Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–73 Helgi Põldroos; 28. VI 1942 Tallinn), ajakirjanik. Lõpetas 1966 Tartu Riikliku Ülikooli. Toimetas 1966–69 Eesti Raadios „Päevakaja” ning 1969–93 Vikerraadios „Keskööprogrammi”, sai selle sarja „Laupäevamosaiik” eest 1988 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia. Töötanud aastast 1993 Raadio-2-s, kus pälvis saatesarjade „Koht päikese all” ja „Taevatrepp” eest 1998 Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia ja hiljem Vikerraadios (saatesarjad „Tähtpäevatund” ja „Aja jälg kivis” ning „Heli jälg ajas“). Avaldanud aastast 1998 nädalalehes Eesti Ekspress rubriiki „Verstapost”.

Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon (2003).

Valgetähe V klassi teenetemärk (2007).

Ajakirjanikuna on tuntud ka tema abikaasa Tõnis Erilaid (sündinud 1943).

Helgi Erilaid

eesti raadioajakirjanik

Helgi Erilaid (aastani 1966 Helgi Pliess, 1966–1973 Helgi Põldroos; sündinud 28. juunil 1942) on eesti raadioajakirjanik.

Ta lõpetas 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal.

Tunnustus

• 1988 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia
• 1998 Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia
• 2003 Kuldmikrofon töö eest raadio muutmisel intiimseks meediumiks (eeskätt "Keskööprogrammides")
• 2007 Valgetähe V klassi teenetemärk

Isiklikku

Helgi Erilaid on olnud abielus Enn Põldroosiga ja on praegu abielus Tõnis Erilaiuga. Tal on poeg Ekke-Kristian Erilaid.

David Vseviov

Eesti ajaloolane ja pedagoog

David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on juudi päritolu Eesti ajaloolane, kes töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis professorina. Teda on nimetatud aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.

David Vseviov
David Vseviov esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019
Sündinud	27. mai 1949 (71-aastane)
Alma mater	Tartu Riiklik Ülikool
Haridus	ajalugu ja ajaloopedagoogika
Tunnustus	Loend
Allkiri

David Vseviov (2011)

Vseviov on ajalookandidaat (1977) ja ta on Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud kultuuriajaloo doktori kraadi (2003).

Ta lõpetas aastal 1966 Tallinna 6. Keskkooli ja aastal 1971 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolase ja ajalooõpetaja erialal.

Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ja töötanud Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, kus uuris sotsialismiperioodi ajalugu. Ta oli NLKP liige ja Ajaloo Instituudi partorg.

Ta osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskonna arengu pärast. 

David Vseviov on kogunud tuntust pikkade ajalooalaste referaadisarjadega Eesti Raadio programmides ja rohkete kirjutistega ajakirjanduses. Ta juhib saadet "Müstiline Venemaa".

Isiklikku

Tema poeg Jonatan Vseviov on olnud Kaitseministeeriumi kantsler ja on 2018. aastast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. 15. oktoobril 2020 selgus, et Jonatan Vseviovist saab välisministeeriumi kantsler.

Tunnustus

David Vseviov TEDxTartu konverentsil, 2010

• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2002 Koosmeele auhind
• 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia (raadiosaadete sarja "Müstiline Venemaa" ja raamatu "Bütsantsi keisrid" eest)
• 2008 Aadu Luukase missioonipreemia
• 2010 Postimehe aasta arvamusliider
• 2016 Kuldmikrofon

Raamatud

• "Nõukogudeaegne Narva. Elanikkonna kujunemine 1944-1970", Tartu: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon 2001
• "Venemaa - Lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni" (koos Vladimir Sergejeviga, 2002)
• "Bütsantsi keisrid : valitsejad purpuris", Tallinn: Kunst 2004. ISBN 9949407214
• "Venemaa - Lähedane ja kauge. Suurvürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV" (koos Vladimir Sergejeviga, 2007)
• "Aja vaimud. Kirjutisi 1996–2009", Tallinn: Valgus 2009, 424 lk. ISBN 9789985682364

Tsitaat

"Hirmul baseeruvad ühiskonnad ei saa lubada, et seal kehtiksid reeglid, mille täitmine päästaks hirmust. Sest võimul pole vaja inimesi, kes ei karda. Sellepärast tuli Siberisse saata vahel ka kommuniste ja edutada mittekommuniste, samuti nagu saata Siberisse neid, kes maalisid Leninit, ja edutada neid, kes Leninit kunagi ei maalinud."

