Vana-Kreeka vaasimaal

Vaasimaalimise kunst sai alguse juba Vana-Kreetas, 2. aastatuhande alguses e.m.a. (enne meie ajaarvamist).

Varaminoilise ajajärgu (2. aastatuhande algusest enne meie ajaarvamist) kamares-stiilis vaasid olid kahevärvilised ja kaunistatud vabalt paigutatud taime-, motiivide-, mereeelukate ja teistega.

13. sajandil enne meie ajaarvamist tungivad põhjast Kreekasse doorlased, kes seisid küll väga varasel kultuuri arenguastmel, kuid just doorlaste sissetungiga algab niinimetatud Päris-Kreeka ajalugu. Doorlaste rändamine lõpeb umbes 1000 e.m.a. .

Eriti hästi on säilinud tolle ajastu vaasimaalid. Vanaajal olid Kreeka vaasid levinud kõigis Vahemere maades - vaasid kuulusid Kreeka tähtsaimate kaubaartliklite hulka. Vaasid olid tavalised igapäeva esemed. Kreeklased töötasid juba üsna varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid nende otstarbele.

Kõige varasem Kreeka vaasimaali stiil on niinimetatud geomeetriline stiil (kuni VII sajand enne meie ajaarvamist). Põhirõhk oli siin ornamendil. Võrreldes Kreeka ja Mükeene vaasimaaliga mõjuvad joonistused neil veel päris abitutena. Nõude vorm ja nende figuraalsed kaunistused moodustavad jagamatu terviku. Jutustavad kujud paigutati mitmele ribale üksteise alla.

Kreeka vaasimaalis pandi väga suurt rõhku ornamendile. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb paiguti ka inimeste, lindude ja loomade figuure, mis on samuti lihtsustatud.

Umbes aastal 600 e.m.a kujuneb välja niinimetatud mustafiguuriline stiil.

Figuurid maalitakse musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabitakse sisse. Valgega kujutati ainult naiste figuure või heledaid rõivaid.

Vaaside liigid:

Vaasid Vasakult paremale ja siis ülevalt alla: 

1. Kraater

2. Kraater

3. Stamnos (säilitusnõu)

4. Amfora (säilitusnõu)

5. Teadmata (ilmselt amfora)

6. Pelike (säilitusnõu)

7. Oinochoe (veini ammutamiseks)

8. Kiili (veini joomiseks)

9. Lekythos (salvipudel)

10. Kantharoj

11. Kyathoj

12. Teadmata (ilmselt sama, mis eelmine)

Herakles ja Athena
Punasefiguuriline stiil
480–470 eKr

Vanakreeka keraamika on Vana-Kreekas viljeletud keraamika.

Perioodid

Eelgeomeetriline stiil

Eelgeomeetriline stiil

10. sajandil eKr hakati Vana-Kreekas pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist taas viimistletud keraamikat looma, mis oli väljakujunenud ühtse stiilina ja kaunistatud vähesta aga seejuures väga lihtsate joontega. Seda stiili, mille viljelemisel oli eesrinnas Ateena, tuntakse kui eelgeomeetrilist stiili (vahel nimetatud ka protogeomeetriliseks ingliskeelse mõiste Protogeometric Style järgi). Eelgeomeetrilise stiili õitseaeg oli vahemikus umbes 1050–900 eKr.

Geomeetriline stiil

9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht-geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena.
Geomeetriline periood jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u 900–850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u 850–770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770–700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi.

Orientaalne stiil

Orientaalne stiil

Ajavahemikus 7.–6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal.
Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos.

Mustafiguuriline stiil

Mustafiguuriline stiil

Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine.
Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.

Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist

• Sophilos (590–580 eKr)
• Andokides (550–525 eKr)
• Exekias (u 550–525 eKr)

Punasefiguuriline stiil

Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning figuuride taha jääv taust kaunistati mustaga. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka temaatika.

Vaasitüübid

Rhyton

Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, mis ühendasid endas funktsionaalse vormi, kauni dekoori ja tipptasemel viimistluse ning olid ka üheks põhiliseks Kreeka kaubandusartikliks Vahemere-äärsetes maades.
Vastavalt igapäevavajadustele kujundati välja erinevad nõude tüübid. Näiteks hüdria oli veenõu, kyathose abil mõõdeti veini hulka ning lebest kasutati pesu- ja keedunõuna.
Nõude jagunesid tüübiti laias laastus viide rühma:

• veininõud
• jooginõud
• tualettnõud
• hoiuanumad
• majapidamisnõud

Temaatika

Algsed geomeetrilised kujundid arenesid ajapikku järjest keerukamateks vormideks ning jõudsid lõpuks välja oskuslikult loodud mütoloogiliste ja ajalooliste stseenide, pidustuste, spordivõistluste, igapäevatoimetuste, töötavate käsitööliste ja erootika kujutamiseni.

Keraamika valmistamine

Keraamilised anumad vormiti kõigepealt potiketradel. Pärast seda kinnitati nende külge reljeefsed detailid ja sangad, mis olid valmistatud valuvormide abil.
Saviesemeid kuivatati välioludes. Pärast seda käisid esemed läbi kergest eelpõletusest, mille järel neid poleeriti ja kanti peale dekoor.
Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks.