Otsing sellest blogist

UUS!!!

Eeltalv

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Eeltalv Mine navige...

kolmapäev, 30. detsember 2020

teisipäev, 29. detsember 2020

Tvist

Tvist (inglise keeles twist 'keerlema, väänlema') on Ameerika Ühendriikide päritolu moetants.
Tvisti võttis 1960. aastal kasutusele Chubby Checker, lühiajalise populaarsuse kõrgperiood oli mõni aasta hiljem. Tvist avas nn diskotantsude ajajärgu. Väljatöötatud sammude ja liikumistega paaristantsud asendusid lahus, peaaegu ühel kohal tantsitavate improvisatsiooniliste tantsudega, mida iseloomustavad erilised keha, käte ja jalgade liigutused.
Muusikaliselt põhineb tvist motoorsetes, ühepikkustes kaheksandiknootides mängitud bugi-vugi rütmil.

esmaspäev, 28. detsember 2020

Hiina astroloogia

Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab rotiaastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
AlgusLõppAlgusLõppElementLoom
31. jaanuar 190018. veebruar 190128. jaanuar 196014. veebruar 1961MetallRott
19. veebruar 19017. veebruar 190215. veebruar 19614. veebruar 1962MetallHärg
8. veebruar 190228. jaanuar 19035. veebruar 196224. jaanuar 1963VesiTiiger
29. jaanuar 190315. veebruar 190425. jaanuar 196312. veebruar 1964VesiJänes
16. veebruar 19043. veebruar 190513. veebruar 19641. veebruar 1965PuuDraakon
4. veebruar 190524. jaanuar 19062. veebruar 196520. jaanuar 1966PuuMadu
25. jaanuar 190612. veebruar 190721. jaanuar 19668. veebruar 1967TuliHobune
13. veebruar 19071. veebruar 19089. veebruar 196729. jaanuar 1968TuliLammas
2. veebruar 190821. jaanuar 190930. jaanuar 196816. veebruar 1969MaaAhv
22. jaanuar 19099. veebruar 190117. veebruar 19695. veebruar 1970MaaKukk
10. veebruar 191029. jaanuar 19116. veebruar 197026. jaanuar 1971MetallKoer
30. jaanuar 191117. veebruar 191227. jaanuar 197114. veebruar 1972MetallSiga
18. veebruar 19125. veebruar 191315. veebruar 19722. veebruar 1973VesiRott
6. veebruar 191325. jaanuar 19143. veebruar 197322. jaanuar 1974VesiHärg
26. jaanuar 191413. veebruar 191523. jaanuar 197410. veebruar 1975PuuTiiger
14. veebruar 19152. veebruar 191611. veebruar 197530. jaanuar 1976PuuJänes
3. veebruar 191622. jaanuar 191731. jaanuar 197617. veebruar 1977TuliDraakon
23. jaanuar 191710. veebruar 191818. veebruar 19776. veebruar 1978TuliMadu
11. veebruar 191831. jaanuar 19197. veebruar 197827. jaanuar 1979MaaHobune
1. veebruar 191919. veebruar 192028. jaanuar 197915. veebruar 1980MaaLammas
20. veebruar 19207. veebruar 192116. veebruar 19804. veebruar 1981MetallAhv
8. veebruar 192127. jaanuar 19225. veebruar 198124. jaanuar 1982MetallKukk
28. jaanuar 192215. veebruar 192325. jaanuar 198212. veebruar 1983VesiKoer
16. veebruar 19234. veebruar 192413. veebruar 19831. veebruar 1984VesiSiga
5. veebruar 192424. jaanuar 19252. veebruar 198419. veebruar 1985PuuRott
25. jaanuar 192512. veebruar 192620. veebruar 19858. veebruar 1986PuuHärg
13. veebruar 19261. veebruar 19279. veebruar 198628. jaanuar 1987TuliTiiger
2. veebruar 192722. jaanuar 192829. jaanuar 198716. veebruar 1988TuliJänes
23. jaanuar 19289. veebruar 192917. veebruar 19885. veebruar 1989MaaDraakon
10. veebruar 192929. jaanuar 19306. veebruar 198926. jaanuar 1990MaaMadu
30. jaanuar 193016. veebruar 193127. jaanuar 199014. veebruar 1991MetallHobune
17. veebruar 19315. veebruar 193215. veebruar 19913. veebruar 1992MetallLammas
6. veebruar 193225. jaanuar 19334. veebruar 199222. jaanuar 1993VesiAhv
26. jaanuar 193313. veebruar 193423. jaanuar 19939. veebruar 1994VesiKukk
14. veebruar 19343. veebruar 193510. veebruar 199430. jaanuar 1995PuuKoer
4. veebruar 193523. jaanuar 193631. jaanuar 199518. veebruar 1996PuuSiga
24. jaanuar 193610. veebruar 193719. veebruar 19966. veebruar 1997TuliRott
11. veebruar 193730. jaanuar 19387. veebruar 199727. jaanuar 1998TuliHärg
31. jaanuar 193818. veebruar 193928. jaanuar 199815. veebruar 1999MaaTiiger
19. veebruar 19397. veebruar 194016. veebruar 19994. veebruar 2000MaaJänes
8. veebruar 194026. jaanuar 19415. veebruar 200023. jaanuar 2001MetallDraakon
27. jaanuar 194114. veebruar 194224. jaanuar 200111. veebruar 2002MetallMadu
15. veebruar 19424. veebruar 194312. veebruar 200231. jaanuar 2003VesiHobune
5. veebruar 194324. jaanuar 19441. veebruar 200321. jaanuar 2004VesiLammas
25. jaanuar 194412. veebruar 194522. jaanuar 20048. veebruar 2005PuuAhv
13. veebruar 19451. veebruar 19468. veebruar 200528. jaanuar 2006PuuKukk
2. veebruar 194621. jaanuar 194729. jaanuar 200617. veebruar 2007TuliKoer
22. jaanuar 19479. veebruar 194818. veebruar 20076. veebruar 2008TuliSiga
10. veebruar 194828. jaanuar 19497. veebruar 200825. jaanuar 2009MaaRott
29. jaanuar 194916. veebruar 195026. jaanuar 200923. veebruar 2010MaaHärg
17. veebruar 19505. veebruar 195114. veebruar 20102. veebruar 2011MetallTiiger
6. veebruar 195126. jaanuar 19523. veebruar 201122. jaanuar 2012MetallJänes
27. jaanuar 195213. veebruar 195323. jaanuar 20129. veebruar 2013VesiDraakon
14. veebruar 19532. veebruar 195410. veebruar 201330. jaanuar 2014VesiMadu
3. veebruar 195423. jaanuar 195531. jaanuar 201418. veebruar 2015PuuHobune
24. jaanuar 195511. veebruar 195619. veebruar 20157. veebruar 2016PuuLammas
12. veebruar 195630. jaanuar 19578. veebruar 201627. jaanuar 2017TuliAhv
31. jaanuar 195717. veebruar 195828. jaanuar 201715. veebruar 2018TuliKukk
18. veebruar 19587. veebruar 195916. veebruar 20184. veebruar 2019MaaKoer
8. veebruar 195927. jaanuar 19605. veebruar 201924. jaanuar 2020MaaSiga
Hiina astroloogia eri variante kasutatakse ka naaberaladel, nt Tiibetis. Eri traditsioonides loomade nimistu varieerub.

