Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

reede, 15. veebruar 2019

Reklaam nr 2

Palun toetage mind ja ühtlasi toetate ka selle Blogi, YouTube kanali Leonhardi Mängud, Minu Podcastide, Cookie Play Studios edasist tegevust. Kõik, kes toetavad mind piisavalt palju saavad teatud eriõigusi (näiteks näevad varem videoid; võivad valida muusikat, mida lasta jne...).
Patreon:
https://www.patreon.com/user/creators?u=15394425

Info

Leonhardi Blogi kuulub gruppi nimega Cookie Play Studios. Samasse gruppi kuuluvad ka YouTube kanal „Leonhardi Mängud“. Just äsja, kolm päeva tagasi alustati ka podcastiga ehk taskuringhäälinguga. Tehti üks prooviosa, mille nimi on proov ja mis on üleval YouTube kanalil „Leonhardi Mängud". Kuid tulevikus tulevad kõik sellised saated ja võib-olla ka muusikavideod, seriaalid, saated, filmid üles kanalile „Cookie Play Studios".
Cookie Play Studios grupil on mitu haru:
Cookie Play Studios: harud:
muusika: Cookie Play Music
filmid: Cookie Play Films
mängud: Cookie Play Games
rakenduste pood (operatsioonisüsteemide ja rakenduste tegemine, tulevikus müük): Cookie Play Store
saated, saatesarjad, seriaalid: Cookie Play Media
podcastid ehk eesti keeles taskuringhäälingud: Cookie Play Podcasts
telefonide, arvutite ja muude seadmete tegemine: Cookie Play Electronics.
Kui on millegi kohta küsimusi; tahate soovitada uut teemat, millest blogis kirjutada, podcastis rääkida; tahate mõnda inimest podcasti kutsumiseks soovitada või on mõni muu probleem, mida mina (äkki?) oskan lahendada.
Siis kirjutage sellele E-Mailile: cookieplaystudios@gmail.com
Võite vaadata ka seda lehekülge:
https://leonhard.simdif.com

