Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

neljapäev, 28. märts 2019

Ideoloogiad

Ideoloogia ehk maailmavaade on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga.

Ideoloogia on ideede kogum, mille õigsuses on veendunud seda juhtivad inimesed.

Mõiste „ideoloogia“ algkujundi osad pärinevad antiiksest filosoofiast. Eidos-el ehk ideel oli Platonil ka poliitiline mõõde ning logos viitas kõige muu hulgas ka inimestevahelisele teavitamisele ja suhtlemisele.

Termini Ideoloogia võttis 1797. aastal kasutusele või õieti „leiutas” prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähistas sellega ideid käsitlevat teadust. Terminit kasutatakse mitmes tähenduses, millest mõned on neutraalsed, mõned väärtustavad või hinnangulised.

Ideoloogia kõige nõrgemas või neutraalsemas tähenduses võib väljenduda mõne isiku maailmavaates, suhtumises igapäevases elus toimuvasse. Tegemist on klassikalise arusaamaga ideoloogia toimimisest: see rakendub ilma subjekti enda teadmata tema ja tema kaaslaste hoiakutele ning kujundab neid, aidates niimoodi kaasa ideoloogia kui väärtuste süsteemi väljakujunemisele ja sõnastamisele. Ideoloogia oleks selles tähenduses hoiakute ideeline alus, teoreetiline konstruktsioon ühiskonnas valitsevatest hoiakutest.

Ideoloogia kui filosoofiliselt käsiteldav väärtuste süsteem, ka poliitiline ideoloogia. Siin on tegemist termini võrdlemisi neutraalse kasutusega, ideoloogia kui tervikliku ja teadlikult väljakujundatud süsteemiga, mis on läbi konsensuse ühiskonnas valdavaks tunnistatud. Selles tähenduses võib ideoloogiaks pidada nt inimõigusiühiskondlikku lepet vms.

Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia klassiiseloomu rõhutamine kommunistlike riikide oma alamaid ja välismaailma kurnavale ideoloogilisele võitlusele ning järelmina osutus see (ideoloogiasõda) oluliseks psühholoogiliseks komponendiks ühtlasi nii  Teises Maailmasõjas kui ka külmas sõjas Ida ja Lääne vahel.

Ideoloogiaid on erinevaid. Olemas on poliitilised ideoloogiad, usulised ideoloogiad, rahvuslikud ideoloogiad, jne... 

Järgnevates osades räägime me veel poliitilistest ja usulistest ideoloogiatest.

Muuseas usulistest ideoloogiatest on juba natukene räägitud: Budismi; Zen-Budismi; Taoismi; Konfutsianismi; Tantra; Budism ja Helid, Meditatsioon, renessanssi inimene osades.