Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

kolmapäev, 8. aprill 2020

Realism kunstis

Realism (umbes 1830-1870)

ÜLDINE:
  • Realism on kunstistiil, mis kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult. Sellest ka siis nimetus. Realismi puhul ei ilustata kujutatavat. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/realism_kunst_siljapaulus.htm)
  •  Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  • Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist. Prantsuse realismi rajajatele tähendas uus vool eelkõige uudset nägemist ja kujutamist. Motiivi tähendus oli neile teisejärguline. Väljaspool Prantsusmaad tugevnes aga just motiivi osatähtsus - põneva süþeega pilt leidis paremini tunnustust. Paljud inimesed märkasid rohkem juurdemõeldavat jutustust kui tajutavat vormi. Jutustusega pildid meeldisid publikule. Jutustava sisu abil jõudis realism ka ajaloomaalini. 19. sajandi viimasel kolmandikul levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

MAALIKUNST
  • THEODORE ROUSSEAU (1812-1867)
    * 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
    * Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
    * Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni.
    Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

  • "Äike saabub"
    Pildiotsingu daumier "Pesunaine" tulemus
  • JEAN FRANCOIS MILLET (1814-1875)
    * Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
    * Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
    * Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

    "Õhtupalve"

    "Viljapeade korjajad"
  • HONORE DAUMIER (1808-1879)
    * Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
    * Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

    "Pesunaine"
Pildiotsingu daumier "Pesunaine" tulemus
  • GUSTAV COURBET (1819-1877)
    * Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
    * Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süþeesid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

    "Kivilõhkujad"

    "Matus Ornans`is"
    Picture
    "Tere, härra, Courbet!"


KUNST MUJAL EUROOPAS

SAKSAMAA
ADOLPH von MENZEL (1815-1905)
Ta lõi hulga teoseid Preisi kuninga Friedrich Suure ajastust. Selle kõrval märkas ta siiski ka kaasaega. Ta kujutas Berliini linnatänavatel kihavat elu ja tööstusettevõtteid ("Rauavalmistamistehas "). (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

VENEMAA
* Maalisid ajaloosüdmusi.
  • VASSILI SURIKOV (1848-1916)

    "Bojaaritar Morozova"
  • ILJA REPIN (1844-1930)
    * Repini tähtsamad tööd on siiski kaasaja teemadel, neis on kaastundega kujutatud vene lihtrahva rasket elu. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

    "Burlakid Volgal"
SKANDINAAVIA
* Skandinaaviamaade kunstis toimus realismi ajal suur tõus, eriti pärast 1880-ndaid, kui skandinaavlased olid põhjalikult tutvunud prantsuse kunstiga ja seal levinud vabaõhu maali põhimõtetega. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

ROOTSI:
ANDERS ZORN (1860-1920)
* maalis peamiselt portreid ja rahvatüüpe. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

NORRA JA SOOME:
* osutus realism suureks toeks iseseisvusliikumisele. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
ALBERT EDELFELT (1854-1905)
* Maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvustüüpe. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
Pildiotsingu Albert Edelfelt "Mängivad poisid rannal" tulemus
"Mängivad poisid rannal"
EERO JÄRNEFELT (1863-1937)
AKSELI GALLEN -KALLELA (1865-1931)

EESTI:
*  Rahvusliku kunsti rajajaid:
JOHANN KÖLERi (1826-1899)
KARL BRÜLLOVi (1799-1852)
AUGUST WEIZENBERGi (1837-1921)
AMANDUS ADAMSONi (1855-1929)



SKULPTUUR
  • Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  • Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
  • Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905)
* Parim realistlik skulptor oli belglane. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)
* Kujutas suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kaevureid ja põllutöölisi. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/realism.htm)

"Laevalastija"
Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil[1].
Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.
Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.

Honoré Daumier "Kolmanda klassi vagun" (1862)
Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaat. Populaarsed olid jutustava süžeega ühiskonnakriitilised maalid.
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone, neid ei asendatud erksamate ega harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid.

Rosa Bonheur "Veised" (1879)

Prantsuse realism

Hollandi realism


Jozef Israëls "Juudi pulm" (1903)
Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 1870–1890 Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast.

Esindajad

Hispaania realism

Hispaanias Sevillas arenes aastatel 1830–1900 välja costumbrismo — rahva kombeid käsitlev maalikunst ja kirjandus. See oli romantismi ja realismi vaheline stiil. Seda viljelenud kunstnikud: José Domínguez Bécquer (1810–1841) ja tema poeg Valeriano Domínguez Bécquer (1834–1870).

Venemaa realism


Ilja Repini "Burlakid Volgal"
Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredvižnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredvižnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel MakovskiMaksimovÐiðkinVassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.

Esindajad


Vlaho Bukovac "Aleksandr I portree"

Poola realism

Horvaadi realism

Saksa realism


Wilhelm Liebl "Ebavõrdne paar" (1876–1877)