Maailmamajandus, rahvastik, asustus

MAAILMAMAJANDUS- Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seistes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid).
GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS- riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused.
Eeldused selleks lõi:
1. Veonduse areng
2. Maavarade ebaühtlane jaotus
MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA -
uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis.
TOOTMISVIIS - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted).
Infoühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi:
1. Põllumajandusajastu ehk agraarajastu - agaarne tootmisviis
2. Tööstusajastu ehk industriaalajastu - industriaalne (tööstuslik) tootmisviis
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis
PÕLLUMAJANDUS- ehk AGRAARÜHISKOND
Vanaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 miljonit inimest.
Hilisagraarne tootmisviis - taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
- Väikesed suhtelised isoleeritud kogukonnad
- Seisuslik ühiskond
- Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa.
- Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus.
- Elatus- ehk naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga.
- Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu - kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge.
- Linnu vähe ja need on väikesed.
- Riigikassa vähene - ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks.
- Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika vähem.
TÖÖSTUS- ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj.
I - Tehnoloogilised uuendused niinimetatud tehnoloogilised murrangud.
1-15. sajandil mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid,  metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad,
II - 18.-19. sajandil aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine - vabrikutööstus.
III - 19. sajandi lõpus terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutuselevõtt.
IV - 1960.a tuuma- ja kosmosetehnoloogia, arvutid.
- Klassiühiskond
- Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad
- Haridussüsteemi teke
- Pankade, rahanduse teke
- Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus
- Käsitsitöö asendus masinatööga
- Maavarade kasutuselevõtt
- Turumajanduse ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
- Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis.
- Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine (tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted). Sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaades, Inglismaal.
a) iseseisev industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud.
b) sõltuv industrialiseerumine - üleminek uuele tootmissüsteemile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid. Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE.
INFOÜHISKOND (postindustriaalne)
Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb.
Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks:
- Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus.
- Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid
- Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng
- Uued sidevahendid: internet, mobiilid
- info kättesaadavus ja kiire levik
Infoühiskonda iseloomustab:
- Üleminek infoühiskonda algas 20. sajandi keskpaigas.
- Teenindussektori oluline kasv: info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport
- Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
- Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid)
- E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Elektroonilised teenused ja tooted.
- Kosmose-, tuumatehnoloogia kiire areng
- Vaimne töö (teadusmahukas tootmine)
- Ühtne maailmamajandus
- Üha kasvav elutempo
Kokkuvõtteks:
Agraarühiskonna peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (metsandus, kalandus, jahindus). Industriaalühiskonna peamiseks majandusharuks oli töötlev tööstus (tekstiilitööstus, masinatööstus, metallurgia jms.).
Infoühiskonna peamiseks majandusharuks on teenindus (äriteenused: info töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne; biotehnoloogia)
Peamine tootmisüksus:
Agraarühiskond: Mõis, talu
Industriaalühiskond: Ettevõte, tehas
Infoühiskond: Uurimis- või teenindusüksus
Töö iseloom:
Agraarühiskond: käsitsitöö
Industriaalühiskond: masinatöö
Infoühiskond: Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid: Agraarühiskond: Maa, mets, vesi
Industriaalühiskond: maavarad
Infoühiskond: informatsioon
Hõive:
Agraarühiskond: Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Industriaalühiskond: Valdav osa töötajaist tööstuses
Infoühiskond: Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond:
Agraarühiskond: Maakond, provints
Industriaalühiskond: Riik (kolooniad)
Infoühiskond: Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses:
Agraarühiskond: Üksikud kaubad
Industriaalühiskond: Paljud kaubad
Infoühiskond: Globaalne maailmamajandus
Riigid:
Maailmas on kokku ligi 200 riiki, neist 192 kuuluvad ÜRO ehk Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni. Riik on kindla territooriumi, püsirahvastiku ja juhtimisega geograafiliselt määratud ala. Riike kujutatakse maailma poliitilisel kaardil nimetuste, pealinnade ja riigipiiride abil. Riikide vahel on sõlmitud kokkulepped, kuidas kasutada õhuruumi ja merealasid, mis kellelegi ei kuulu.
Suurima rahvaarvuga riik on Hiina, siis India ja kolmas USA. Suurima pindalaga riik on Venemaa, siis Kanada ja kolmas USA. Riigi geograafiline asend maailmakaardil jaotub kolme ossa: majandusgeograafiline asend, loodusgeograafiline ja poliitgeograafiline.
Majandusgeograafiline asend iseloomustab riigi paiknemist majanduskeskuste, ühendusteede, loodusvarade ja turgude suhtes maailmas. Loodusgeograafiline asend on: paiknemine ekvaatori, null-meridiaani, veekogude, pinnamoe suhtes. Määravateks teguriteks on kliima, taimestik, loodusvarad. Poliitgeograafiline asend: paiknemine teiste riikide, riikide ühenduste suhtes, osavõtt rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest.
PÕHJAKS nimetatakse arenenud riike
LÕUNAKS arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane.
Maailmamajanduse organisatsioonid:
Euroopa Liit (edaspidi EL), praegu, 2019. aastal on selles 28 riiki, aga üks riik, Ühendkuningriik (ametlik nimi: Suurbritannia Ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik) lahkub varsti sellest ühendusest.
Suur Seitsmik ehk G7, 1975. aastal loodud suurriikide ühendus. Sinna kuuluvad Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik (edaspidi UK), Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada ja USA.
G20 moodustati 1999. aastal, selles ühenduses on kiire arenguga 19 arenguriiki+EL tervikuna.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD eesmärgiks on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kogu maailma.
1989. aastal loodi Austraalia algatusel Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon - APEC, milles on 21 liiget. Eesmärgiks on regiooni koostöö ja ühiskondade tugevdamine, mida segavad riikidevahelised vastuolud.
