Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsioonikandjate ühine nimetus.
- Kõne, telefon
- Heli- ja videolindistused
- Paber
- Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon
- Arvutimängud
- Internet
Meedia – keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon.
Meedial on oluline roll informatsiooni viimisel rahvani. Meedia on ka riigi tööriist. Meediaga saab kujundada rahva arvamust, sellega saab manipuleerida, sellele saab valetada. Ka ajakirjandus on osa meediast.Meedia on sisuliselt kogu info, mis liigub meediakandjatel ning mida saab kuulata, vaadata ja lugeda. Kõik loovad ja tarbivad meediat. Kui sa postitad Instagrammi pildi oma potilillest, on see ka meedia. Ajakirjandus ei ole meedia, vaid osa sellest. Aga väga oluline osa. Ühesõnaga see, mis ma praegu kirjutan ja see mida sa siit loed on ka meedia.
Massimeedia on meedia, mis jõuab suurte rahvahulkadeni ja kõnetab paljusid inimesi.
Massimeedia oli varem hea rahva üles kütmise vahend kuid tänapäevase meedia killustumise ajal pole see enam võimalik. Tänapäeval on meedia väga killustunud. Olemas on nii traditsiooniline meedia, alternatiivmeedia, internetimeedia kui ka mõned muud meedia liigid.
Varem oli põhiliseks meedia levimise viisiks massikommunikatsioon. Massikommunikatsioon on kommunikatsioon, kus saatja on vastuvõtja jaoks umbisikuline.
Massikommunikatsiooni puhul seega saatja ei ole mitte subjekt, vaid teabekanal, mille suhe vahendatava sisuga on vastuvõtjale tundmatu ja kontrollimatu. Saatja umbisikulisus tähendab, et erinevalt kommunikatsiooni normaalsituatsioonist ei ole vastuvõtjal võimalik kinnitada teate vastuvõtmist, saatjal ei ole võimalik kontrollida teate kohalejõudmist ja saatjal ei ole võimalik ka kontrollida tõlgendusreeglitest kinnipidamist. Kommunikatsiooni mõiste kasutamist selles olukorras õigustab asjaolu, et vastuvõtja tõlgendus temale vahendatud sisust on olemuselt autokommunikatiivne. Tagasiside massikommunikatsiooni olukorras tähendab vastuvõtja autokommunikatiivset võimet sünteesida uusi tähendusi. Kuid tänapäeval on massikommunikatsioon väga nüri meedia levitamise viis.
Tänapäeval on meedia levitamiseks parim viis isikustamine ehk meedia võimalikult täpne sihtimine selle peale, mida konkreetne inimene tahab näha. See võib viia enda arusaamade kivistumiseni ning äärmuste ja populismi kasvuni. Seetõttu võiks vahepeal jälgida ka teistsuguse sisuga meediat.
Meedia läbipaistvus
Meedia peaks olema läbipaistev.
Meedia läbipaistvus käsitleb meedia avatust ja vastutavust ning seda on võimalik defineerida kui uudisväärtusliku informatsiooni läbipaistvat esitamist uudisväärtuslikkuse ideel põhinevalt.[1] Meedia läbipaistvus on tänapäevase igapäevase meedia suurim väljakutse kõikjal maailmas, kuna meediakanalid ja ajakirjanikud kogevad pidevalt reklaamijate, informatsiooniallikate, kirjastajate ning muude mõjugruppide survet.
Uudisteallikad võivad mõjutada seda, millist teavet avaldatakse ja milline teave jäetakse avaldamata. Mõnikord võivad avaldatud andmed olla uudisteallikate poolt kinni makstud, kuid meedia lõpptoode (artikkel, saade, postitus ajaveebis jne) ei osuta selgelt sellele, et teade oleks kas kinni makstud või mingil viisil mõjutatud. Selline meedia läbipaistmatus või mitte-läbipaistvus rikub meedia ja avalikkuse omavahelist usaldust ning suhete läbipaistvust. Lisaks on sel tagajärjed uutele reklaamivormidele ja avalike suhete vormidele, näiteks sulanduvale reklaamile ja kaubamärgi kuvandi loomisele ajakirjanduse kaudu (brand journalism).
Meedia läbipaistvus on normatiivne kontseptsioon ja see saavutatakse siis, kui:
