Sissejuhatus
Ma valisin noorema Johann Straussi, sest ma tahtsin rohkem teada Johann Straussist. Uurides tuli välja, et Johann Strausse on kaks ning nad on isa ja poeg.
Mul oli vaja valida üks romantismi helilooja ja ma tegin seda.
Johann Strauss (Strauß) noorem
Johann Baptist Strauss (25. oktoober 1825 Sankt Ulrich Viini lähedal – 3. juuni 1899 Viin) oli Austria kapellmeister, viiuldaja ja helilooja. Omanimelise muusikakoolkonna looja. Viini klassikalise opereti mainekamaid esindajaid.
Ta komponeeris 18 operetti ja muusikalist komöödiat, enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat ning muusika balletile "Aschenbrödel" ("Tuhkatriinu"). Teda tunti kui valsikuningat. Omanimelise muusikakoolkonna looja. Viini klassikalise opereti mainekamaid esindajaid.
Ta komponeeris 18 operetti ja muusikalist komöödiat, enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat ning muusika balletile "Aschenbrödel" ("Tuhkatriinu"). Teda tunti kui valsikuningat.
Straussid olid juudi päritolu.
Wiener Johann Strauss Capelle’i (Viini Johann Straussi orkester) lõi Johann Strauss (1804-1849) 1827. aastal Viinis. Peale oma isa surma 1827. aastal võttis orkestri üle helilooja ning “valsi kuningas” Johann Strauss noorem. Keskmine vend Joseph (1827-1870) võttis „perekonna orkestri“ administraatori koha üle aastal 1863 peale oma „suure“ venna määramist kuningliku „Hofballmusik-Direktor“ kohale. Helilooja ja dirigent * (25.10.1825 Viin † 03.06.1899 Viin) "Valsikuningas" Johann Strauss sündis 25.10.1825 Viinis. Tema isa Johann soovis poja muusiku karjääri ära hoida ja saatis ta polütehnikumisse pankuri ametit õppima. Ema teadmisel õppis ta aga salaja muusikat. Juba 19-aastaselt asutas ta oma orkestri ja asus koos isaga rivaalitsema. Tema esimest valsikoosseisu „Der Kunstweber“ saatis avalik edu. Ta koostas valsse, marsse, polkasid kokku 479 teost. Ta tegi kontsertreise Peterburi, Berliini, Londonisse, Pariisi ja New Yorki ning tegi selliseid lugusid nagu Ilusal sinisel Doonaul (1867), Kunstniku elu (1867), lood Viini metsast (1868), Viini veri (1871), Kevadhääled (1892), keisri Valss (1888) ja teised. Viini valss rahvusvahelise ekspordi hitti. Naise ja kirjastaja nõudmisel hakkas ta ka Jacques Offenbachi õnnestumistest inspireerituna operette komponeerima. Pärast mõõdukaid esialgseid õnnestumisi Indigo (1871) ja Rooma karnevalil (1873) lõi ta koos Die Fledermausega (1874) kestva kuni tänase päevani maailmas edu. Kui tema operetid Eine Nacht Venedigis (1883), mustlasparun (1885) ja Wiener Blut (1899) olid võrdselt edukad, ei suutnud tema teised teosed banaalsete libretode tõttu laval end kinnitada, mida ta tähtsustas liiga vähe. Richard Wagner on nimetanud Johann Straussi "kõige muusikalisemaks peaks Euroopas". Ta suri 3. juunil 1899 Viinis.
Ilusal sinisel Doonaul
(An der schönen blauen Donau)[432Hz]
[https://youtu.be/GVCRJef5DJU]
Alguses tundub nagu loodus ärkaks talveunest ja kasvaks pikemaks. Alguses on muusika tempo aeglane. Hiljem, pärast ärkamist ehk sissejuhatust tuleb tunduvalt kiirem osa. See on nagu suvi, kus lendavad ringi igasugused putukad. Järgmiseks jõutakse kulminatsioonini ning pärast seda tuleb tagasi esialgne meloodia ning meeleolu. Hiljem tulevad sisse kiired noodikäigud, mis tunduvad sellised, et mul on kiire, ma pean jooksma, sest kui ma ei jookse siis ma kukun alla. Selle pika jooksu lõpuks jõuan ma jälle kindla pinna peale. Ning siis tuleb järjekordne järelduste tegemise hetk. 3 akordi järel, muutub kiire muusika taas aeglasemaks. Põhiosasid pidevalt korratakse, muutes ainult natukene kõrgusi. Mõned osad jäävad ka koguaeg samasuguseks. Selles loos on päris mitmeid teemaarendusi ja nende lahendusi. Viimane teemaarendusi käib kiiresti ning ka lahendus sellele tuleb ootamatult kiiresti. Kuid ühtegi lahtist otsa ei jää. Kõik teemaarendused saavad ilusasti oma lahenduse.
Kokkuvõte
Ma tegin oma referaadi Johann Strauß nooremast. Oma referaadis kirjutasin ma tema loomingust, tema eluloost ja kirjutasin lähemalt ühest tema teosest pealkirjaga „Ilusal Sinisel Doonaul (An Der SchBlaues Donau), selle teose kohta kirjutasin ma seda, mis ma selle loo kuulamisel ajal tundsin.