kolmapäev, 23. detsember 2020

Abhidhammapiṭaka

Abhidhammapiṭaka (paali  abhi 'kõrgem, kohal, üle’; dhamma 'õpetus'; piṭaka 'korv, kogu') ehk Abhidhamma korv ehk ‘kõrgema õpetuste kogu’ on Buddha õpetuste süstematiseeritud kogumik, mis on Paali kaanoni ("Tipiṭaka") kolmas ja viimane osa. Kuigi postkanoonilised kroonikad ja kommentaarid kirjeldavad maatrikate ettelugemist esimesel Budistide suurkogul, pole uurijad selle koostamise aja suhtes üksmeelel. Abhidhammas on koondatud ja süstematiseeritud kõik põhilised Buddha õpetused ja analüüsid, mis selgitavad meele (paali: nāma) ja mateeria (paali: rūpa) ning nähtuste (keskkond) omavahelisi suhteid ning kirjeldavad suhtelise ja absoluutse tõe olemust.
Abhidhammapiṭaka koosneb 7.-st osast ja on oma olemuselt süstematiseeritud filosoofilis-psühholoogiliste Buddha õpetuste kogumik, mis valmis ilmselt peale kolmandat budistlikku suurkogu. A. hõlmab seadmuste loetelusid ehk maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone, See on puhtteoreetiline, teemade põhiselt summeeritud Buddha õpetuse analüütiline esitlus tabelitena ja loeteludena, mida tuntakse ka paali keelse ‘mātikā’ ehk maatrika nime all. Üldjoontes esindab Abhidhammapiṭaka püüet Buddha kõneluste põhjal luua sidusat ja kõikehõlmavat õpetuse esitust. Abhidhammapiṭaka sisaldab palju kordusi, parandusi ja liigitusi.
Abhidhamma analüüsib nähtuseid ülima (kokkupandamatu, absoluutne) ja konventsionaalse (kokkupandud, põhjuslikud, suhteline) tõe kontekstis, millest tuntuim on ehk analüüs viiest isiksuse koostisosast (paali: pancakkhandha), milleks on:
1. Vorm ehk mateeria (paali: rūpa),
2. Tunne ehk tundmine (paali: vedanā),
3. Arusaam ehk mõtestamine ehk mõiste (paali: sañña),
4. Tahteline tegevus ehk tungid ehk meeleolud (paali: sankhārā), ja
5. Teadvus (paali: viññāna).
Abhidhamma’d erinevad koolkonniti, peegeldades vastava koolkonna teooriate rõhuasetusi. Kagu-Aasia theravaada abhidharmale lisaks on säilinud ka Loode-India sarvastivaada koolkonna abhidharma. Kui Sarvastivaada koolkond (välja arvatud vaibhaašika koolkond Kashmiris) kinnitab, et nende abhidharma tekstid pärinevad eri autoritelt, siis theravaada koolkond kinnitab, et nende käsituses olev Abhidhamma on Buddha enda sõnastatud ja selgitatud.
Abhidhammapiṭaka sisaldab:
  1. "Dhammasaṅgaṇi" ('seadmustegrupid')
  2. "Vibhaṅga" ('lahtiseadmised')
  3. "Dhātukathā" ('vestlus ürgollustest')
  4. "Puggalaññatti" ('isiksusetüpoloogia')
  5. "Kathāvatthu" ('vaidlusobjektid')
  6. "Yamaka" ('paarid')
  7. "Paṭṭhāna" ('suhted')
Buddhaghosa järgi määras Abhidhamma järjekorra kindlaks Sāriputta, kes pani paika ka "Paṭṭhāna" numeratsiooni.

teisipäev, 22. detsember 2020

Khuddaka-nikāya ja Dhammapada

Khuddaka-nikāya

'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles kṣudraka-āgama) koosneb 15 osast.
  • Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
  • Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
  • Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
  • Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
  • Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat
  • Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
  • Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
  • Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
  • Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
  • Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
  • Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
  • Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
  • Apadāna – 'arahantide lood'
  • Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
  • Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
  • Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
  • Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
  • Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)
Khuddaka-nikāya (paali keeles ‘lühikeste õpetussõnade kogu’), lühendatult KN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka viies kogumik, koosneb 15 alajaotusest.
  • «Lühikesed lugemised» (paali keeles khuddakapāṭha) sisaldab üheksa õpetlikku lühiteksti. Neist üheksas on tuntud kui «Sõbralikkuse Sutta» (KN Khp 9, paali keeles mettāsutta), eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (2004).
  • «Dhammapada» on tuntud õpetussalmide kogumik.
  • «Ülendavad värsid» (udāna) sisaldavad 80 Buddha ütlust koos lugudega, kus ta need lausus.
  • «Nõndaöeldu» (itivuttaka) koosneb 112 lühisuutrast, kus proosa vaheldub mõttesalmidega.
  • «Suutrate kogumik» (suttanipāta) sisaldab 70 värss-suutrat ja seda peetakse paalikeelse kirjanduse vanimaks teoseks.
  • «Taevalossilood» (vimānavatthu) kirjeldab taevaseid ümbersünde.
  • «Tondilood» (petavatthu) kirjeldab ümbersünde preetade seas.
  • «Auväärsete isandate laulud» (theragātha) sisaldab Buddha meesõpilaste 107 luuleteost.
  • «Auväärsete emandate laulud» (therīgātha) sisaldab Buddha naisõpilaste 73 luuleteost.
  • «Sünnilood» ehk džaatakad (jātaka) koosneb 547 loost Buddha eelmistest eludest.
  • «Selgitus» (niddesa) on Suttanipāta mitme osa kommentaar.
  • «Suured teod» (apadāna) sisaldab 547 munga ja 40 nunna värsivormis elulugusid.
  • «Buddhade järgnevus» (buddhavaṃsa) räägib 24 varasemast buddhast.
  • «Elulookorv» (cariyāpiṭaka) on värsstekst, mis räägib sellest, kuidas Buddha varasemates eludes bodhisattvana vajalikke võimeid arendas.
Khuddaka-nikāyat peetakse paali kaanoni kõige huvitavamaks ja mitmekesisemaks osaks, kus leidub nii Buddhale omistatud õpetussõnu kui ka hilisemate, enamasti anonüümsete autorite teoseid.
Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).


