Otsing sellest blogist

UUS!!!

RNA ehk ribonukleoiinhape

Ribonukleiinhape  ehk  RNA  (inglise  ribonucleic acid ; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline  makromolekul  ehk  biopolümeer . R...

teisipäev, 18. veebruar 2025

Nekroos

Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundikoe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.

Nekroosi võivad põhjustada mitmed tegurid ja organismid. Taimedel on loomadest erinevad signaalmolekulide rajad ja taimekudedes võivad nekroosi ehk nekrootilise ülitundlikkuse vastuse (inglise keeles hypersensitivity response) esile kutsuda nii toitainete vaegus, viirusedbakteridümarussid kui ka stress.

Loomadel

Inimestel

Morfoloogiliselt võib nekroose liigitada järgmiselt:

  • Koagulatsiooni nekroos
  1. Infarkt
  2. Kaseoosne nekroos
  3. Pseudomembranoosne nekroos
  4. Fibrinoidne nekroos
  5. Vahajas ehk Zenkeri nekroos
  6. Osteonekroos
  7. Lipolüütiline nekroos
  8. Kuiv gangreen
  • Kollikvatsiooni nekroos
  1. Koepehmestus
  2. Niiske gangreen

Kasvaja nekrotiseerumine

Pahaloomuliste kasvajate kasv on nii kiire, et tihti ei jõua verevarustus kasvajarakke vajalike toitainetega varustada ning seetõttu tekib pahaloomulistes kasvajates nekroos. Esineb mitmesuguseid kasvaja nekroosi tüüpe: kasvajarakkude kokkupuutel väliskeskkonnaga ja võimaliku anaeroobse infektsiooniga tekib kasvajas ja elundis gangreen (näit emakavähi korral), nekroosi välja murdumisel kasvajast tekib kasvaja haavandumine, õõneselundis tekib mulgustus, näärmekasvajates (näiteks rinnavähkeesnäärmevähk) tekib komedonekroos