Publikatsioone

• "Kas ajalugu tunneb usaldust?" EPL, 31. oktoober 2008
• "Mittekodanikud ja inimesed" EPL, 10. november 2008
• "Aasta on surnud, elagu uus!" EPL, 29. detsember 2008
• "Vajame uusi väärtusi" Postimees, 10. veebruar 2009
• "Emakeelse mõtlemise ülistuseks" Postimees, 14. märts 2009
• "Kriis ja usaldus" EPL, 4. mai 2009
• "Venemaa ja ajalugu" EPL, 18. september 2009
• Nekroloog luhtunud impeeriumile Sirp, 7. mai 2010

2020. aastal tehti temast dokumentaalfilm „Vseviov“.

Fred Jüssi

Fred Jüssi (sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal) on eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija.

Fred Jüssi

Elulugu

1953. aastal lõpetas ta Tallinna 20. Keskkooli. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.

Aastatel 1958–1960 töötas Emmastes õpetajana ja 1962–1975 Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis looduskaitseinspektorina.

Aastail 1976–1989 oli ta Eesti Raadio mittekoosseisuline kaastöötaja. Ta oli Eesti Raadio saatesarjade "Linnuaabits" (1979–1980) ja "Looduse aabits" (1980–1986) autor.

Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade ja muude loomade hääli, avaldanud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi ning mõtisklusi loodusest.

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Teoseid

• "Kajakad kutsuvad" (1966)
• "Merest sündinud" (1972)
• "Eesti linde ja loomi" (1977)
• "Rebasetund" (1977, 1981)
• "Jäälõhkuja" (1986, 2007)
• "Räägi mulle rebasest" (1987, 2006)
• "Sügis", fotoalbum (1995)
• "Eestimaa looduse hääled", CD (1997, 1998)
• "Lahemaa lindude hääli", CD (1997)
• "Eesti laululinde", CD (2001)
• "Ajamustrid" (2003)
• "Maailma mõte" (2005)
• "Linnuaabits" (2007)
• "Ilusal kevadel" (2008)
• "Mister Fred" (koos Urmas Otiga), (2009) SE&JS 2009, ISBN 9789985854914
• "Metsaelu aabits" (2011)
• "Pääsukese Eestimaa 2" (koos Sven Zacekiga) (2014)
• "Vaikuse maastikud. Jred Jüssi mõtteid" (koos Sirje Endrega)(2015)
• "Kivimustrid" (2015)
• "Reisikirju" (2015)
• "Rajamustrid" (2017)

Film "Fred Jüssi. Olemise ilu"

"Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020) on Taska Filmi toodetud täispikk film Eesti loodusest ja Fred Jüssist.

Tunnustus

• 1984 – Eesti Eluteaduse Hoidja
• 1989 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
• 1997 – Eesti Taassünni auhind
• 1998 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2001 – Kuldmikrofon
• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk
• 2014 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
• 2017 – Rahvusmõtte auhind
• 2019 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

Isiklikku

Tema lapsed on Ivar Jüssi, Mart Jüssi ja Mari Jüssi. Tema abikaasa oli Helju Jüssi.

