Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rabastuvad metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Rabastuvad metsad  ...

neljapäev, 7. veebruar 2019

Pedosfäär

Pedosfäär on mullastik. Selles osas räägime me mullast.
Mulla tähtsus looduses:
- Tekivad setted, muld, muutub pinnamood.
- Muld on elukohaks paljudele organismidele.
- Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui ka inimestele.
- Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti.
- Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku.
- Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.
Mulla koostis:
Vedel osa -> mullavesi
Tahke osa jaguneb kaheks: mineraalne osa (kivid, liiv, kruus, savi) ja orgaaniline osa (huumus, poollagunenud jäänused).
Gaasiline osa -> mullaõhk
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine:
- on kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
- on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
Näiteks: Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde.
Keemiline murenemine ehk porsumine:
- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega.
- keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
- eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas.
Näiteks: vihmametsad.
Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus - võime varustada taimi mineraalainete ja veega.
Murenemiskoorik - maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub.
Lähtekivim - kivim, millele tekib muld.
Mulla lõimis - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld)
Mullahorisont - mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise poolest.
Mullaprofiil - kujuneb välja erinevate mullaprotsesside tulemusena.
Mulla tekketegurid:
Lähtekivim - lähtekivimi murenemisel Tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid - Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus - Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
Mullas toimuvad protsessid:
leetumine - protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont (mulla valge kiht). Väheneb mulla viljakus.
kamardumine - mulla tekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisse kihti (tekib huumushorisont). Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
soostumine - protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel.
tundras - karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine.
okasmetsas - jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
sega- ja lehtmets - paras kliima, sademed ja aurumine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad ja/või  väiksema viljakusega kamarleetmullad.
rohtlates - kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Toimub kamardumine.
kõrbes - kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine.
vihmametsas - palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust on vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Vihmametsas on kolla- ja punamullad.
Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävinemine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Kõrbestumise põhjused:
1. Inimtegevus:
Ebaõige maaharimine
Ülekarjatamine
Metsaraie
2. Looduslikud protsessid:
Kuiv kliima
Tuuleerosioon
Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas.
Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 miljonit ha maad (Brasiilia suurune territoorium)
Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis.
Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine - tähendab seda, et mulla pH tase langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toitelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagundamise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda jne.
Kuid nüüd ma siis lõpetan, nii et head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tšau!