Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

kolmapäev, 5. veebruar 2020

Klassistsism muusikas

Klassitsism (ladina keeles esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on muusikastiil, mida iseloomustab klassitsismiideaalide – lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse – avaldumine muusikas.
Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830ndatel seoses Joseph Haydni (1732–1809), Wolfgang Amadeus Mozarti (1756–1791) ja Ludwig van Beethoveniga (1770–1827), keda koos hakati nimetama Viini klassikaliseks koolkonnaks.

Klassitsismi perioodid

Klassitsismi puhul räägitakse muusikas järgmistest perioodidest:
  • klassitsism sai alguse 18. sajandi alguses toimunud muudatustest itaalia ja prantsuse barokkmuusikas;
  • eelklassitsismi (u 1720–1760) peetakse baroki ja klassitsismi üleminekustiiliks, mille hulka kuuluvad galantne stiil ja tundlik stiil;
  • varaklassitsismi (u ​1750–1780) hulka loetakse ka näiteks Mannheimi koolkond (u 1750 – u 1780);
  • kõrgklassitsismi (u 1780–1810) perioodil on kirjutatud põhiline osa Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingust;
  • üleminek klassitsismist romantismi toimus sujuvalt, sest romantismi tunnuseid võib muusikas leida juba 18. sajandi keskel. Seetõttu käsitletakse klassitsismi ja romantismi sageli ka ühe klassikalis-romantilise muusikastiilina.

Klassitsistliku muusikastiili kirjeldus

1720ndatel algas klassitsismi eemaldumine barokist. Selle protsessi käigus toimus
  • teadlik loobumine polüfooniast ja homofoonia eelistamine
  • loobumine baroki paatosest ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljendusega
  • lühikeste ja lihtsate motiivide eelistamine
  • korduste kasutamine meloodia lihtsustamiseks
  • vähemate häältega hõredama faktuuri eelistamine
  • harmoonia rütmi aeglustumine
  • kadentside formaliseerumine
1760ndateks välja kujunenud klassitsistliku muusika
  • väljenduslaad on selge ja lihtne
  • domineeriv väljendusvahend on meloodia
  • faktuur on üldjuhul homofooniline
  • muusikalise materjalina kasutatakse tihti standardseid elemente nagu heliredelid ja arpedžod
  • harmoonia on enamasti lihtne ja standardne
  • meloodia harmoniseerimise skeem on enamasti selge
  • põhilised muusikažanrid on sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat.
  • põhilisse instrumentaalkoosseisu, sümfooniaorkestrisse, kuuluvad järgmised pillid: flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarved, trompetid, timpanid, viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid
  • muutunud vajadused kutsusid esile puhkpillide suure tehnilise arengu, näiteks sõrmeaukude süsteemi asemel hakati kasutama klappsüsteemi
Klassitsismi oluliseimad heliloojad on Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludvig van Beethoven. Neid heliloojaid nimetatakse ka Viini klassikuteks, sest nad elasid kõik vähemalt mingi aja oma elust Viinis.
Barokkmuusika ja Klassitsismi üleminekuheliloojaks on Antonio Vivaldi.
Franz Joseph Haydn: (1732-1809)
Pani aluse sünfoonilisele ja klassikalisele muusikale. Ta oli kapellmeister ja laulis kooris. Ta asutas sümfooniaorkestri. Ta tegutses ka Londonis. Ta lõi klassikalise ooperi.
 Ta lõi ka: 106 sümfooniat, 78 keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, 16 ooperit, kontserdid (soolopill ja sümfooniaorkester); 16 avamängu; üle 300 rahvalaulu seade; laule; näidendimuusikat.
(Sümfoonia nr 6: Hommik
Wolfgang Amadeus Mozart: (1756-1791)
Elas Viinis.
Lõi üle 50 sümfoonia, kammermuusikat, keelpilli kvartette, klaverisonaate, oopereid.
Mozarti ooperid: „Võluflööt“; „Figaro pulm“; „Don Giovanni“
[Väike Öömuusika (Eine kleine Nachtmusik): https://youtu.be/oy2zDJPIgwc )
Ludvig van Beethoven: (1770-1827)
Ta lõi 9 sümfooniat. Ta elas Viinis. Ta tegi kontsertreise. Elu teises pooles oli kurt. Ta muusika oli seinast-seina. Tegi sonaate, sünfooniaid, klaverimuusikat, erinevatele pillidele kammermuusikat, kontserte. Ta tegi 9 sünfooniat, 32 klaverisonaati, 11 avamängu, 112 laulu.
Ludvig van Beethovenit peetakse klassitsismi ja romantismi üleminekuheliloojaks.
Beethoveni 9. sünfooniast on tänaseks saanud Euroopa Liidu hümn.
Muusikanäited:
L. van Beethoven Sümfoonia nr 5 „Saatuse sünfoonia“ (tunneb ära kolme esimese löögi järgi.)
L. van Beethoven Sümfoonia nr 9: Finaal „Ood Rõõmule“ (Euroopa Liidu hümn)
L. van Beethoven „Kuupaistesonaat“ („Moonlight sonata“)
L. van Beethoven „Elisele“ („Für Elise“)