Eesti Hoiupank

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Swedbank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Swedbank AB
Tüüp	Börsiettevõte (OMX: SWED)
Asutatud	1820 – esimese hoiupanga asutamine Rootsis; 1991 – Hansapanga loomine Eestis
Peakorter	Stockholm, Rootsi
Võtmeisikud	Lars Henriksson (president ja CEO), Lars Idermark (esimees)
Valdkonnad	finantsteenused
Puhaskasum	SEK 4 311 miljonit (462,4 mln €) (jaanuar–märts 2016)
Vara	SEK 2 404 miljardit (257,9 mld €) (31. märts 2016)
Omakapital	Omakapitali tootlus 13,8% (jaanuar–märts 2016)
Töötajaid	13 544 (2016)

Swedbank AB (varem FöreningsSparbanken AB) on Rootsi päritolu rahvusvaheline panganduskontsern, mille peakontor asub Stockholmis. Ettevõte on noteeritud OMX Põhjamaade börsil Stockholmis osas Large Cap.

Swedbank kontserni president ja tegevjuht oli Birgitte Bonnesen.^[1] 2019. aastast juhib Swedbanki Jens Henriksson.

Swedbankil on 2016. aasta aprilli seisuga 7,2 miljonit eraklienti ja 641 000 äri- ja institutsionaalset klienti. Kontsernil on kokku 416 kontorit, neist 273 Rootsis ja 143 Baltimaades. 2016. aasta seisuga on Swedbanki kontsernis töötajaid 13 544.

Klientide arvu poolest on Swedbank Rootsi suurim pank ning juhtpositsioonil ka teistel koduturgudel: Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks Rootsile ja Baltimaadele tegutsetakse ka Norras, Soomes, Taanis, USAs, Hiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Luksemburgis.

Seisuga 31. märts 2016 oli Swedbankil hallata varasid 2404 miljardi Rootsi krooni väärtuses ja laene on välja antud 1498 miljardi Rootsi krooni eest.

Swedbank Eestis

Hansapanga peamaja Liivalaia tänaval 2003. aastal.

1. juulil 1991 alustas hiljem Baltikumi suurimaks finantsinstitutsiooniks kasvanud Hansapank tööd Tartu Kommertspanga filiaalina. Ametlikult alustas Hansapank iseseisvat tegevust 10. jaanuaril 1992. 1998. aastal omandas aktsiaemissiooni käigus FöreningsSparbanken AB (mis muutis hiljem nime Swedbank AB-ks) 50% Hansapanga aktsiatest. Hansapank kasvas kiirelt suurimaks pangaks Balti riikides ja osutas finantsteenuseid ligikaudu 3,5 miljonile kliendile Eestis, Lätis ja Leedus.

Aastal 2005 tegi Swedbank Hansapanga vähemusaktsionäridele ülevõtmispakkumise ja viis ettevõtte Tallinna börsilt välja. 2008. aastal läks ettevõte üle uuele ärinimele Swedbank AS.

Swedbanki peamaja asub Tallinnas, aadressil Liivalaia 8. Swedbank Eesti peadirektor ja juhatuse esimees on Olavi Lepp. Ettevõttel oli Eestis 2016. aasta aprilli seisuga 2311 täistööajaga töötajat. 2016. aasta seisuga oli pangal 0,8 miljonit eraklienti ja 137 000 äriklienti.

Swedbanki mobiiliäpp

Toetustegevused Eestis

Swedbank toetab Eestis selliseid projekte ja üritusi nagu Tagasi Kooli, Noored Kooli, Prototron, Bright Minds, terviseradade arendamine, Toidupank, Heateo SA jpt. Panustatakse valdkondadesse nagu haridus- ja finantskirjaoskus, ettevõtlikkus, terve ja elujõuline inimvara ja majandusareng.

Swedbank lõi 2008. aastal koostöös Heateo Sihtasutusega annetuskeskkonna "Ma armastan aidata", kus on esindatud ligi 40 organisatsiooni neljast erinevast tegevusvaldkonnast – lapsed ja pered, tervis ja toimetulek, loomad ja looduskaitse, haridus ja võrdsed võimalused.

Tagasi Kooli infosüsteemis on külalisõpetajaks registreerunud ka üle 150 Swedbanki töötaja, kes käivad regulaarselt õpilastele rahandusest rääkimas.