Dhammapada" (paali k 'seadmuse jada'), ka “Dhammavärsid”, on Buddha mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse theravaada koolkonna pühakirja Tipiṭakasse Sutta piṭaka osasse Khudakka-nikāya kogumikku.
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.

Pealkiri



Dhammapada koosneb sõnadest dhamma ja padaDhamma (sanskriti keeles dharma) on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. Dhamma tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud budismi ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab dhamma ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõiku, sõnu ning mõtteid. Pada'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.

Ajalugu

Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem Buddha õpetussõnadest. Siddhārta Gautama veetis pärast virgumist kogu oma ülejäänud elu Gangese orus ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha parinirvaanat, hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse erinevate tõlgenduste põhjal. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18. Mõttesalmid pandigi kirja esimeste India budistlike kogukondade poolt, et säilitada Buddha sõna. 2. saj e.m.a hakati Indias budistlikke tekste üles kirjutama. Kuid see oli raske töö, sest kirjutati palmilehtede peale ning alles hiljem pikkade ja kitsaste raamatulehtede peale. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mis toimus neli korda poole tuhande aasta jooksul.
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.

Ülesehitus


Dhammapada marmortahvel
"Dhammapada" koosneb 26 peatükiks jaotatud 423 mõttesalmist. Kuigi salmid on kindlalt peatükkide alla jaotatud, ei ole kõik salmid seotud vastava peatüki teemaga ja neil on iseseisev mõte. Seepärast ei ole vaja "Dhammapadat" algusest lõpuni järjest lugeda, vaid iga salmi eraldi, et selle mõtet uurida ja mõista. Allpool on teose peatükid eesti keeles ning paali keele transliteratsioonis.

Peatükid

1. PaaridYamakavagga
2. HoolivusAppamādavagga
3. MeelCittavagga
4. LillPupphavagga
5. RumalBālavagga
6. TarkPaṇḍitavagga
7. VäärikasArahantavagga
8. TuhatSahassavagga
9. PattPāpavagga
10. VägivaldDaṇḍavagga
11. VanadusJarāvagga
12. IseAttavagga
13. MaailmLokavagga
14. VirgunuBuddhavagga
15. ÕnnSukhavagga
16. MeeldivPiyavagga
17. VihaKodhavagga
18. KõntsMalavagga
19. Seadmuse järgijaDhammaṭṭhavagga
20. TeeMaggavagga
21. MitmesugustPakiṇṇakavagga
22. PõrguNirayavagga
23. ElevantNāgavagga
24. JanuTaṇhāvagga
25. MunkBhikkhuvagga
26. VaimulikBrāhmaṇavagga

Eestikeelne tõlge

"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud Linnart Mäll. Esmakordselt 1977. aastal Loomingu Raamatukogu nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli budistlike teoste tõlgetest. Teist korda ilmus teos parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Seal on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge. 2005. aastal andis Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele.

Terminite tõlkeid

ahiṃsā (paali, sanskriti 'vägivallatus' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, nt džainismi ja hinduismi. Vägivallatust levitas 20. sajandil Mahātmā Gāndhi.
arahat (paali, sanskriti arhat 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
ariya (pl, skr ārya 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib Buddha Seadmust; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
attā (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
bhikkhu (pl 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
brāhmaṇa (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse (braahman ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
buda (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
citta (pl citta, ceto, mano; skr citta, cetas, manas 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.
Lühendid:
Selles postitustes kasutatud lühendite tähendused.
skr - sanskriti keel/keeles
pl - paali keel/keeles


esmaspäev, 21. detsember 2020

Budismi neli õilast tõde



Neli õilsat tõde on budismi aluspõhimõtted, mis on kirjas Tipitakas ja paljudes teistes budismi tekstides ning mida peetakse esimeseks õpetuseks, mille Buddha andis oma jutluses "Seadmuseratta käimapanemine"  Varanasi linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma viiele kaaslasele.

Loetelu



  1. Tõde kannatusest (paali keeles dukkha ariya sacca).
  2. Tõde kannatuse põhjustest (dukkha samudaya ariya sacca).
  3. Tõde kannatuse lakkamisest (nirodha ariya sacca).
  4. Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest (dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca).

Tekst



„ See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on ju kannatus, vananemine on ju kannatus, haigus on ju kannatus, suremine on ju kannatus, samuti on kannatused mure, kurbus, kannatus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. Lühidalt: viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on janu (tanhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, ja nimelt lõbujanu, elujanu ja surmajanu.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisest. Selleks on tolle janu jäägitu kiretu kadumine, tolle hülgamine ja mahajätmine, tollest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisele viivast teest. Selleks on õilis kaheksaastmeline tee, ja nimelt: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige toimimine, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine.

Kolmeastmeline tee



Nelja õilsat tõde vaadeldakse kolmest erinevast aspektist. Seda nimetatakse ka kolmeastmeliseks teeks.
Esimene aste on darśanamārga – nägemise tee (“õilis tõde kannatusest andis mulle silma näha” jne) – seda teed lihtsalt nähakse, ilma seda iseenese peal rakendamata.
Teine aste on bhāvanāmārga – kujustamise tee (“tunda on vaja just seda õilsat tõde kannatusest”) – kui ma seda endale ütlen, siis nõnda tõmban ma selle tõe endale sisse ja kujustan enda sees tema olevaks.
Kolmas aste on aśaikshamārga – mitte õppimise tee (“ma tunnen seda õilsat tõde kannatusest”) – see teadmine väljendab seda, et õppida ei ole enam vaja.
Edasi vaadeldakse ka ülejäänud kolm tõde samamoodi läbi, igaüks kolm korda, st kolmes järgus: neli korda kolm annabki kokku kaheteistkümnel moel.

Mahajaana



Mahajaana budismi traditsioon tunneb nelja õilsa tõe mõnevõrra erinevat versiooni, mille järgi kannatus tuleneb buddha igavikulise loomuse mittemõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buddhaloomuse saavutamine (tathagatagarbha).

reede, 18. detsember 2020

Bodhisattva



Bodhisattva (paali k. bodhisatta, sanskriti k. 'virgumisele püüdlev olend'; "virgumisolend"), on budismis olend, kes on otsustanud saada buddhaks, et aidata kõikidel olenditel kannatustest vabaneda. Eriti oluline on bodhisattva tee mahajaana budismis.

Bodhisattva theravaadas



Theravaadas nimetatakse bodhisattaks eelkõige Buddha Šākjamunit enne tema lõplikku virgumist.
Tipiṭaka toob ära ka Gotama Buddha kuue eelkäija nimed, kes kõik olid bodhisattad.
Tulevase bodhisatta’na on Buddha konkreetselt nimetanud vaid Metteya’t (skt.: Maitreya), kellest saab järgmine Buddha. 
Hetkel viibib Maitreja Tušita taevas oodates õiget aega inimeste maailma sündimiseks, et siin buddhaks saada.

Bodhisattva mahajaanas



Mahajaanas hakati bodhisattvateed nägema kõikide inimese jaoks kättesaadava vaimse teostusviisina. Bodhisattvateed, mis päädib peale loendamatudi uuestisünde buddha seisundiga, arvatakse olevat arhati teest kõrgem. Selle ülistuseks on loodud mahajaanas loendamatul arvul suutraid ja juhiseid kuidas seda teed käia.
Bodhisattvat iseloomustavad kolm omadust: sügav duaalsust ületav mõistmine, kõikehõlmav kaastunne ja virgumismeel (sanskriti k. bodhicitta) ehk soov saada buddhasks, selleks, et vabastada kõik olendid sansaarast.

