Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

teisipäev, 5. november 2019

Muusika Intervallid ja pöörded

Muusika intervall on kahe noodi vaheline vahe.
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonidespooltoonidestsentides või võnkesageduste jagatisena. Intervalle liigitatakse

Intervallid suuruse järgi

SuurusNimetusLadina keeles
1priimprimus = esimene aste
2sekundsecundus = teine aste
3tertstertius = kolmas aste
4kvartquartus = neljas aste
5kvintquintus = viies aste
6sekstsextus = kuues aste
7septimseptimus = seitsmes aste
8oktavoktavus = kaheksas aste
9noonnonus = 9. (sekund üle oktavi)
10deetsimdecimus = 10. (terts üle oktavi)
11undeetsimundecimus = 11. (kvart üle oktavi)
12duodeetsimduodecimus = 12. (kvint üle oktavi)
13tertsdeetsimtertius decimus = 13. (sekst üle oktavi)
14kvartdeetsimquartus decimus = 14. (septim üle oktavi)
15kvintdeetsimquintus decimus = 15. (oktav üle oktavi)
Intervallide suurus on kahesugune - astmeline ja tooniline. Astmelise suuruse ehk astmemahu määrab diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv).
Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.

Intervallide astmeline suurus
Intervalli astmeline suurus:
Astmeline suurus ehk astmemaht on intervalli diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv). Intervalli astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole kõik ühesugused. Näiteks diatoonilises helireas d-e tervetoon, e-f pooltoon. Astmeline suurus puhta, suure või väikese intervalli suurendamisel või vähendamisel jääb samaks, muutub vaid toonide arv (tooniline suurusintervallis. Intervallide ehitamisel antud noodist tuleb loendada kõigepealt astmeline kaugus antud noodist üles (või ka alla). Peale selle täpsustatakse tooniline suurus.


Intervallide astmeline suurus
Intervalli tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või pooltoonides.
Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks (nende astmeline suurus ei ületa oktavit). Liitintervallideks nimetatakse oktavist suuremaid intervalle.

Tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või
pooltoonides.
 Kusjuures on toon = 1/6 oktavit ja pooltoon 1/12 oktavit ning pooltoon võib jaotuda veel sajaks osaks ehk sajaks tsendiks (c) - seega oktav on 1200 c ja 1 tsent 1/1200 oktavit.
Intervalli astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole kõik ühesugused. Näiteks diatoonilises helireas d-e tervetoon, e-f pooltoon.
Toonilisest suurusest lähtudes jagunevad intervallid:

Tooniline suurus diatoonilistel intervallidel

Diatoonilised intervallid

Diatoonilised intervallid:
Diatooniline intervall ehk alusintervall on defineeritav mõne diatoonilise helirea kaudu. Diatoonilised on kõik järgnevad intervallid ja nende ühendid:
Tritooni on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli alteratsiooni ehk järelikult kromaatikat kas
  • pool tooni suurema kui puhas kvart (suurendatud kvart: tervetoon + tervetoon + tervetoon)
  • pool tooni väiksemana kui puhas kvint (vähendatud kvint: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon).
Duur-moll-süsteemis moodustuvad diatoonilised intervallid loomulike heliridade astmete vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel loomuliku mažoori IV ja VII astme ning loomuliku minoori vi ja ii astme vahele moodustuv suurendatud kvart ja pöördintervallina loomuliku mažoori VII ja IV astme ning loomuliku minoori ii ja vi astme vahele moodustuv vähendatud kvint.

Altereeritud intervallid

Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.
Altereeritud intervall on intervalli ühe diatoonilise astme altereerimise teel tekkinud intervall. Altereeritud intervallid on kõik vähendatud ja suurendatud intervallid.
Altereeritud intervallid:
  • Vähendatud intervallid moodustuvad puhastest ja väikestest intervallidest pooltooni võrra vähendamise teel (vähendatud sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim)
  • Suurendatud intervallid moodustuvad puhastest ja suurtest intervallidest pooltooni võrra suurendamise teel (suurendatud sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim)

Enharmoonilised intervallid

Konsoneerivad ja dissoneerivad iintervallid

Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.
Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.
Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).
Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.
Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K64).
Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvintsuurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.

