Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

kolmapäev, 19. veebruar 2020

Kunstiteraapia

Kunstiteraapia on strateegiline kunsti kasutamine terapeutilises kontekstis, et kindlaid terapeutilisi tulemusi saavutada.
Teise definitsiooni järgi on kunstiteraapia loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate süsteemne, teaduspõhine rakendamine psühhoterapeutilises ravis, nõustamises ja rehabilitatsioonis kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. 

Ülevaade

Peamisteks suundadeks on visuaalkunstiteraapia (inglise keeles art therapy), muusikateraapia (ingl k music therapy), draamateraapia (ingl k drama therapy), tantsu- ja liikumisteraapia (ingl k dance and movement therapy). Erinevalt kunstist selle tavapärases tähenduses on loovteraapiate puhul kesksel kohal loomeprotsess ise, mitte selle tulemus. Loovteraapiate kasutamisel lähtutakse eeldusest, et kujutlusvõime ja loova väljenduse rakendamisel on võimalik saavutada terapeutilisi eesmärke. Väljendusvahendite hulk on piiramatu, kasutatakse väga erinevaid meetodeid, tehnikaid ja materjale; varasemate oskuste olemasolu pole vajalik. Erinevalt teistest teraapiavormidest on loovteraapias kolm osapoolt: terapeut, klient ja kunstilooming. Suurimad loovterapeute ühendavad organisatsioonid on 1979. aastal loodud The National Coalition of Creative Arts Therapies Associations (NCCATA), kuhu kuulub üle 15 000 USA loovterapeudi ning 1994 aastal rajatud International Expressive Arts Therapy Assotiation (IEATA), mis ühendab kogu maailma loovterapeute ja huvilisi. Eesti Loovteraapiate Ühing asutati 2004. aastal. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest.

Kuidas toimib ja kellele mõeldud

Kunsti üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove ja tundeid. Kunsti abil on ennast tihti kergem väljendada kui rääkides. Kunstiteraapia aitab lastel/ noortel (ja ka täiskasvanutel) enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid väljendada. Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunstilise eneseväljenduse oskusi ja kogemusi. Kõige olulisem on protsess ise, mille käigus toimub pingete vabastamine, hinge, vaimu ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine. Kunstiga tegelemine mõjub rahustavalt ja maandab stressi. See annab võimaluse olla endamisi ja vaadata endasse ning annab valikuvabaduse väljendada ennast nii, nagu inimene ise soovib. 

Suunad

Visuaalkunstiteraapia

Visuaalkunstiteraapias kasutatakse töös kliendiga visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid (värvid, savi, fotod, installatsioonid; graafika, maalimine, skulptuur, pildistamine, filmimine). Eesmärgiks võib olla loovuse arendamine käelise tegevuse kaudu, eneseavastamine loomingus avanevate sümbolite ja metafooride abil, stressi maandamine loomingulise protsessi käigus ja suhtlusoskuse arendamine. Visuaalkunstiteraapia aitab kaasa ka ärevuse vähendamisele ja enesehinnangu parandamisele ja sobib igas vanuses inimestele nii individuaal-, pere- kui grupiteraapiaks.

Muusikateraapia

Mitteverbaalse suhtluskeelena võimaldab muusika tundeid mõista ja turvaliselt väljendada siis, kui verbaalne väljendus ei lase neil täiel määral avalduda või on takistatud kõnehäirete või arengupeetuse tõttu. Verbaalne kommunikatsioon võib muusikateraapilise protsessi käigus mõnikord täiesti puududa. Põhilisteks meetoditeks ja tehnikateks on muusika aktiivne kuulamine, improviseerimine, muusika taasesitamine ja komponeerimine. Muusikateraapia kasutusala on väga lai. See sobib näiteks raseduse toetamiseks, arenguhäirete, sõltuvusprobleemide, suhtlusraskuste korral, stressijuhtimiseks ja enesearengu toetamiseks. Muusikateraapilisi võtteid integreeritakse edukalt meeskonna- ja organisatsioonitöösse spontaansuse, loovuse ning novaatorluse edendamiseks.

Draamateraapia

Draamateraapia on välja kasvanud psühhoteraapiast (Freud, Jung, Klein, Moreno), psühhiaatrilisest hoolekandest (tegevuslikud teraapiad, Mosey) ja teatrist (Stanislavski, Grotowski, Brecht, draama hariduses). Draamateraapia teooria põhineb peamiselt teatriteooriatel, rolliteooriatel ja mängul. Draamateraapiat ei peeta grupipsühhoteraapiaks, millele on lisatud draama elemente, kuna draamaprotsess sisaldab juba iseeneses teraapiat ning teatritraditsioon kannab tugevat terapeutilist väljundit (Jones, 2007). Grupp ja grupitöö annavad draamateraapia meetodile suure lisaväärtuse. Draamateraapia juurde kuulub ka töö lugudega. Protsessi käigus saab klient jutustada oma loo, uurides selle käigus sisemisi konflikte, mõista kujundite ja sümbolite tähendusi, tugevdada võimet vaadelda oma rolle ja suurendada nendevahelist paindlikkust ning saavutada katarsis ehk hingeline puhastumine.

