Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + kr phagein sööma + kr kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade kehas, erinevates kudedes, elunevad suured õgirakud.
Makrofaagid pärinevad luuüdi tüvirakkudest. Veres ringlevaid makrofaage nimetatakse ka valgeteks vererakkudeks, mis tekivad monotsüütide diferentseerumisel. Makrofaagid on võimelised veresoontest väljuma ja sisenema patogeenide atakeerimiseks kudede rakkudevahelisse ruumi.
Makrofaagide ülesanded pole seni veel päris selged; arvatakse, et nad kõrvaldavad paranevatest kudedest surnud rakkude jäänuseid, mikroobe, kasvajarakke ja stimuleerivad lümfoid(-immuun)süsteemi rakke atakeerimaks patogeene.
Adelaide'i Ülikoolis tehtud uuring näitas, et makrofaagid on vastutavad hormoon progesterooni, mida peetakse oluliseks raseduse hormooniks, tootmise eest.
Roomajatel
Maolistel
Madude makrofaage on vähe uuritud, kuid arvatakse, et morfoloogiliselt sarnanevad nad teiste selgroogsete loomade makrofaagidega. Maksas, põrnas, neerudes ja kroonilistes põletikukolletes on neil (sarnaselt kalade ja kahepaiksetega) tuvastatud melanomacrophages.
Imetajatel
Imetajatel on makrofaagid sünnijärgselt kõikides kudedes.
Inimestel
Koemakrofaagid
Makrofaagid paiknevad organismis eri kudedes ja eri kogustes, nii näiteks paiknevad peaajus mikrogliia rakud, mis moodustavad ligi 15% peaaju rakkude populatsioonist.
Funktsioonidest lähtuvalt kannavad koemakrofaagid erinevaid nimetusi.
| Raku nimetus | Elundi, koe nimetus |
| Alveolaarmakrofaagid | kopsualveoolide vaheseintes ja alveoolides |
| Rasvkoe makrofaagid | rasvkude |
| Histiotsüüt | sidekude |
| Kupfferi rakk | maks |
| Mikrogliia | peaaju närvikude |
| Epiteelirakusarnane sidekoerakk | granuloom |
| Luud hävitav rakk | luu |
| Hofbauer cell | emakook |
| Urgesoon(kapillaar)te katterakud | põrn |
| Gigantrakud ingl k Giant cells | Connective tissue |
| Kõhukelme makrofaagid | kõhukelmeõõs |
Makrofaagid on olulised organismi lümfisüsteemi töös ning rakulise immuunsuse tagamisel. Nad osalevad fagotsütoosis (lagundavad võõraineid), põletikureaktsioonis, kasvajarakkude fagotsütoosis ja immuunsuse kujunemises mõjutades ning stimuleerides teisi lümfisüsteemi rakke, nt lümfotsüüte.
Makrofaage ringleb hulgaliselt lümfoidkudedes, näiteks lümfisõlmedes. Humoraalse immuunsüsteemi sekretsiooni tulemusel moodustub antikeha ja antigeeni ühinemisel kompleks, mis haaratakse ja hävitatakse makrofaagide poolt.
Mõned bakterid, näiteks tuberkuloosi mükobakter, on makrofaagide toimele resistentsed.
Makrofaagide eritised
Eri kudedes paiknevad makrofaagid on võimelised erinevaid patogeenidele toksiinina toimivaid molekule ja eritisi komplekteerima ja eritama.
Makrofaagid eritavad rohkem kui 50 bioloogiliselt aktiivset ainet, näiteks valke, lipiide, hapniku metoboliite, ensüüme, ensüümi inhibiitoreid jpt. Munandites paiknev makrofaagide populatsioon eritab ainet, mis stimuleerib Leydigi rakke, et need eritaksid testosterooni.
Patoanatoomia
Ateroskleroos ehk luude hõrenemine
Aterosklerootiliste naastude iseloomulikuks tunnuseks on proinflammatoorsete tsütokiinide TNF-α ja IL-6 eritamine makrofaagide poolt.
Leepra
Leepra mükobakter, leepra põhjustaja, seondub peremeesrakkude pinnal olevate retseptoritega ja ta fagotsüteeritakse raku poolt, edasi paljuneb bakter makrofaagide sees.
Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
Arvatakse, et makrofaagidel on oluline roll ka inimese immuunpuudulikkuse viiruse reservuaarina.
Põletikulised haigused
Makrofaage seostatakse (on tuvastatud) mitmete põletikuga kulgevate haiguslike seisunditega, nagu insuliiniresistentsus, kasvajad jpt.
Reumotoidartriit
Makrofaagidel on oluline roll reumatoidartriidi patogeneesis.
Tuberkuloos
Arvatakse, et tuberkuloosi mükobakter, mis põhjustab tuberkuloosi, suudab vältida makrofaagide toksilisi sekretsioone ja kasutab makrofaage paljunemiskeskustena.
Tulareemia
Arvatakse, et bakteri Francisella tularensis poolt põhjustatud tulareemia korral, mõjutavad bakterid makrofaagide surma nii, et selle kaudu kanduksid võimalikult paljud baktereid organismi laiali.
Ajaloolist
Makrofaagid avastas 1884. aastal Venemaa bioloog Ilja Iljitš Metšnikov.
