Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rabastuvad metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Rabastuvad metsad  ...

reede, 8. veebruar 2019

Litosfäär

Mõisted:
Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst.
Astenosfäär - 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad.
Moho piirpind - 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel.
Laamtektoonika - õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist.
Rift - maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe.
Maardla - maavara leiukoht
Maavärin - maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine.
Magma - Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam.
Laava - vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma.
Seismoloogia - teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega.
Epitsenter - koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal.
Hüpotsenter - maavärina tõuke lähtekoht maa sees.
Rekultiveerimine - uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest.
Magnituud - Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust.
Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus:
Mandriline maakoor:
Paksem
Kergemad kivimid
Vanem
Väiksema tihedusega
Sette, moonde ja tardkivimid
Ookeaniline maakoor:
Õhem
Raskemad kivimid
Noorem
Suurema tihedusega
Settekivimid ja tardkivimid (basalt)
Alates jääajast maakoor tõuseb.
Kuidas tekib juurde maakoort?
Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks.
Kuidas liiguvad laamad?
- Ookeaniliste laamade eraldumine:
Ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse Ookeani laam ja Nazca laam.
- Ookeaniliste laamade põrkumine:
Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani süvik).
Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam.
- Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid.
Näiteks: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam.
- Mandriliste laamade põrkumine:
Tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine.
Näiteks: Euraasia ja India laam.
- Laamade liikumine küljetsi:
Tagajärjeks tugevad maavärinad, näiteks Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja-Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam).
Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid?
Settekivimid - tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, näiteks liivakivi ja lubjakivi.
Tardkivimid - tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit).
Moondekivimid - tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, näiteks kilt.
Mis on mineraal?
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina.
Mis on kivim?
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum.
Mis on maak?
Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldav kivim.
Selgita kuuma täpi olemust:
Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku (N: Havai). Paksu lama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
Vulkaanide jagunemine ja ehitus:
Kilpvulkaanid - tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.
Kihtvulkaanid - moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka plahvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
Vulkanismi kasulikkus:
- Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island)
- Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu suurele hulgale mineraalainetele.
- Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest.
- Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal.
- Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest.
Mis põhjustab maavärinaid?
Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega.
Nõlvaprotsessid:
Väga kiired:
- Varisemine - eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine.
- Libisemine - monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi.
Aeglased:
- Voolamine - settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv.
- Nihkumine - toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
14. Kivimite ringe:
Tardkivim -> murenemine, erosioon, settimine -> Settekivim -> moone -> moondekivim -> maa siseenergia -> magma -> kristallistatsioon -> uus tardkivim
15. Vulkaanid:
Saarkaarte vöönd (Jaapan)
Kuuma täpi magmatism (Havai)
Ookeaniline riftivöönd (keskahelik, Island)
Aktiivne kontinentaalne äärevöönd (Lõuna-Ameerika)
Kontinentaalne riftivöönd (Punane meri)
Laamade lahknemine:
Põhja-Ameerika laam ja Euraasia laam:
Magma tuleb vahevööst ja liigub magmakoldest kõrvale, ookeanilise maakoore alla. Kaks ookeanilist maakoort. See toimub vulkaanilistel saartel, ookeanide keskmäestikes. Toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad ning tekib juurde uut maakoort.
Laamade põrkumine:
1) ookeaniline ja mandriline laam:
Nazca laam (ookeaniline) ja Lõuna-Ameerika laam (mandriline)
Tihedam ja raskem on ookeaniline maakoor. Paksem ja kergem on mandriline maakoor. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja hävineb. Ookeanilise maakoore sukeldumise kohta tekib süvik. Tugevad maavärinad, mille epitsentrid asuvad magmakoldes ja süvikus. Magmakolle on umbes maakoore hävinemise kohas. Tekib vulkaaniline kurdmäestik. Selle protsessi tagajärjel on tekkinud Andide mäestik.
subduktsioon - protsess, mille käigus üks laam sukeldub teise laama alla.
2) kaks mandrilist laama:
India-Austraalia laam ja Euraasia laam
Kui kaks mandrilist laama põrkuvad, siis
Tekivad mitu magmakollet, aga magma maapinnale ei jõua, sest maakoor on liiga paks. Vulkaane ei teki. Tekivad maavärinad, mille epitsentrid on laamade kokkupuutepunktides või kohas, kus üks mandriline laam on surutud teise alla. Tugevam ja suurem mandriline laam surub teise mandrilise laama enda alla. Mandrite kokkupuutepunkti tekib  kurdmäestik. Selle protsessi tagajärjel on tekkinud Himaalaja mäestik.
3) kaks ookeanilist laama:
Ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Sukeldunud laava sukeldumiskohta tekib süvik. Neeldunud laama samale servale tekib (veealuste) vulkaanide kaarsaarestik. Selle protsessi tagajärjel on tekkinud Mariaani saarestik.
Laamade liikumine küljetsi:
Protsess, kus kaks laama liiguvad üksteisest mööda nii, et küljed puutuvad üksteisega kokku. Sellises piirkonnas on ainult tugevad maavärinad. Mäestikud, süvikud ja vulkaanid puuduvad.
Selline protsess toimub näiteks Põhja-Ameerikas California poolsaarel, San Francisco ja Los Angelese lähedal. Seal liiguvad küljetsi ookeaniline Vaikse ookeani laam ja mandriline Põhja-Ameerika laam. Põhja-Ameerika laam liigub lõunasse, Mehhiko poole ja Vaikse ookeani laam liigub põhja, Kanada poole.
Kuid see on nüüd siis tänaseks kõik. Nii et
head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tšau.