Tantsu- ja liikumisteraapia

Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub eeldusest, et keha ja meel on omavahel seotud, omades vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. American Dance Therapy Association defineerib tantsu- ja liikumisteraapiat kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks. Lähtutakse eeldusest, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises ning uute mustrite loomisel tekivad uued võimalused. Liikumisteraapiast on abi stressi maandamisel, enesehinnangu tugevdamisel, rehabilitatsioonis (nt ajutrauma, psühhiaatrilised haigused), hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine) ja vaimse tervisega seotud valdkondades (depressioon, skisofreenia, ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired).
Mõnikord loetakse loovteraapiate hulka selliseid teraapiavorme, nagu psühhodraama (ingl k psychodrama), luuletamine ja loovkirjutamine (ingl k poetry/creative writing), aiandusteraapia (ingl k horticultural therapy), liivateraapia (ingl k sandplay therapy).

Loovterapeudi roll

Loovterapeut (ingl k creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Eestis on võimalik loovterapeudiks õppida Tallinna Ülikoolis. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.
Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile, lähtudes nende eripärast. Terapeudi roll on olla kliendile toeks enese avastamisel, aidates tuua esile olulise ning valida sobivaimad vahendid ja võimalused püstitatud eesmärkideni jõudmiseks. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Loovterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.

Kasutusvaldkonnad

Loovteraapiaid rakendatakse nii ravi, ennetuse kui ka rehabilitatsiooni tasandil. Sageli leiavad nad kasutust psüühiliste häirete ravis, järgides erinevate psühhoteraapiakoolkondade (eelkõige analüütiline psühhoteraapia ja kognitiivne käitumisteraapia) põhimõtteid. Sellel tasandil võib olla eesmärgiks ka isiksusliku arengu toetamine ja valmiduse loomine ise oma probleemidele lahendusi leida. Laialdaseks kasutusaladeks on sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö ja eripedagoogika valdkonnad. Loovteraapiad pakuvad alternatiivseid väljendus- ja suhtlusvõimalusi olukordades, kus verbaalne suhtlus on mingil põhjusel raskendatud või välistatud. Keskmes on loominguline protsess, mille kaudu vabastatakse teadvustamata pingeid, leitakse uusi ressursse ja lahendusi keerulistele olukordadele. Kunsti kaasamine probleemide lahendamisse nihutab rõhuasetuse loomingulisele protsessile ja aitab käivitada divergentset mõtlemist.

Psühhoteraapia vorm

Kunstiteraapia kuulub psühhoteraapiate (täpsemalt humanistlike teraapiate) hulka ning on justkui toetav teraapiakoolkond, mis on tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, kuid peaaegu kõik psühhoterapeudid kasutavad selle elemente oma töös (v.a psühhoanalüüs). Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm (muusika, tants, kujutav kunst, kirjandus, luule jne).
Erinevate kunstivormidega tegeletakse kas eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes – seda kõike lähtudes kliendi eelistustest. Kunstiteraapia kontekstis on kõik meetodid, tehnikad ja materjalid kasutatavad – maalimine, joonistamine, kleepimine, kollaažtehnika, meisterdamine, voolimine, õmblemine, luuletamine, muusika saatel lõõgastumine, musitseerimine, liikumine jne.

Kunstiterapeut abistajana

Kunstiterapeut on inimese kõrval, et teda eneseavastusretkel saata ja toetada. Terapeudi ülesandeks on luua turvaline keskkond, kus klient saaks kunsti kaudu jõuda oma sisemiste ressurssideni. Vaja läheb turvalist keskkonda ning kaaslast, saatjat, kes on toeks ja abiks. Kunstiterapeut on truu kaaslane, kes ei jäta teid oma murega üksi, kuid samas jätab teile ruumi tegutsemiseks ning eneses selgusele jõudmises. Kunstiterapeut on teile abiks nii oma nõu kui ka oskustega, tuues välja olulise ning viidates sellele, mis jäi teie poolt märkamata. Kunstiterapeut aitab vajadusel valida sobiva meediumi, mis toetab teie eesmärke, vajadusi ja arengut. 