Püsivad ja kulgevad intervallid

Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidestKonsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.

Intervallide pöörded


Intervallid ja nende pöörded
Intervalli pöördeks nimetatakse intervalli helide ümberasetust üksteise suhtes.
Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.
Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.
Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.
Muusika Pöörded:
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus. Pööre võib olla intervalli
Komplementaarintervallil oktaviruumis põhineb ka akordi pööramine: akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli.

Komplementaarintervallid pööramisel oktaviruumis

Oktaviruumis pööramisel on intervalli ja tema komplementaarintervalli summa puhas oktav.

Intervallid ja nende pöörded
IntervallKomplementaarintervall
puhas priim (P1)puhas oktav (P8)
väike sekund (V2)suur septim (S7)
suur sekund (S2)väike septim (V7)
väike terts (V3)suur sekst (S6)
suur terts (S3)väike sekst (V6)
puhas kvart (P4)puhas kvint (P5)
suurendatud kvart (<4)vähendatud kvint (<5)
vähendatud kvint (>5)suurendatud kvart (<4)
väike sekst (V6)suur terts (S3)
suur sekst (S6)väike terts (V3)
väike septim (V7)suur sekund (S2)
suur septim (S7)väike sekund (V2)
puhas oktavpuhas priim
  • suured intervallid pöörduvad väikestesse ja väikesed suurtesse
  • puhtad intervallid pöörduvad puhtaisse
  • suurendatud intervallid pöörduvad vähendatuisse ja vähendatud suurendatuisse
  • konsonantsid pöörduvad konsonantsidesse ja dissonantsid dissonantsidesse
  • diatoonilised intervallid pöörduvad diatoonilistesse ja altereeritud intervallid altereerituisse

Liitintervalli pööre

Liitintervallist pöörde saamiseks tuleb alumine heli ümber paigutada kaks oktavit kõrgemale või ülemine heli kaks oktavit madalamale. Teine variant: samaaegselt alumise heli viimisega oktavi võrra üles tuua ülemine heli oktav alla.

Akordi pööre

Akordi pöördeks nimetatakse akordi sellist tuletatud kuju, kus madalamaks heliks on mõni teine akordi heli.
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb ehk missugune akordi heli on bassiks.

Kolmkõla pöörded

Septakordi pöörded

Intervalli tähistus

Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette Flat.svg (bemoll) või Sharp.svg (diees).
TähisNimetusPooltooneNäide
1Puhas priim01 cz.png
Flat.svg2väike sekund12 m.png
2suur sekund22 w.png
Flat.svg3väike terts33 m.png
3suur terts43 w.png
4puhas kvart54 czy.png
Sharp.svg4 / Flat.svg5suurendatud kvart
vähendatud kvint
6Tryton.png C - Ges
5puhas kvint75 cz.png
Sharp.svg5 / Flat.svg6suurendatud kvint
väike sekst
8C - Gis 6 m.png
6suur sekst96 w.svg
Flat.svg7väike septim107m SVG.svg
7suur septim117w SVG.svg
8puhas oktav128 cz.svg

Intervallide tabel

Oktavi piires intervallid põhihelist üles:
põhiheliPriimVäike sekundSuur sekundVäike tertsSuur tertsKvartVähendatud kvintKvintSuurendatud kvintSekstVäike septimSuur septim
FFGGAABCCCC /DEE
CCDDEEFGGGA /ABH
GGAAB=HHCDDDE/EFF
DDEEFFGAAAB / HCC
AABHCCDEEFF / FGG
EEFFGGAB /HHHC / CDD
HHCCDDEFFG =FG / GAA
F / GF / GGG / AAA / BHCC / DDD / EEF
C / DC / DDD / EEFF / GGG / AAA / BHC
G / AG / AAA / BHCC / DDD / EEFF / GG
D / ED / EEFF / GGG / AAA / BHCC / DD
A / BA / BHCC / DDD / EEFF / GGG / AA

Muud intervallid

Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.