Swedbank korraldab koos Eesti Suusaliiduga noortele suvist suusalaagrit ja juba 19. aastat Swedbanki – Eesti Televisiooni noorte suusasarja.

Swedbanki osanikud

Suurim osalus Swedbankis kuulub kohalike hoiupankade ühendusele Sparbanks-Gruppen 9,31 protsendilise hääleõigusega. Rootsi kindlustusühistu Folksam kontrollis 2016. aasta mais 9,29% hääleõigusega aktsiatest. ALECTA PENSIONSFÖRSÄKRING 4,81%, AMF . Försäkring och Fonder 4,21% ja Swedbank Roburi fond 3,86% hääleõigusega aktsiatest.

Rootsi riigile kuuluv ekspordikrediidi asutus Svensk Exportkredit kuulus Swedbanki omanike hulka alates märtsist 2009 ja müüs oma osaluse – 38,3 miljonit aktsiat ehk ligikaudu 3,3 protsenti Swedbanki kõigist aktsiatest – 28. oktoobril 2010. Svensk Exportkredit omandas aktsiad ligikaudu 998 miljoni Rootsi krooni eest ja müüs Deutsche Banki vahendusel ligikaudu 3,5 miljardi Rootsi krooni eest.

Kronoloogia

• 1820 – Göteborgis asutati Rootsi esimene hoiupank.
• 1915 – Stockholmis asutati Rootsi esimene põllumajanduslik ühistupank.
• 1942 – asutati Sparbankernas Bank (rootsi keeles 'hoiupankade pank') kui hoiupankade keskpank.
• 1958 – asutati Jordbrukets Bank (rootsi keeles 'põllumajanduspank') kui põllumajandusühistutele laenu andvate finantsettevõtete keskpank.
• 1991 – 12 piirkondlikku põllumajanduslikku ühistupanka moodustasid Föreningsbankeni.
• 1991 – Eestis asutati Hansapank.
• 1992 – 11 piirkondlikku hoiupanka moodustasid pangandusettevõtte Sparbanken Sverige
• 1994 – Föreningsbankeni aktsiad noteeriti Stockholmi börsil.
• 1995 – Sparbanken Sverige aktsiad noteeriti Stockholmi börsil.
• 1995 – Hansapank alustas tegevust Lätis.
• 1996 – Hansapank omandas Lätis pangandusettevõtte Deutsche-Lettische Bank.
• 1996 – Hansapank alustas tegevust Leedus.
• 1997 – pankade Sparbanken Sverige ja Föreningsbanken liitumise tulemusena asutati FöreningsSparbanken AB (Swedbank) .
• 1997 – Hansapank omandas Eestis Hoiupanga.
• 1999 – Swedbanki osalus Hansapangas kasvas üle 50 protsendi.
• 2002 – Hansapank alustas tegevust Venemaal.
• 2004 – Hansapank omandas pangandusettevõtte Kvest bank Moskvas.
• 2005 – Swedbank omandas 100% osaluse Hansapangas.
• 2006 – aktsionäride aastakoosolekul otsustati panga uueks nimeks panna Swedbank.
• 2007 – Swedbank sisenes Ukraina turule omandades seal TAS-Kommerzbanki (TAS).
• 2008 – Hansapank alustas Balti riikides üleminekut Swedbanki nimele.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Luminor Bank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Luminor Bank AS
Asutatud	2006
Peakorter	Tallinn, Eesti
Võtmeisikud	Sander Klaos, Gunnar Toomemets, Kairi Evard
Valdkonnad	finantsteenused
Käive	168 miljonit eurot (2017)
Töötajaid	611

Luminor Bank AS on pangandusettevõte Eestis, Lätis ja Leedus.

Luminor panga peakontor asub Eestis ning Lätis ja Leedus osutatakse teenust läbi filiaalide. 2018. aasta veebruarist, kuulub Luminor Bank AS kui oluline krediidiasutus Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nordea Pank Eesti alustas Eestis tegevust 1995. aastal Nordea Bank Finland PIc (see ettevõte on osa Nordea Bank AB kontsernist) filiaalina.

