Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

reede, 15. märts 2019

Seedimine

- Toitained lagundatakse nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks.
Seedimine suuõõnes:
- Algab toidu süljega niisutamine ja peenestamine ning süsivesikute lagundamine. Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega. Süsivesikuid lagundab süljes olev ensüüm -amülaas.
- Neelamine:
- Seedimine maos:
- Maos püsib toit tavaliselt 2...6 tundi. Perioodilised mao seinas asuvate tugevate silelihaste kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda edasi peensoolde.
- Mao limaskestas asuvad näärmed nõristavad maomahla. Maomahl sisaldab ensüüme, soolhapet ja lima. Maomahla happeline reaktsioon (pH 1...2,5) on tingitud temas sisalduvast soolhappest ehk vesinikkloriidhappest. Soolhappe mõjul hävib enamik kahjulikest mikroobidest. Olulisemaks ensüümiks on pepsiin (proteaas), mis lagundab valke. Soolhappe mõjul valgud kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.
- Seedimine peensooles:
- Peensooles toimub toidu lõplik seedimine, 10-15 tundi. Peensool on umbes kolmemeetrine. Toidule lisatakse seal kõhunäärmenõre ja sapp. Peensoole ülejäänud osas lisandub peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre.
- Kõhunäärme nõres sisaldab ensüüme valkude (proteaasid-aminopeptidaas jt.), lipiidide (lipaas, fosfolipaas), süsivesikute (amülaas, maltaas, sahharaas, laktaas) ja nukleiinhapete (nukleaas) lagundamiseks.
- Sapp on vajalik lipiidide seedimiseks, ta aktiveerib lipiidide lagundavaid ensüüme ning soodustab lipiidide lagunemissaaduste imendumist.
- Toitained (lõhustumisproduktid) imenduvad peensoolest. Süsivesikute ehk sahhariidide lõhustumisprodukt - glükoos; valkude lõhustumisproduktid - aminohapped, vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre (verekapillaaridesse) ja kantakse edasi verega. Lipiidide (rasvade) lõhustumisproduktid - rasvhapped ja glütserool imenduvad peamiselt lümfisoontesse, liiguvad lümfiga ja sealt edasi verre.
- Organismile vajalikud toitained saavad kudedele ja organitele kättesaadavaks alles pärast seda, kui nad on seedetraktist verre sattunud.
Seedimine jämesooles
- Jämesool on veidi üle meetri pikk. Jämesoole viimast osa nimetatakse pärasooleks (10-20 cm), lõpeb pärakuga.
- Jämesoolde liigub seedimata mass. Seedimata mass sisaldab peamiselt tselluloosi, kuid on ka valke jt. ühendeid.
- Esialgu on sisaldis vedel, kuid muutub tahkemaks, sest jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine.
- Seedimata toidujäägid koos veega eemaldatakse päraku kaudu. Roojamiste vahel on pärasool tavaliselt tühi.
-  Jämesooles on väga palju bakterid. Käärimise käigus tekib seedimata jääkidest piimhapet, süsinikdioksiidi, metaani, divesiniksulfiidi ja teisi aineid. Tekkinud gaasid põhjustavadki kõhugaase.
Süsivesikud, lipiidid ning valgud aine- ja energiavahetuses:
- Süsivesikud on olulisemaks energiaallikaks. Süsivesikute varud säilitatakse glükogeenina maksas ja lihastes. Üleliia tarbitud süsivesikud muudetakse rasvaks.
- Lipiide kasutatakse organismile vajalike lipiidide sünteesiks ja energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäänud osa muudetakse varurasvaks.
- Suurem osa valkudest läheb organismile vajalike valkude sünteesiks. Organismis pole varuvalkusid, seetõttu peab valkusid toiduga pidevalt saama. Ülejäänud osa lagundatakse energeetilistel eesmärkidel.

Organismi üldine aine- ja energiavahetus

See osa on osa Pagari eriala ainest „Tervislik toitumine".
See osa tuleb, sest ma leidsin kapist veel natukene Pagari materjale ja otsustasin ka need siia blogisse kirja panna.

Toitained (valgud, rasvad, süsivesikud) -> seedimine -> Raku metabolism: sünteesiprotsessid, lagundamisprotsessid -> Organismile vajalikud valgud, lipiidid (rasvad), süsivesikud
Või:
... -> Seedimine -> Raku metabolism <-> ATP (adenosiintrifosfaat)
... -> Seedimine -> Jääkainete väljutamine.
... -> Seedimine -> Raku metabolism -> Jääkainete väljutamine.
- Toiduga saadud orgaanilised ained - sahhariidid ehk süsivesikud, valgud ja lipiidid (rasvad) lagundatakse kõigepealt seedimise käigus ensüümide abil (ensüüm amülaas) lihtsamateks molekulideks (süsivesikutest ehk sahhariididest glükoos, valkudest aminohapped ning rasvadest rasvhapped ja glütserool), mis imenduvad peensoolest. Rakus lagundatakse lõplikult energeetilistel eesmärkidel või sünteesitakse organismile vajalikud ained.

Töökeskkonna ohutegurite analüüs

Tuleb olla hoolikas, et vesi maha ei kukuks, sest siis tekib libe põrand. Libe põrand on ohtlik, sest seal võib libiseda ja kukkuda.
Ohtlikud on ka teel olevad takistused, sest sa ei pruugi neid takistusi näha või sul on käed asju täis ja sa ei saa neid takistusi tee pealt eemaldada.
Ohtlikud on ka teravad tööriistad, sest nendega on oht ennast või teisi vigastada. Näiteks noaga sisse lõigata.
(jahu)tolm:
Jahutolm või tolm võivad tekitada selle aine suhtes allergiat. Allergia võib avalduda nendel, kellel pole varem allergiat olnud. Allergia on immuunsussüsteemi väga äkiline rünnak allergeeni vastu. Immuunsussüsteem võtab allergeeni organismi sattunud võõrkehana ja hakkab selle vastu võitlema.
Kuumad ahjud:
Kuumadele ahjudele vastu minnes võib kõrvetada saada ja kui sa võtad kuumast ahjust plaadi välja, siis tuleb kätte panna pajakindad, sest muidu saavad käed kõrvetada.
Rasked Jahukotid:
Raskete jahukottide liigutamiseks tuleb kasutada õigeid töövõtteid.
Jahukottide liigutamiseks tuleb jahukotid panna käru peale ja sõidutada neid koos käruga.
Seisev töö:
Pagari töö on seisev töö. Pagari töö käib seistes. Seismine väsitab jalgu. Selle ärahoidmiseks tuleb igal võimalusel istuda ja vabal ajal võimelda või sporti teha.