Voodoo ehk Lääne-Aafrika Voodoo ehk vodun ehk vooduu

Lääne Aafrika Voodoo ehk Voodoo ehk Vodun (foni ja eve keeltes vaim), ka vudun, vodon, vodoun, voudou, voodoo on Lääne-Aafrikas Ghanast kuni Nigeeriani levinud usund. Voduni praktiseerivad näiteks Ida- ja Lõuna-Ghanas elavad eved, Kesk- ja Lõuna-Togos elavad kabjed, minad ja Kesk- ja Lõuna-Benini fonid, samuti ka Edela-Nigeerias elavad jorubad.
Vodun on peamiseks eellaseks mujal maailmas Aafrika diasporaas levinud usunditele, nagu Haiti voodoo, Puerto Ricos ja Dominikaani Vabariigis praktiseeritavale voodoole, Brasiilias levinud Candomblé Jejé'le (mille kohta kasutatakse samuti nimetust vodun), lisaks ka Suriname winti'le ja New Orleansi voodoole. Kõik need usundid on erineval määral ka segunenud kristluse ja Kongo ning Angola rahvaste põlisusunditega. Winti, Haiti voodoo ja Candomblé puhul on segunemine toimunud lisaks ka veel Ameerika indiaanlaste põliskultuuridega.

Voduni üldiseloomustus

Vodunis on kesksel kohal vaimolendid ja teised "vaimuderiigiga" seotud elemendid. Voduni vaimolendid moodustavad hierarhilise süsteemi, mis põhineb nende arvataval mõjuvõimul ehk nende väe tugevusel. Hierarhiliselt kõrgematel positsioonidel on vaimolendid, kes usutakse kontrollivat loodusjõude, samuti inimühiskonna saatust. Madalamatel positsioonidel on vaimolendid, keda seostatakse näiteks ojade, puude või kividega (individuaalne seos, näiteks mingil teatud kivil on oma vaim). Usutakse ka, et oma kindlad kaitsevaimud on ka etnilistel gruppidel – sugukondadel, hõimudel või rahvustel. Erinevate vaimolendite austamine Voduni religioonis on põhimõttelt küllaltki sarnane kristluses levinud pühakute ja inglite austamisega, mis on ka põhjuseks, miks see usund sobib hästi kokku kristlusega (katoliiklusega) ning miks oli ka võimalik selliste sünkretistlike usundite, nagu Haiti voodoo jm, tekkimine. Vodunis on tähtsal kohal ka esivanemate austamine ning järgijad usuvad, et surnute hinged elavad kõrvuti elavatega.

Turg, kus müüakse voduni talismane ja muid religioosseid aksessuaare. Lomé, Togo (2008)

Vaimude poole pöördumise rituaalid võivad toimuda mitmetes erinevates dialektides, võidakse pöörduda erinevate olendite poole ning kasutada erinevaid laule ja rituaale.
Vodunis on üks peajumal, kellel on palju alamaid abistajaid vaimolendeid – orishasid. Voduni peajumal ja kõige looja, keda kutsutakse kas "Mawu" või "Nana Buluku" on androgüünne olend.
Ühe seletuse järgi sünnitas Mawu ehk Nana Buluku seitse last, kellest igale ühele andis valitseda ühe aspekti loodusest (sinna hulka kuulusid loomariik, maa ja meri), teise seletuse järgi ei kuulu need lapsed ühtegi kindlasse etnilisse gruppi ning seostuvad erinevate loodusseadustega või ajalooliste ning mütoloogiliste isikutega. Voduni peajumal kehastab ka duaalset kosmogoonilist printsiipi, milles Mawu (Kuu) ja Lisa (Päike) on vastavalt nais ja mees aspektid, keda kujutatakse tihti Looja kaksikutest lastena.
Mawu noorim laps, Legba, on Mawu alatiseks kaaslaseks ning täidab Mawu ja ta teiste laste vahel vahendaja rolli: mõnedes kogukondades kujutatakse teda kui noort ja tugevat meest, samas kui näiteks Haitil esineb ta kui vana mees. Vaimolendite hulka kuuluvad veel Mami Wata – jumalanna keda seostatakse veega, Gu – raua ja seppadega seostuv jumalus, Sakpata – haiguste valitseja. Esineb veel inimeste maailma ja Orishade maailma vahendav Eshu, ehk käskjalg või sõnumitooja, keda kujutatakse ette kui tõmmut, lühikest meest, kelle on suur sau ja tihti ka piip, või suus hoopis pulgakomm või siis ka imeb lihtsalt oma sõrmi. Eshu kui jumalate ja inimeste vahelüli on seotud tasakaalu, korra ja rahu hoidmisega nende kahe maailma vahel ning ka suhtluse võimaldamiseks kõrgemate vaimolenditega . Kogu loomingut peetakese vodunis päritolult jumalikuks ning seega ka jumalikku väge sisaldavaks. Sellisel arusaamal põhineb näiteks taimede kasutamine ravimisel ja teiste erinevate asjade kasutamine rituaalides. Voodoo talismanideks on näiteks erinevad kujud või kujukesed ja loomade kuivatatud osad, mida ka müüakse kui ravivaid või vaimset väge omavaid objekte.