1. oktoobril 2017 ühendati Baltikumis Nordea ja DNB pangad Eestis, Lätis ja Leedus ja krediidiasutuse AS DNB Bank uus ärinimi oli pärast Nordea Bank AB Eesti filiaaliga ühinemist Luminor Bank AS^[2], ettevõtte endised ärinimed: AS DNB NORD LIISING (16.11.2006–22.11.2011), AS DNB LIISING (22.11.2011–31.08.2012), Aktsiaselts DNB Pank (31.08.2012–04.10.2017).

2. juulil 2018 andis Euroopa Keskpank loa Luminor Bank ASi (Eesti), Luminor Bank ASi (Läti) ja Luminor Bank AB (Leedu) ühinemiseks. Ühinemine näeb ette pankade täielikku integreerimist peakontoriga Eestis ja filiaalidega Lätis ja Leedus. Piiriülene ühinemine peaks toimuma 2. jaanuaril 2019.

13. septembril 2018 teavitas Luminor, et USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Luminor grupis.'

Luminor Group on Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev pank. Ettevõtte peakontor asub Eestis.

Pank moodustati 1. oktoobril 2017, kui jõudis lõpule DNB ja Nordea Balti üksuste liitumine.

2018. aasta alguse seisuga oli Luminoril Baltikumis 16% turuosa hoiuste turul ja 23% laenuturul ning sellega oli see suuruselt kolmas pank Baltimaades. Panga laenuportfelli maht oli 2018. aasta sügise seisuga 12 miljardit eurot ja klientide hoiuste maht on üle 8 miljardi euro. Finantsinspektsiooni andmetel oli 2020. aasta alguse seisuga Luminor Eestis antud laenude mahult esimesel ja hoiuste mahult Swedbanki järel teisel kohal.

Luminori omanikud on Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA ning Blackstone’i erakapitali investeerimisfondid kavatseb osta 60%. Jaanuaris 2019 sai tehing ametliku loa ka Euroopa Komisjonilt. Selle tehingu järgi on Luminori turuväärtuseks 1,7 miljardit eurot.

2019. aasta algul töötas Luminoris terve Baltikumi peale kokku ligi 3000 inimest. Ettevõte andis teada plaanist äriprotsesse lihtsustada ja 2019. aasta jooksul koondada 800 inimest.

Bigbank AS

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Bigbank AS on Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Hispaanias tegutsev ning Saksamaa, Austria ning Hollandi turul piiriüleseid teenuseid osutav tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank, mis asutati 1992. aastal Tartus.

Bigbank AS
Asutatud	1992
Peakorter	Tallinn, Tartu maantee 18
Valdkonnad	pangandus
Puhaskasum	12 mln eurot (2016)
Koduleht	Bigbanki koduleht

Bigbanki hoone Tallinnas Tartu mnt 18

Ettevõte tegutseb kõigil turgudel ühtse kaubamärgi Bigbank all. Bigbank on universaalpankade ja liisingufirmade järel Balti riikides üks suuremaid panku, kus antakse laenu eraisikutele.

Ettevõtte omakapital kasvas 2016 aasta lõpuks 95,5 miljoni euroni ning kogu kontserni bilansimaht oli 394 miljonit eurot. 2016 aasta lõpuks töötas Bigbankis kokku 434 töötajat.

Ajaloost

Bigbank alustas tegevust ja avas esimese esinduse Tartus 1992. aastal. Aasta hiljem avati esimene kontor Tallinnas ja 1994 ka Pärnus.

Firma asutas 1996. aastal Lätis tütarettevõtte, mis hiljem hakkas tegutsema sarnaselt Eestiga kaubamärgi BIG all. Kaubamärgi BIG kasutuselevõtt (lühend ärinimest AS Balti Investeeringute Grupp) toimus ise 1997. aastal.