Kunstiteraapia areng ja õppimisvõimalused Eestis

Kunstiteraapia kiire areng sai alguse peale Teist maailmasõda, mil kunstnikud asusid haiglatesse tööle. Eestis asutati Loovteraapiate Ühing 2004. aastal. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsuse alusel isik, kes on esitanud vastava avalduse, vastab põhikirjas sätestatud nõuetele (on läbinud loovteraapiate alase tasemeõppe või on läbinud sellega võrdsustatud ettevalmistuse) ning keda on kirjalikult soovitanud üks ühingu liige. Avaldusi liitumiseks saab esitada aastaringselt.
Loovteraapiat saab õppida Tallinna Ülikoolis, mis alustas kunstiterapeutide koolitamist 2007. aastal. Õppida saab Kunstide instituudis rakendusloome osakonnas, mis on loodud endise kultuuriosakonna baasil. Rakendusosakonnas saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes kunstiteraapiate erialal (muusikat, visuaalkunsti, tantsu ja liikumist ning psühhodraamat rakendavad teraapiad). Kunstiteraapiate tasemeõpe loob võimalused kunstide teraapilise rakendamise oskuste omandamiseks ning eeldused kujuneda professionaalselt küpseks terapeudiks edasise enesetäiendamise ja praktika käigus. Lisaks on võimalik võtta ka kõrvalaineid Loovusõpetuses, mis loob eeldused loovuse alaste teoreetiliste teadmiste ja loovuse avaldumist toetavate tehnikate omandamiseks nii lapse, täiskasvanu kui organisatsiooni tasandil. 

Kunstiteraapia

Kunstiteraapia aitab avada meie loovuse – meis kõigis peituva sisemise võimekuse, mis viib paranemise ja tervise juurde. Kunsti loomine, mida toetab koolitatud kunstiterapeut, lubab meie sisemisel minal väljenduda ja annab võimaluse läbi loodud töö mõista ja näha oma olukorda uuest vaatenurgast. Kujutised, mis jõuavad sõnadest sügavamale, võimaldavad väljendada mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna.
Loov protsess on oma olemuselt tervendav. See toetub tugevatele külgedele ja aitab orienteeruda tihti keerulisel sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vahelisel maastikul. Sümboolne väljendus kunstiteraapias annab turvalise ruumi, et uurida võimalikke valusaid kogemusi. Kunstiterapeudi kaasabil saab selles protsessis läbi töötada raskeid tundeid ilma, et tunneksid ennast nendesse uppununa või kontrolli kaotanuna.
Kunsti kasutamine eneseväljendusena aitab leida turvalisi viise, et jõuda ärevust põhjustava ainese äratundmiseni, vaadata teemadele uuest vaatenurgast ja leida loovaid lahendusi probleemidele ning jõuda oma sisemise mina sügavama mõistmiseni.
Kunstitöö loomine tõstab enesehinnangut, enesekontrolli tunnet ning annab rahuldustunde ja edukogemuse, mis tugevdavad terveid toimetulekuoskusi.
Kuna enamus inimesi leiavad loova tegevuse iseenesest mõnusa olevat, siis kogetakse ka tõsist teraapiatööd positiivse vastastikuse suhtlemisena iseenda, terapeudi ja loodud kunstitöö vahel. Kunstiterapeut toetab loomingulist protsessi, kuulab mõistvalt, julgustab ja suunab positiivsele muutusele. Uued pildid, helid, liikumised ja visuaalsed kujundid, mida klient teraapiaprotsessi käigus loob, annavad ajule võimaluse muuta mälus kinnistunud pilte ja kohtuda muutustega turvalises ümbruses.
See, mis toimub inimese ajus, kehas ja meeles on omavahel seotud ja pidevas vastastikuses koosmõjus. Visualiseerimine ja looming ning selle kaudu uute seoste loomine aitab klienti pingete leevendumisel ja ressursside lisandumisel. Kui klient loob paremat ajupoolkera kasutades kujundi ning annab sellele vasakut ajupoolkera kasutades tähenduse, saab ta võimaluse integreeritud kogemuseks, mis võib viia uute loovate valikuteni. Selleks et muutused sündida saaks, on võimalik “ust paotada” ka ühe kunstiteraapia seansi jooksul, ning kogeda, et valu või pinge puhul pole ainsateks valikuteks selle kannatamine või tablett, vaid abi võib olla ka kunstiteraapiast.

Kui inimene on sattunud raskesse situatsiooni – kogeb arengu- ja identiteedikriisi või depressiooni, pakub kunstiteraapia võimalusi kriisist väljumiseks ja uute vaatenurkade leidmiseks kinni jooksnud olukorrale. Raskete hetkede, kriisisituatsioone puudutavate mälestuste, kogemuste ja tunnete väljendamine pildis, muusikas või liikumises, nagu ka nähtavaks ja terapeudi poolt vastu võetavaks saamine, on juba iseenesest kriisikogemust parandavad ja ravivad meetodid. Kunstiteraapia on toimivaks meetodiks sageli ka seetõttu, et kunst tunnete ja kõrvalmõjude väljendamise vahendina vähendab vastupanu teraapia ja terapeudi vastu. Kunstiteraapias ei pea erinevatele teemadele ja terapeudile lähenema otsesõnu kohtudes ja sõnaliselt end väljendades, vaid abiks on kunsti mitmetasandiline ja -palgeline keel.

Kunstnik ei ole mitte erilist sorti inimene, vaid iga inimene on erilist sorti kunstnik.

Coomaraswamy (1877-1947)