Enese ettevalmistamine õppimiseks

Kuidas ennast õppimiseks ette valmistada: (ajurünnak):
Enda õppimiseks ettevalmistamine ajurünnaku tegemise kaudu. See koosneb kolmest osast:
1. osa:
Erilised hetked koolis ehk toome head tunded õppimisse:
1. Üks minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
2. See tekitas minus tunde, et...
3. Teine minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
4. See tekitas minus tunde, et...
5. Üks eriline hetk, mis meenub koolist, oli see, kui...
6. See tekitas minus tunde, et...
2. osa:
Tulevikku vaatamine:
1. Mida ma ootan oma elult?
Eelduseks on, et...
2. Mida ma ootan oma perelt?
Eelduseks on, et...
3. Mida ma ootan/ootasin oma koolilt?
Eelduseks on, et...
4. Mida ma ootan/ootasin oma (tulevaselt) töölt?
Eelduseks on/oli, et...
3. osa:
Varjatud potentsiaal:
Igaühel on sees varjatud potentsiaal. Mitte keegi ei kasuta oma ajumahtu 100%, täielikult ära. Vastupidi inimesed kasutavad tavaliselt oma ajumahust umbes 5-10%
Lisaks on teada, et enamus inimesi kasutab üksnes murdosa oma aju kognitiivsest potentsiaalist (sõltumata aktiivsete neuronite hulgast).
ORIENTEERITUS EDULE, POSITIIVSED ENESESISENDUSED JA EDULAUSED:
1. Kes ei tee midagi, ei tee ka vigu
2. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest
3. Igaüks on oma õnne sepp
4. Pole vahet, kas suudate või mitte, tõenäoliselt on teil mõlemal juhul õigus.
5. Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.
6. Meie homne on meie enda teha.
7. Nii nagu sõbrad, nii ka sina.
8. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
9. Rikas on see inimene, kes on palju õppinud.
10. Laisa tööpäev on rikka homne.

Grupitöö

Mõistlik suhtumine grupitöösse:
- Rühm toetab ning loob mõttekaasluse.
- Avatud ühiskond algab avatud inimesest ja avatud mõtteviisist.
- Inimest õpib tundma vaid siis kui ta on avatud.
- Endassesulgunud inimene on nagu umbekasvanud tiik, mille vesi tikub roiskuma.
- Endaga töötav inimene elab välja oma tunded, painavad minevikupildid ja hirmud.
- Rühmaliikmed sõlmivad justkui lepingu — normaalne on see, kui räägitu jääb nende vahele.
- Rühmatöö aitab tihtipeale näiteks võtta vastu otsuse, mida inimene seni pole söendanud teha. Oma nõrkade ja tugevate külgede tajumine aitab luua tervemaid suhteid.
- Teistest lugupidamine saab alguse eneseväärikustundest.
- Seni tegeleb endaga rohkem naissoo esindajad. Mehed lahendavad oma probleeme destruktiivselt - Ikka põgenedes probleemide eest - joob ennast täis (kui on vähe raha), sõidab kanaari saartele (kui on palju raha) jne...
Kõik saab alguse tööst iseendaga, näiteks oma ajakasutuse analüüsist.
Millele kulub mu aeg? Mis on mulle tähtis?
Oskus kasutada oma aega ja võimeid on eeldus uue stsenaariumi kirjutamiseks ning oma eesmärkide suunas liikumiseks. Kuid tempo ja sammu pikkus jääb igaühe enda teha.
Toimetuleku, käitumise määravad eluhoiakud.
Eesmärk on ju kujundada oma elu oma tahtmist mööda ja kuna otsustus kujuneb läbi vastutuse, siis järelikult tuleb ka vastutada oma elukäigu eest.
Igaüks omandab elus teatud rollid.
Oluline on teada, milline neist inimeses domineerib.
„Ohver“ - Midagi ei sõltu minust. Kõik teised (sõbrad, abikaasa, valitsus jne...) on pahad ja peavad muutuma. „Mina ei suuda midagi“ (Oh ma vaeseke!) - On sellise inimese eluhoiak.
„Päästja” - On alati kena ja abivalmis, teisi toetav. „Mulle lihtsalt meeldib teiste eest hoolitsemine. Ainult nii tunnen end tõeliselt hästi“, kinnitab niisuguse eluhoiakuga inimene enesele.
„Tagakiusaja“ - Süüdistab kaaslast, kes tema arvates käitub, tunneb ja mõtleb valesti. „Mina tean, kuidas on õige“, arvab ta.
Sageli koonduvad need hoiakud püsivaks rolliks, sest inimene otsib turvalisust ja kardab muutusi.