2004. aastal esitas BIG taotluse krediidiasutuse tegevusloa saamiseks ning noteeris esimest korda oma võlakirjad Tallinna börsil. Krediidiasutuse tegevusluba saadi 2005 ja alates 28. septembrist tegutsetakse Eestis krediidiasutuse ehk pangana. Ettevõte uueks ärinimeks sai Balti Investeeringute Grupi Pank AS.

2006 hakati Eesti turul pakkuma tähtajaliste hoiuste teenust. Ettevõtte bilansimaht ületas 1 miljardi krooni piiri; aasta lõpuks jõudis sama verstapostini ka laenuportfell.

Leedu filiaal, mis hakkas esimesena tegutsema kaubamärgi "BIgbank" all, avati 2007. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investor Service andis BIGile esmakordselt krediidireitingu. BIG viis läbi esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni ja noteeris võlakirjad Stockholmi börsil. Läti tütarettevõte alustas koostööd Läti Postiga, tehes BIGi teenused kättesaadavaks postkontorites üle terve riigi. Panga bilansimaht ulatus aasta lõpuks 2,5 miljardi kroonini, laenuportfell 2 miljardi kroonini ja aktiivsete kliendilepingute hulk ligines 100 000-ni.

Seni kaubamärgi BIG all tegutsenud pank võttis 2008. aasta ka Eestis ja Lätis kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigbank ning viis ettevõtte ärinime sellega vastavusse (Bigbank AS). Bigbank avas Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Soomes. Pank alustas koostööd Eesti Postiga, mille tulemusena said Bigbanki teenused kättesaadavaks kõigis suuremates postkontorites.

2009 alustas Bigbank piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Saksamaal. Sama aasta novembris avati Soome filiaal ja esimene esindus Helsingis. 2010 alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Austrias ja Hollandis ning hakati laene väljastama ka Soomes. 2011 alustati laenude väljastamist Hispaanias ning 2012 Rootsis.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Coop Pank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Coop Pank AS
Asutatud	1992
Peakorter	Narva maantee 4, Tallinn
Valdkonnad	pangandus
Koduleht	Coop Pank AS koduleht

Eesti Krediidipanga logo

Aastatel 1992–2017 kandis ettevõtte nime Eesti Krediidipank. 2017. aasta sügiseks oli Coop Eesti omandanud enamiku krediidipanga aksiatest. Seetõttu muudeti nime Coop pangaks ning see jõustus 2. oktoober 2017. Aktsiaselts Coop Pank on 1992. aastal asutatud Eesti pangandusasutus. Üks viiest universaalpangast Eestis.

Pangal on 2019. aasta detsembri seisuga 15 kontorit ja 28 pangapunkti üle Eesti ning üle 58 tuhande aktiivse igapäevapanganduse kliendi.

Coop Pank on noteeritud Tallinna börsil.

Ajalugu

Krediidipanga asutas taasloodud Eesti Panga esimene president Rein Otsason 1992. aastal pärast keskpanga juhi ametikohalt vabastamist koos mitmete Eesti ettevõtjatega 1992. aastal. Krediidipanga asutamiskoosolek toimus 28. märtsil, põhikapital oli 6 miljonit rubla, 10. aprillil 1992 sai vastasutatud krediidiasutus Eesti Pangalt pangategevuse litsentsi.

Panga bilansimaht oli 1992. aasta alguses 2,5 miljonit krooni ja aasta lõpuks juba 32,6 miljoni kroonini. 1992. aasta lõpus oli Krediidipangas 25 töötajat, aktsiakapital 6,1 miljonit krooni ja puhaskasum 2,5 miljonit krooni.

1993. aastal hakkas Krediidipank oma kontorivõrku laiendama ning avas panga filiaalid Narvas, Jõhvis ja Haapsalus. 1994. aastal koliti ka peakontor uude asukohta Tallinnas Narva maantee 4. 1995. aastal avati Võru ja Tartu filiaalid ning 1996. aastal Tallinnas Nõmme harukontor. 1997. aastal avati Maardu, Põhja-Tallinna Sõle ja Viljandi filiaal. 1999. aastal avati filiaal Pärnu linnas ja teeninduspunkt Tallinna lennujaamas. 2004. aastal avati filiaal Mustamäel Magistrali kaubanduskeskuses. 2008. aastal pangakontor Nurmenuku kaubanduskeskuses Tallinnas Õismäel ning 2009. aastal kontor Paldiskis.

