Muusika Astmed

Muusika astmed ei ole noodid.
Astmete redel algab 1. astmest ja lõppeb 8. astmega. Kõikide helistike heliredel algab 1. astmest.
Astmetel on nimed:
1. aste = JO
2. aste =RE
3. aste = MI
4. aste = NA
5. aste = SO
6. aste = RA
7. aste = DI
Esimene aste võib olla ükskõik, mis noot. See, mis noot on 1. aste, näitab ära, mis helistik on. Iga muusikapala peab lõppema 1. astmesse.
Helirea 1. astet nimetatakse ka toonikaks.
Helirea 5. astet nimetatakse dominandiks.
Helirea 3. astet nimetatakse disdominandiks ehk subdominandiks.

Noodid

Noodid on muusikalised tähed. Taktis on muusikalised sõnad.

Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk.

Ingliskeelses traditsioonis võib sõna 'noot' tähistada ka heli ennast.

Traditsioonilises muusika noodikirjas fikseerib noot helikõrguse ja helivältuse. Selleks kirjutatakse noot noodijoonestikule. Noodid kirjutatakse noodijoontele ja noodijoonte vahedesse. Noodijoonestikust väljapoole jäävate nootide märkimiseks kasutatakse abijooni, mis kirjutatakse üksteise suhtes võrdsele kaugusele noodijoonestiku kohale või alla.

Noot tähistab kindlaksmääratud kõrgusega helisid ainult siis, kui noodijoonestiku algusse on kirjutatud noodivõti (näiteks viiulivõti, bassivõti jne).

Traditsioonilises muusika noodikirjas koosneb noot noodipeast, mis noodijoonestikul märgib heli kõrgust, noodivarrest ja noodilipust. Noodipea, noodivars ja noodilipp koos näitavad ühtlasi helivältust. Täisnoodil puudub noodivars. Pool- ja veerandnoodil puudub noodilipp.

Noodipea

Seest tühi või täis ovaal, mis asub noodijoonestikul, märgib kõrgust ja kestust (seest täis, seest tühi, mõlemad punktiga).

Noodivars

Joon, mis tõmmatakse noodipea paremale küljele. Noodivarre pikkus on umbes 2½–3 joonevahet ehk käsitletavast noodist oktaav alla või üles. Kolmandast noodijoonest kõrgemal asuvatel nootidel märgitakse noodivars alla ja noodipeast vasakule.

Kui noodijoonestikule on kirjutatud kahehäälne muusikapala, kirjutatakse ülemise hääle varred üles ja alumise hääle varred alla.

Noodilipp

Kirjutatakse noodivarrest paremale (kui noodivars suundub alla, siis vasakule).

Kõrvuti asuvate nootide lipud ühendatakse tavaliselt noodivarsi siduvaks jooneks. Näiteks   = 

Heli põhinimetus on tähtnimetusi kasutavas kõrgustähistuses ühetäheline nimetus (välja arvatud b) ja silpnimetusi kasutavas kõrgustähistuses ühesilbiline nimetus. Kummaski tähistuses on erinevaid põhinimetusi 7 ehk iga alusheli jaoks.

Heli põhinimetused traditsioonilises muusikas tähtnimetustega on c, d, e, f, g, a, h, (levimuusikas c, d, e, f, g, a, b) silpnimetustega do, re, mi, fa, sol, la, si.

Jo=c ainult siis kui c-noot on 1. aste.

Relatiivne jo=c	jo	le	mi	na	so	ra	di
Absoluutne	do	re	mi	fa	sol	la	si
Absoluutne	c	d	e	f	g	a	h
1. oktaav