aamera säriaja muutmisega saab muuta kogu pildi säritust. Kuid sel on ka loomingulisi kasutusvõimalusi, lubades teil kontrollida piltidel tekkiva hägu ulatust.
Selles artiklis toome välja viis nõuannet säriaja kasutamiseks ja tegevusfotograafia täiustamiseks. Kasulikku teavet leiavad nii need, kes EOS M peeglita kaameraga spordipäeva jäädvustavad, kui ka need, kes EOS digipeegelkaameraga motosporti pildistavad.
1. Kontrollige oma säriaega
Enamikul EOS kaameratest on stseenirežiimide all spordirežiim, mis kohandab kaamera säritust ja teravustamise seadeid automaatselt nii, et need sobiksid liikuvate subjektide jäädvustamiseks. See tagab küll suurepärase tulemuse, kuid loominguliste piltide loomiseks, kindla efekti kasutamiseks või teatud tingimustele reageerimiseks (nt kauguses kiiresti liikuva subjekti käest pildistamiseks) vajate suuremat kontrolli.
Selleks, et kontrollida kaamera säriaega ise, aktiveerige kaameras säriaja etteandega režiim (või Tv, mis märgib valitud aega (Time Value)). Säriaega saab muuta, kui keerate kaamera valimisketast või kasutate puuteekraani, mis on saadaval paljudel EOS kaameratel, sh Canon EOS M6 Mark II ja Canon EOS 90D. Teie kaamera kohandab automaatselt ava suurust, et tagada standardset säritust. EOS kaamerate kiireim säriaeg on kas 1/4000 s või 1/8000 s ja pikim automaatselt seadistatav säriaeg on 30 sekundit.
2. Vältige kaamera värinat
Säriaja valimisel tuleb arvestada kahe asjaga: kas see on piisavalt kiire, et vältida käes hoitava kaamera liigutamisel tekkivat hägu (kaamera värin), ja kui suur on subjekti liikumiskiirus.
Säriaeg, millega kaamera värinat ennetada, sõltub mitmest faktorist. Näiteks sõltub see sellest, kas objektiivis on olemas sisseehitatud pildistabilisaator, ja kas ilm on väga tuuline. Kõige olulisem on aga objektiivi fookuskaugus. Mida rohkem te sisse suumite, seda märgatavamaks iga värin muutub.
Üldine reegel ütleb, et tuleb valida säriaeg, mis vastaks efektiivsele fookuskaugusele, või siis sellest kiirem. Seega tuleb 50 mm fookuskauguse puhul kasutada 1/50 s või kiiremat säriaega ja 200 mm puhul 1/200 s või kiiremat säriaega. Kui see on korras, tuleb jälgida subjekti liikumiskiirust – lugege edasi!
3. Külmutage liikumine kiirema säriajaga
Liikuva subjekti külmutamiseks vajalik säriaeg sõltub subjekti ja kaamera vahelisest kaugusest, liikumise suunast ja kiirusest. Tõenäoliselt vajate kiiremat säriaega kui esialgu arvasite. 1/250 s säriaeg külmutab aeglaselt liikuva subjekti (nt kõndiva inimese), samal ajal kui jooksva inimese jäädvustamiseks on vaja 1/500 kuni 1/1000 s säriaega. Kui tahate jäädvustada lendavaid linde või kihutavaid autosid, vajate 1/1000 või isegi 1/4000 s säriaega.
Võrrelge neid kaht pilti. Näete, et 1/200 s säriaja kasutamisel on nii ratas kui ka sõitja hägusad, mis annab küll edasi liikumise tunnet, kuid ei võimalda teil vaadata detaile. Samal ajal on 1/1000 s säriaja puhul tegevus külmutatud ja detailid teravad.
Kiiremate säriaegade kasutamiseks olge valmis suurendama ISO-valgustundlikkust, eriti siis, kui jäädvustate sporti ja loodust.
4. Olge panoraamilisel loomingulised
Tegevuse külmutamisega võib kaasneda üks negatiivne aspekt – nimelt ei pruugi tegevus enam tegevusena näida. Liikuvate subjektidega pildid paistavad dünaamilisemad siis, kui subjekt on terav, kuid taust on hägune. Selle efekti saavutamiseks veenduge, et säriaeg oleks hägu tekitamiseks piisavalt aeglane, ja seejärel liigutage kaamerat, järgides subjekti liikumise kiirust. Seda kutsutakse panoraamimiseks.
Kasutatav säriaeg sõltub sellest, kui kiiresti subjekt liigub ja kui tugevat hägu te soovite. Selleks et jäädvustada subjekti selgelt, seadistage automaatteravustamisrežiim kas AI-servoteravustamise või servoteravustamise režiimile. See võimaldab kaameral kohaneda vastavalt fookuses oleva subjekti liikumisele. Sisseehitatud optilise pildistabilisaatoriga objektiiv aitab kompenseerida kaamera horisontaalsel liigutamisel tekkivat vertikaalset värinat ja vastupidi. Kui teie objektiivil on pildistabilisaatori režiimilüliti, siis aktiveerige panoraamimiseks 2. asend. Selle seadistuste puhul aitab kaamera stabiliseerida vertikaalset liigutamist, kuid jätab alles horisontaalsel liigutamisel tekkiva hägu.
5. Liikumise hägustamiseks kasutage aeglasemat säriaega
Kui soovite pilti hägustada, võite kasutada pikemat kui ühesekundilist säritust. Ülesärituse ennetamiseks tuleks kasutada aga kitsamat ava (suuremat f-numbrit, nagu f/16 või f/22), väiksemat ISO-valgustundlikkust või ND-filtrit, mis piiraks kaamerasse tuleva valguse hulka. Pärast seda saate kaamerat säritamise ajal kas ise liigutada (hägustades terve pildi) või kasutada statiivi, mille abil jäävad hägusaks ainult kaadris liikuvad osad. Viimane tehnika sobib hästi lainete ja voolava vee pehmendamiseks või linnapildis liikuvate autode ja inimeste hägustamiseks.
Pikema kui 30-sekundilise särituse puhul kasutage aegvõtet. Osadel Canoni kaameratel on režiimikettal B-seadistus, samal ajal, kui teiste puhul tuleb aktiveerida M-režiim (Manual, käsitsi) enne, kui säriaegade valikusse ilmub aegvõtte režiim. Kasulikuks võib osutuda ka kaugjuhtimispult või juhtmega pult, millega saab ennetada päästikunupu vajutamisel tekkivat värinat. Lisaks nendele valikutele võite kasutada ka rakendust Canon Camera Connect, millega saate kontrollida oma kaamerat nutitelefoni kaudu.