1997. aastal, kui tähistati Krediidipanga 5. aastapäeva, oli Krediidipanga bilansimaht kasvanud 366,7 miljoni kroonini, aktsiakapital 37,4 miljoni kroonini.

1999. aastal sõlmis Krediidipank koostöölepingu Vene pangaga Bank Moskvõ, mis võimaldas arendada Eesti-Vene vahelist kaubavahetust.

2002. aasta lõpus oli Krediidipanga bilansimaht 1,257 miljardit kroonini ja laenuportfell 527,9 miljonit krooni, klientide arv ületas 40 000 piiri ning klientide hoiused 1,076 miljardit krooni.

2003. aastal omandas Latvian Business Bank AS-is Eesti Krediidipank 18,695%-lise osaluse. LBB kuulus 100% Bank Moskvõle, osaluse müügiga leiti pangale strateegiline investor, kes kasvatas lähiaastatel oma osalust panga omanikuna 60%-ni.

2004. aastal suri Krediidipanga asutaja ja nõukogu esimees Rein Otsason ning uueks nõukogu esimeheks valiti Ain Soidla.

2005. aastal suurendati panga aktsiakapitali 110 miljoni kroonini, mis toimus täiendava aktsiaemissiooni teel, mis oli suunatud Krediidipanga aktsionärile – Latvian Business Bankile (LBB). Aktsiaemissiooni tulemusel omandas LBB 44,3% osaluse ning hiljem suurendas LBB osalust Krediidipangas 59,8%-ni. Oma osaluse müüsid LBB-le Krediidipanga senised aktsionärid. LBB tegutseb Riias 1992. aastast alates ja kuulub ligi 100% Bank of Moscow´le. 2005. aasta teenis pank 47,630 miljonit krooni kasumit, laenuportfelli maht tõusis 1,090 miljardi kroonini. Aasta lõpuks tõusis Krediidipanga klientide arv üle 60 tuhande.

2006. aastal otsustati Krediidipanga aktsiakapitali suurendada 110 miljonilt kroonilt 143 miljoni kroonini ning Latvian Business Bank (LBB) omandas täiendavalt 5,9% Krediidipanga aktsiatest, suurendades oma osalust Krediidipangas 65,7%-ni.

2007. aastal suurendati aktsiakapitali fondiemissiooni teel ning suurendati panga aktsiakapital 198 miljonile kroonile. Üldkoosolek valis ka panga nõukogu uue koosseisu, kuhu kuuluvad senised nõukogu liikmed Ain Soidla, Jazeps Paplavskis ja Andreis Kuzins ning uute liikmetena Bank of Moscow juhatuse liikmed Aleksei Sõtnikov ja Pavel Gorbatsevich.

2008. aastal viidi jaotamata kasumi arvel läbi fondiemissioon summas 66 miljonit krooni, mille tulemusel suurenes Krediidipanga aktsiakapital seniselt 198 miljonilt kroonilt 264 miljoni kroonini.

2010. aastal otsustasid aktsionärid suurendada panga aktsiakapitali 264 miljonilt kroonilt 720 miljoni kroonini. Emissioon muutis olulisel määral Krediidipanga omanike struktuuri. Senine suuromanik – Bank of Moscow, kellel on läbi Latvijas Biznesa Banka (LBB) Krediidipangas ligi 90% osalus, asus Krediidipanga aktsionäride ringi otseosaluse kaudu. Ühtlasi vähenes BoM-i osalus Krediidipangas 45%-ni. Teine panga suuromanik on Liongate Baltic Fund Ltd.

