Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Coop Pank

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Coop Pank AS
Asutatud	1992
Peakorter	Narva maantee 4, Tallinn
Valdkonnad	pangandus
Koduleht	Coop Pank AS koduleht

Eesti Krediidipanga logo

Aastatel 1992–2017 kandis ettevõtte nime Eesti Krediidipank. 2017. aasta sügiseks oli Coop Eesti omandanud enamiku krediidipanga aksiatest. Seetõttu muudeti nime Coop pangaks ning see jõustus 2. oktoober 2017. Aktsiaselts Coop Pank on 1992. aastal asutatud Eesti pangandusasutus. Üks viiest universaalpangast Eestis.

Pangal on 2019. aasta detsembri seisuga 15 kontorit ja 28 pangapunkti üle Eesti ning üle 58 tuhande aktiivse igapäevapanganduse kliendi.

Coop Pank on noteeritud Tallinna börsil.

Ajalugu

Krediidipanga asutas taasloodud Eesti Panga esimene president Rein Otsason 1992. aastal pärast keskpanga juhi ametikohalt vabastamist koos mitmete Eesti ettevõtjatega 1992. aastal. Krediidipanga asutamiskoosolek toimus 28. märtsil, põhikapital oli 6 miljonit rubla, 10. aprillil 1992 sai vastasutatud krediidiasutus Eesti Pangalt pangategevuse litsentsi.

Panga bilansimaht oli 1992. aasta alguses 2,5 miljonit krooni ja aasta lõpuks juba 32,6 miljoni kroonini. 1992. aasta lõpus oli Krediidipangas 25 töötajat, aktsiakapital 6,1 miljonit krooni ja puhaskasum 2,5 miljonit krooni.

1993. aastal hakkas Krediidipank oma kontorivõrku laiendama ning avas panga filiaalid Narvas, Jõhvis ja Haapsalus. 1994. aastal koliti ka peakontor uude asukohta Tallinnas Narva maantee 4. 1995. aastal avati Võru ja Tartu filiaalid ning 1996. aastal Tallinnas Nõmme harukontor. 1997. aastal avati Maardu, Põhja-Tallinna Sõle ja Viljandi filiaal. 1999. aastal avati filiaal Pärnu linnas ja teeninduspunkt Tallinna lennujaamas. 2004. aastal avati filiaal Mustamäel Magistrali kaubanduskeskuses. 2008. aastal pangakontor Nurmenuku kaubanduskeskuses Tallinnas Õismäel ning 2009. aastal kontor Paldiskis.

1997. aastal, kui tähistati Krediidipanga 5. aastapäeva, oli Krediidipanga bilansimaht kasvanud 366,7 miljoni kroonini, aktsiakapital 37,4 miljoni kroonini.

1999. aastal sõlmis Krediidipank koostöölepingu Vene pangaga Bank Moskvõ, mis võimaldas arendada Eesti-Vene vahelist kaubavahetust.

2002. aasta lõpus oli Krediidipanga bilansimaht 1,257 miljardit kroonini ja laenuportfell 527,9 miljonit krooni, klientide arv ületas 40 000 piiri ning klientide hoiused 1,076 miljardit krooni.

2003. aastal omandas Latvian Business Bank AS-is Eesti Krediidipank 18,695%-lise osaluse. LBB kuulus 100% Bank Moskvõle, osaluse müügiga leiti pangale strateegiline investor, kes kasvatas lähiaastatel oma osalust panga omanikuna 60%-ni.

2004. aastal suri Krediidipanga asutaja ja nõukogu esimees Rein Otsason ning uueks nõukogu esimeheks valiti Ain Soidla.

2005. aastal suurendati panga aktsiakapitali 110 miljoni kroonini, mis toimus täiendava aktsiaemissiooni teel, mis oli suunatud Krediidipanga aktsionärile – Latvian Business Bankile (LBB). Aktsiaemissiooni tulemusel omandas LBB 44,3% osaluse ning hiljem suurendas LBB osalust Krediidipangas 59,8%-ni. Oma osaluse müüsid LBB-le Krediidipanga senised aktsionärid. LBB tegutseb Riias 1992. aastast alates ja kuulub ligi 100% Bank of Moscow´le. 2005. aasta teenis pank 47,630 miljonit krooni kasumit, laenuportfelli maht tõusis 1,090 miljardi kroonini. Aasta lõpuks tõusis Krediidipanga klientide arv üle 60 tuhande.

2006. aastal otsustati Krediidipanga aktsiakapitali suurendada 110 miljonilt kroonilt 143 miljoni kroonini ning Latvian Business Bank (LBB) omandas täiendavalt 5,9% Krediidipanga aktsiatest, suurendades oma osalust Krediidipangas 65,7%-ni.

2007. aastal suurendati aktsiakapitali fondiemissiooni teel ning suurendati panga aktsiakapital 198 miljonile kroonile. Üldkoosolek valis ka panga nõukogu uue koosseisu, kuhu kuuluvad senised nõukogu liikmed Ain Soidla, Jazeps Paplavskis ja Andreis Kuzins ning uute liikmetena Bank of Moscow juhatuse liikmed Aleksei Sõtnikov ja Pavel Gorbatsevich.