Bodhisattvatee tasemed mahajaanas

"Kümne taseme suutra" (sanskriti k. Daśabhūmika-sūtra) jagab bodhisattvatee kümneks tasemeks (sanskriti k. bhūmi):
  1. rõõmustav,
  2. plekitu,
  3. helendav,
  4. kiirgav,
  5. raskestivõidetav,
  6. silme ees olev,
  7. kaugeleulatuv,
  8. vankumatu,
  9. tark,
  10. dharmapilv.
Esimesele tasemele jõutakse pärast virgumismeele (sanskriti k. bodhicitta) tekkimist; kuuendal tasemel omandab bodhisattva arhatiks saamiseks vajaliku mõistmise ning jätkab bodhisattva tõotuse väel liikumist täiusliku buddhasuse poole. Kaheksandal tasandil ei saa bodhisattva enam tagasi langeda ning võib õpetamiseks valida erinevaid kehasid. Üheksandal tasandil valdab ta kõiki dharma aspekte ning kümnendal tasemel omandab ta võime ilmuda mitmes kehas korraga, et võimalikult paljusid olendeid aidata.

Ületavad toimingud

Teed järgides teostavad bodhisattvad kuut ületavat toimingut (sanskriti k. pāramitā):
  • ületav annetamine (sanskriti k. dāna pāramitā);
  • ületav kõlblus (sanskriti k. śīla pāramitā);
  • ületav kannatlikkus (sanskriti k. kṣānti pāramitā);
  • ületav tarmukus (sanskriti k. vīrya pāramitā);
  • ületav mõtlus (sanskriti k. dhyāna pāramitā);
  • ületav mõistmine (sanskriti k. prajñā pāramitā).
Selline kuueliikmeline loetelu esineb paljudes mahajaana tekstides, muuhulgas "Ületava mõistmise suutrates" (sanskriti k. prajñapāramitā-sūtra) ja "Lootossuutras". Selleks, et viia ületavad toimingud vastavusse bodhisattvatee kümne tasemega, lisatakse "Kümne taseme suutras" (sanskriti k. Daśabhūmika-sūtra) neile kuuele veel neli:
  • ületav oskuslike vahendite valdamine (sanskriti k. upāya pāramitā);
  • ületav tõotus/püüdlus (saada buddhaks) (sanskriti k. praṇidhāna pāramitā);
  • ületav vägi (sanskriti k. bala pāramitā);
  • ületav teadmine (sanskriti k. jñāna pāramitā).

Arutelu

Mõnikord vastandatakse arahandi tee bodhisatta teega ja arvatakse, et arahant on theravaada ideal ja bodhisatta mahajaana virgumise tee. Selline väärarusaam domineerib mahajaana koolkonna järgijail, kel puuduvad teadmised theravaada õpetusest, ja neil, kes pole tuttavad theravaada bodhisatta õpetusega või siis mõlema eeltoodud teguri koosmõjul. 
Mahajaana bodhisattva ideaali populaarse käsitluse kohaselt loobub bodhisattva täielikult buddhasusest, selleks et pühenduda olendite vabastamisele. Eelneva põhjal peaks olema selge et niisugune käsitlus moonutab asjade tegelikku seisu. Bodhisattvat kannustab kaastunne ning selle tõttu ei tohi ta virgumisest loobuda, kuna just virgunud meeleseisund on teiste olendite aitamiseks efektiivseim. Ning kujutlust nirvaanast kui maailmast eraldi asetsevast paigast, kuhu virgunud inimene "läheb", asutakse mahajaana metafüüsikas eitama, kuna nii sansaarat kui ka nirvaanat iseloomustatakse tühjuse kaudu ning seetõttu ei saa need teineteisest põhimõtteliselt erineda.
Maahajaana ideaali kohaselt võtab bodhisatta enda kanda kõikide teiste kannatused ning virgub alles viimasena, siis kui kõik teised inimesed ja olendid on virgunud. On selge, et teiste kannatusi ei saa keegi enda kanda võtta, vastasel juhul oleks Buddha oma täiuslikus kaastundes kõik olendid juba kannatustest vabastanud. Selline mõtteviis eitab ka teo ja tagajärje seadust: keegi teine ei saa meie teo vilju ja meie ei saa oma tegude vilju teistele üle kanda. Ka pälvimuste ülekandmine ei tähenda seda, et meie pälvimused "lähevad teistele üle" - see on väär õpetuse tõlgendamine. Kellelegi teisele pole võimalik oma teo vilju üle kanda, nagu pole ka võimalik võtta enesele kellegi teise teo vilju. Buddha on öelnud, et ta saab näidata vaid teed, kuid teel peame ise käima. Kannatuste enesele võtmise idee on põhimõttelises vastuolus Buddha õpetuse baaspõhimõtetega.