2011. aastal tulid kroonide asemel käibele eurod. Krediidipanga grupp kasvas aastaga üle 40% suuremaks – bilansimaht suurenes rohkem kui 478 miljonit euroni. Krediidipank võitis Maanteeameti konkursi Liiklusregistribüroode teenindamiseks. Selle võiduga sai Grupp juurde esindused 15 linnas üle Eesti. Krediidipanga tuumikinvestor Bank Moskvõ (BM) jätkas oma osaluse vähendamist Krediidipanga aktsiakapitalis. Kui BM aktsiate enamusosaluse omandas Venemaa suurpank VTB, siis osa tehingutest Krediidipanga aktsiatega vaidlustati. Aasta lõpuks jõudsid aktsionärid kokkuleppele vaidluse lahenduse osas. Krediidipanga tütarettevõtted Krediidipanga Liisingu AS ja AS Martinoza tähistasid oma 15. tegevusaastat.

2012. aasta jaanuaris ostis Krediidipanga Liising Allied Irish Bank, p.l.c. Eesti filiaali (AIB) panga laenuportfelli Eestis kogumahuga ligi 25 miljonit eurot. Ligi 44% Krediidipanga aktsiatest omanud Küprose ettevõtted lahkusid märtsi lõpuks Krediidipanga omanike ringist. Panga suurimaks aktsionäriks sai taas Bank Moskvõ. Aktsionärid valisid pangale uue nõukogu koosseisus Ain Soidla, Aleksandr Evnevich, Boris Belyaev, Timur Dyakov ning Andrus Kluge. Uueks juhatuse esimeheks sai Valmar Moritz. Mais tähistas pank oma 20. tegevusaastat.

2013. aastal muutus Krediidipanga strateegia Läti turul. Oluliselt vähendati Läti filiaalis pakutavate teenuste hulka, prioriteediks jäid ärilaenud ja eraisikute hoiused. Krediidipanga nõukogus vahetus üks liige – Alexander Evnevichi asemele valiti Arthur Klaos. Suvel tõi pank välja uuenenud internetipanga. Sügisest said kliendid võimaluse sooritada oste internetis Krediidipanga deebetkaardiga. Oktoobris asutati uus tütarettevõte AS Krediidipank Finants, mille eesmärgiks oli pakkuda kaasaegseid tarbijakrediidi lahendusi eraklientidele Eestis.

2014. aasta suurim õnnestumine oli uue väikelaenu – Sihtlaenu – turule toomine. Üleminek SEPA maksetele veebruaris tõi kaasa pikemad kontonumbrid, aeglasema maksete liikumise ja senise püsikorralduse asendumise e-arve püsimaksega. Augustis hakkas pank pakkuma eraklientidele kuutasupõhist Arveldaja paketti, mille raames oli võimalik täiendava tasuta teostada kõiki enamlevinud pangateenuseid. Krediidipanga aktsionäride erakorraline koosolekul otsustati panga aktsiakapital konverteerida eurodesse.

2015. aastat läbis pangasisene struktuurireform, mille eesmärgiks oli muuta seni pigem teenindusele suunatud organisatsioon rohkem müügile orienteeritud ettevõtteks. Panga juhatuse viiendaks liikmeks nimetati maikuus Krediidipanga Läti filiaali juhataja Ieva Racenaja.

2017. aastal ostis Inbank AS 25 protsenti ja Coop Eesti 59,7 protsenti Eesti Krediidipank AS aktsiatest. Krediidipank tegutses oma nime all veel 2017. aasta sügiseni, 2. oktoobril 2017 sai Krediidipangast ametlikult Coop Pank.

7. novembril avati kasutajatele uus Coop Panga mobiilipank.

Novembris 2019 toimus Coop Panga aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mis märgiti täis 71 % ulatuses plaanitust. Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot. Pakkumises osales kokku 10 879 investorit, kes märkisid kokku 33 miljonit aktsiat.

Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Keskmiselt märkis üks investor ligi 2500 aktsiat. Institutsionaalse pakkumise jaotuses osales 24 investorit, kes märkisid veidi üle 6 miljoni aktsia..

Tallinna börsil algas kauplemine Coop Panga aktsiatega 10. detsembril 2019.