2008. aastal viidi jaotamata kasumi arvel läbi fondiemissioon summas 66 miljonit krooni, mille tulemusel suurenes Krediidipanga aktsiakapital seniselt 198 miljonilt kroonilt 264 miljoni kroonini.

2010. aastal otsustasid aktsionärid suurendada panga aktsiakapitali 264 miljonilt kroonilt 720 miljoni kroonini. Emissioon muutis olulisel määral Krediidipanga omanike struktuuri. Senine suuromanik – Bank of Moscow, kellel on läbi Latvijas Biznesa Banka (LBB) Krediidipangas ligi 90% osalus, asus Krediidipanga aktsionäride ringi otseosaluse kaudu. Ühtlasi vähenes BoM-i osalus Krediidipangas 45%-ni. Teine panga suuromanik on Liongate Baltic Fund Ltd.

2011. aastal tulid kroonide asemel käibele eurod. Krediidipanga grupp kasvas aastaga üle 40% suuremaks – bilansimaht suurenes rohkem kui 478 miljonit euroni. Krediidipank võitis Maanteeameti konkursi Liiklusregistribüroode teenindamiseks. Selle võiduga sai Grupp juurde esindused 15 linnas üle Eesti. Krediidipanga tuumikinvestor Bank Moskvõ (BM) jätkas oma osaluse vähendamist Krediidipanga aktsiakapitalis. Kui BM aktsiate enamusosaluse omandas Venemaa suurpank VTB, siis osa tehingutest Krediidipanga aktsiatega vaidlustati. Aasta lõpuks jõudsid aktsionärid kokkuleppele vaidluse lahenduse osas. Krediidipanga tütarettevõtted Krediidipanga Liisingu AS ja AS Martinoza tähistasid oma 15. tegevusaastat.

2012. aasta jaanuaris ostis Krediidipanga Liising Allied Irish Bank, p.l.c. Eesti filiaali (AIB) panga laenuportfelli Eestis kogumahuga ligi 25 miljonit eurot. Ligi 44% Krediidipanga aktsiatest omanud Küprose ettevõtted lahkusid märtsi lõpuks Krediidipanga omanike ringist. Panga suurimaks aktsionäriks sai taas Bank Moskvõ. Aktsionärid valisid pangale uue nõukogu koosseisus Ain Soidla, Aleksandr Evnevich, Boris Belyaev, Timur Dyakov ning Andrus Kluge. Uueks juhatuse esimeheks sai Valmar Moritz. Mais tähistas pank oma 20. tegevusaastat.

2013. aastal muutus Krediidipanga strateegia Läti turul. Oluliselt vähendati Läti filiaalis pakutavate teenuste hulka, prioriteediks jäid ärilaenud ja eraisikute hoiused. Krediidipanga nõukogus vahetus üks liige – Alexander Evnevichi asemele valiti Arthur Klaos. Suvel tõi pank välja uuenenud internetipanga. Sügisest said kliendid võimaluse sooritada oste internetis Krediidipanga deebetkaardiga. Oktoobris asutati uus tütarettevõte AS Krediidipank Finants, mille eesmärgiks oli pakkuda kaasaegseid tarbijakrediidi lahendusi eraklientidele Eestis.

2014. aasta suurim õnnestumine oli uue väikelaenu – Sihtlaenu – turule toomine. Üleminek SEPA maksetele veebruaris tõi kaasa pikemad kontonumbrid, aeglasema maksete liikumise ja senise püsikorralduse asendumise e-arve püsimaksega. Augustis hakkas pank pakkuma eraklientidele kuutasupõhist Arveldaja paketti, mille raames oli võimalik täiendava tasuta teostada kõiki enamlevinud pangateenuseid. Krediidipanga aktsionäride erakorraline koosolekul otsustati panga aktsiakapital konverteerida eurodesse.

2015. aastat läbis pangasisene struktuurireform, mille eesmärgiks oli muuta seni pigem teenindusele suunatud organisatsioon rohkem müügile orienteeritud ettevõtteks. Panga juhatuse viiendaks liikmeks nimetati maikuus Krediidipanga Läti filiaali juhataja Ieva Racenaja.

2017. aastal ostis Inbank AS 25 protsenti ja Coop Eesti 59,7 protsenti Eesti Krediidipank AS aktsiatest. Krediidipank tegutses oma nime all veel 2017. aasta sügiseni, 2. oktoobril 2017 sai Krediidipangast ametlikult Coop Pank.

7. novembril avati kasutajatele uus Coop Panga mobiilipank.

Novembris 2019 toimus Coop Panga aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO), mis märgiti täis 71 % ulatuses plaanitust. Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot. Pakkumises osales kokku 10 879 investorit, kes märkisid kokku 33 miljonit aktsiat.

Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Keskmiselt märkis üks investor ligi 2500 aktsiat. Institutsionaalse pakkumise jaotuses osales 24 investorit, kes märkisid veidi üle 6 miljoni aktsia..

Tallinna börsil algas kauplemine Coop Panga aktsiatega 10. detsembril 2019.