Öko-sotsiaalne turumajandus

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Öko-sotsiaalne turumajandus
Ökosotsiaalne turumajandus (ESME), mida tuntakse ka sotsiaal-ökoloogilise turumajandusega (SEME) või sotsiaalse ja ökoloogilise turumajandusega, eesmärk on tasakaalustada vaba turumajandust, püüda saavutada sotsiaalset õiglust ning tagada loodusvarade säästev kasutamine ja kaitse Ressursse. Selle töötas välja Austria poliitik Josef Riegler 1980ndatel aastatel, mis laieneb sotsiaalse turumajanduse esialgsele kontseptsioonile, mida esmakordselt toetas Konrad Adenauer, ning seda peetakse majanduslikuks formaadile, mille enamik riike Euroopa järgib.
Määratlus ja eesmärgid
Ökosotsiaalne turumajandus on terviklik mudel, mis põhineb tugevusel ja innovatiivsel turumajanduses. Keskkonnasäästlik turumajandus nõuab, et keskkonnakaitse ja sotsiaalne õiglus oleksid kõigi majandustegevuse jaoks elutähtsaid kriteeriumeid. Ökosotsiaalse turumajanduse jaoks on kesksel kohal tulevaste põlvkondade ökoloogia ja elupaiga kaitse. Selle toetajad väidavad, et ainult vabad turud ei ole võimelised või huvitatud kaitsma keskkonda, mistõttu on vaja valitsuse meetmeid. Kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite loomist, eriti arengumaades, peetakse tulevikus maailma rahuga oluliseks sammuks. Ökosotsiaalse turumajanduse eesmärk on "suurem tõenäosus julgetele, solidaarsusele ja suurema vastutuse eest looduslikele elupaikadele".Kavandatavad meetmed
Ausa konkurentsi raamistikke ja suuniseid tuleb rakendada mitte ainult ELis, vaid ka ülemaailmsel tasandil. See on eelkõige nõudlus poliitika järele, mis looks ülemaailmse ühenduvuse ja koostöö poliitilise maastiku. Ökosotsiaalsed turuökonomistid toetavad aastatuhande arengueesmärkide ja Kyoto protokolli rakendamist ning nõuavad tihedamat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, et luua nimetatud raamistik.  Riiklikul tasandil soodustab see fossiilkütuste energiaallikaid (keskkonnamaksud) kõrgemaid makse, vähendades samal ajal tulumaksustamist. Avaliku sektori toetusi tuleb nende arvates maksta üksnes jätkusuutlikkuse edendamiseks. Keskkonnareostuse ja ressursikasutuse puhul tuleb arvesse võtta tooteprotsesside ja tootehindade arvutamist. Suurt rõhku haridusele keskkonnakaitsega seotud küsimustes peetakse teadlikkuse tõstmiseks tingimata vajalikuks.
Ülemaailmse Marshalli plaani algatus
Ülemaailmse Marshalli plaani idee, mida esmakordselt tõi kaasa Al Gore 1990ndatel aastatel, on ökosotsiaalse mõtlemise peamine osa. Ülemaailmse Marshalli plaani mõte põhineb kahel sambal:
Uuenduslikud täiendavad rahastajad, mis on vajalikud ÜRO aastatuhande arengueesmärkide tegelikel realiseerimiseks partnerluste, kaasvastutuse ja hea valitsemistava alusel.
Ülemaailmse ökosotsiaalse turumajanduse saavutamine kõikides instituutides ja lepingutes, mis on seotud samade ökoloogiliste ja sotsiaalsete standarditega.
Nende arengumeetmete rahastamine on finantstehingutele, petrooleum-või eriotstarbelisele VALUUTAFONDIGA seotud maksudele. Suur väljakutse on leida tõhus viis tõlkida raha arengusse kaotamata korruptsiooni kogu maailmas.
Algatuse silmapaistvate toetajate hulgas on Muhammad Yunus, Hans-Dietrich Genscher, Ernst Ulrich von Weizsäcker ja Jane Goodall.