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks.
Maailmapank - peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine.
Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
Euroopa Liit - Euroopa riikide majandusliit,     eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades.
NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
GLOBALISEERUMINE
Globaliseerumine ehk üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne).
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne.
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
POSITIIVSED KÜLJED:
- Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
- Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
- Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka
- Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest)
- Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud.
- Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma "väiksemaks".
NEGATIIVSED KÜLJED
- Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda.
- Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia
- Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse - nende mahajäämus suureneb veelgi.
- Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks (80% elanikest)
- Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel.
Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine.
RAHVASTIK JA ASUSTUS:
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII (18.) sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur).
Loomulik iive (‰)= (sündimus - suremus)/rahvaarv × 1000
Sündimus:
Naiste seisund ühiskonnas.
Traditsioonid ühiskonnas.
Viljakas eas naiste arv.
Laste sünnitamise vanus.
Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu)
Pereplaneerimine
Majanduslikud võimalused
Arenenud Riigid: Sündimus väike:
Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse hilisemas eas.
Eelistatakse vähelapselist peret.
Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt.
Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi.
Arengumaad: Sündimus suur:
Suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Peetakse normaalseks, et peres on palju lapsi.
Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju.
Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt.
Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi.
Suremus:
peamised surma põhjused. Rahvastiku vanuseline koosseis.
Arenenud riigid:
Südame-veresoonkonna haigused, vähk. Õnnetused (liiklus, olme, tööstus). Kuriteod (vägivald, terroriaktid). Vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem.
Arengumaad:
Toidu- ja veepuudus. Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS.
Sõjad, ka loodusõnnetused.
Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge.
DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK:
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp: suremus  väga kõrge(~30-40‰) ja sündimus väga kõrge (~30-40‰), iive nullilähedane. Rahvastikus palju lapsi ja vähe vanureid. Keskmine eluiga vaid 40-45 aastat.
Demograafiline üleminek:
Esimene etapp: sündimus endiselt väga kõrge (~30-40‰), aga suremus hakkab järk-järgult langema, jõudes 15‰. Iive on suur, toimub kiire rahvaarvu kasv. Rahvastikus palju lapsi, aga vanurite arv suureneb ja keskmine eluiga kasvab.
Teine etapp: suremus madal, langeb vähe, jõudes 10‰. Sündimus hakkab järk-järgult langema jõudes 10‰. Iive hakkab järk-järgult langema. Rahvastikus väheneb laste osatähtsus alla 25%, vanurite osakaal kuni 25%, eluiga kasvab.
Kaasaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal, isegi ~10‰. Suremus madal, isegi ~10‰. Iive nullilähedane, mõnikord negatiivne. Laste ja vanurite osatähtsus alla 20%, veidi üle poole tööealised.
Rahvastikupüramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.
Rahvastikupoliitika olemus ja vajalikkus:
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ning abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui ka isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
Lääne-Euroopa:
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast(hispaania ja portugali keelt kõnelevad riigid Ameerikas.)- paremad töö- ja elamistingimused. Euroopa Liidu piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida-Euroopa:
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele kui ka paremate elu- ja töötingimuste otsingule.
Põhja-Ameerika:
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremad elu- ja töötingimused.
Lõuna-Ameerika:
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu-ja töötingimuste otsingule.
Aafrika:
Väljaränne Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingule, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia:
Väljaränne Põhja-Ameerikasse paremate elu-ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Toimub ka mandrisisene ränne - poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia poolsaare riikidesse - ülerahvastatus, paremad töö- ja elutingimused.
Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui ka siirdemaale.
Positiivne külg sihtriigile:
1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
2. Migrandid nõus töötama raskematel töödel
3. Odav tööjõud - migrandid nõus töötama odava tasu eest.
Negatiivne külg sihtriigile:
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile.
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme.
Positiivne külg lähteriigile:
1. Riigis väheneb tööpuudus.
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
3. Suur osa välismaal (USA-s) teenitud rahast saadetakse koju.
Negatiivne külg lähteriigile:
1. Väheneb tööealiste osakaal, maksumaksjate arv.
2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised dispropotsioonid.
4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
5. Kaotatakse haridusinvesteeringud.
Linnastumise kulg ja erinevused arenenud riikides ja arengumaades;
Linnastumine arenenud riikides:
Linnarahvastiku osatähtsus: Üldjuhul kõrge, üle 70%.
Kasvutempo: aeglane
Kasvutegurid: Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine on jõudnud infoajastu linnade järku.
Regionaalsed erinevused: Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke.
Sotsiaalsed probleemid ja majandusprobleemid: Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine.
Keskkonnaprobleemid: Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine.
Linnastumine arengumaades:
Linnarahvastiku osatähtsus: keskmine või madal
Kasvutempo: kiire
Kasvutegurid: Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused: Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad.
Sotsiaalsed probleemid ja majandusprobleemid: Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee ja kanalisatsiooni ning elektri puudumine slummides, suur tööpuudus.
Keskkonnaprobleemid: Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid.

Kuid nüüd ma siis lõpetan. Selles ja eelnevates blogipostitustes on sees kogu gümnaasiumi geograafia materjal (v.a. kaarditööd). Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral ning muidugi ka head gümnaasiumi geograafia õppimist. Tšau.