Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

kolmapäev, 27. märts 2024

Aastaajad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Aastaajad

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Four seasons.jpg

Aastaajad on iga-aastaselt korduvad, looduslikult erineva ilmega aasta osad.

Aastaajad ilmnevad eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel võidakse aasta jaotada kaheks aastaajaks: kuivaks ja niiskeks perioodiks. Paljudes troopilistes piirkondades selgelt ilmnevaid aastaaegu ei olegi.

Määratlused

Astronoomilised aastaajad

Maa astronoomilised aastaajad korduvad iga troopilise aasta tagant. Astronoomiliste aastaaegade (astronoomiline kevadsuvisügis ja talv) eraldajateks on pööripäevad (kevadine võrdpäevsussuvine päikeseseisaksügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak). Astronoomilised aastaajad on tingitud Maa pöörlemistelje kaldest ekliptika ehk Maa orbiidi tasapinna suhtes.

Taevasfääril moodustab ekliptika kujutletava suurringjoone, mida mööda Päike aastaringselt näib kulgevat. Ekliptika asub taevaekvaatori suhtes 23°27' nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks (sügiseseks ja kevadiseks võrdpäevasuseks) ehk ekvinoktsiumi punktideks.

Ekliptika ja ekvaatori vahelise nurga tõttu muutub aasta jooksul Päikese teekonna kõrgus taevaekvaatori suhtes, mis põhjustab aastaaegade vaheldumist Maa põhja- ja lõunapoolkeral. Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal, käib Päike kõrgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all, käib Päike madalalt (poolusel ei paista polaaröö jooksul üldse) ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi (vastaspoolusel polaarpäev, mille jooksul päike ei looju päevade viisi).

Lisaks päevade erinevale pikkusele tekivad aastaaegade erinevused ka seetõttu, et Päikese kiired langevad Maale aasta jooksul erineva nurga all. Seetõttu saab suvel Maa pind ajaühikus rohkem päikeseenergiat, kuna kiired langevad järsema nurga all. Seevastu talvel, mil päikesekiired langevad maapinnale libamisi ja hajuvad atmosfääris, jõuab Maa pinnale vähem energiat.

Erinevused päeva pikkuses ja päikeseenergia hulgas põhjustavad Maa aastaajalisi temperatuurierinevusi.

Klimaatilised aastaajad

Klimaatilisi aastaaegu arvestatakse õhutemperatuuri muutuste järgi. Näiteks klimaatiline kevad algab, kui keskmine päeva õhutemperatuur jääb püsima vahemikku 5–13 kraadi. Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega: nelja põhiaastaaega (kevadsuvisügis ja talv) ning nelja üleminekuaastaaega (kevadtalvvarakevadhilissügis ja eeltalv).

Fenoloogilised aastaajad

Fenoloogilisi aastaaegu eristatakse ilmastiku ja taimede iseärasuste järgi, kasutades kokkuleppelisi piire fenoloogiliste sündmuste ehk fenofaaside alusel. Ilmastiku järgi vahetuvad aastaajad tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. Näiteks fenoloogiline päriskevad algab vahtra õitsemahakkamisega. Fenoloogiliste aastaaegade nimetused on põhiliselt samad mis klimaatilistel aastaaegadel, lisaks põhiaastaaegadele on hilissügiseeltalvkevadtalv ehk eelkevad, varakevadsüdasuvi.

Meteoroloogilised aastaajad

Meteoroloogilised ehk kalendrilised aastaajad on neli põhiaastaaega, mis Eestis tähistavad kokkuleppelisi aastaaegade piire täiskuude kaupa. Näiteks meteoroloogiline talv on detsembrist veebruarini, kevad märtsist maini, suvi juunist augustini, sügis septembrist novembrini. Sellise arvestusega on lihtsam teha aastaaegadest ülevaateid ja kokkuvõtteid. Meteoroloogilisi aastaaegu aetakse kirjanduses sageli segi klimaatiliste aastaaegadega.