Preestrinnad

Lääne-Aafrika voduni järgijate kogukonnas peetakse kõige tähtsamaks liikmeks naist, keda tihti kirjeldatud kui leskkuningannat (ingl. k Mother Queen). Perekonnas määrab sellise staatuse perekonna patriarhaalses liinis vanimaks tütreks olemine. Kui ta on perekonnast, kuhu kuuluvad külas juhtivad isikud siis selline isik on tihti ka kogu küla naiste juht. Kogukonna tahtsaimale naisele kuulub õigus juhtida tseremooniaid: ristimisi (voduni päraseid), matuseid ja panna paari meest ning naist (abiellumised). Nad võtavad osa kauplemiskohtade-turgude organiseerimisest ja on samuti vastutavad nende toimimise eest. Kauplemiskohad on eluliselt tähtsad, kuna need on peamised rahva sotsiaalsed keskused ja kogunemiskohad. Varem ajaloos, kui mehed läksid sõdima, siis küla tähtsaim, mõjukaim naine juhtis palvetseremooniaid, millest kõik küla naised igal hommikul osa võtsid ja mille eesmärk oli kindlustada meeste sõjakäigult tagasitulek. Siiski sellise domineeriva rolli tõttu ei tohiks küla mõjukaimat naist segi ajada ülempreestrinnaga. Ülempreestrinnadeks on naised, kes on oraakli poolt välja valitud teiste naissoost voduni järgijate vaimseteks juhtideks ja hoolekandjaks. Preestrinnade, nagu preestritegi kandidaadid saavad kõigepealt kutsungi oraaklitelt, mis võib tulla suvalisel hetkel nende elus. Seejärel nad liituvad vaimse kogukonnaga, kus nad saavad õpetusi vaimsetes asjades ning hiljem valitakse pühendunute hulgast välja isik, kes hakkab täitma preestrinna kohustusi.

Vodun ja bò

Vahel samastatakse vodun jorubadel levinud nõiduspraktikatega, mida kutsutakse bò ehk O bò ehk juju. Nõiduspraktikate kogum bô pole sama mis vodun, kuigi see on seotud tihti vodunis esinevate vaimolendite välja kutsumisega. Bò-ga tegelevaid isikuid nimetatakse bòkônon'ideks või bòkôtônon'ideks, erinevalt voduni vodunsi'dest (voduni preestrinnad) ja vodunon'idest (voduni preestrid). Voduni ja bò samastamane on ilmselt tulnud võõrvaatlejate poolt voduni rituaalidest valesti arusaamisest ja asjaolust, et voduni elemente võib kohata ka bò rituaalides. Üldine, kuid nüüdseks ehk varasem arusaam Lääne-Aafrika vodunist põhineb ettekujutusel bò-st (Jorubadel juju) ja Euroopa-pärasest nõidusest. Erinevalt levinud arvamusest ei seisne Lääne-Aafrika vodun peamiselt loitsude vms. sarnase abil kellegi "äranõidumises", vaid vodun on usund, mille tähtsaim osa on esivanematekultus. Kuigi voduni jumalate panteonis on olemas ka kõikvõimas jumal-looja, ei pöördu voduni järgijad tema poole otse. Kõikvõimsa jumal-loojaga on voduni järgijate arvates võimalik vaid kaudselt ühendust saada, surnud esivanemate abiga läbi loa'de, ehk jumalike vahendajate-vaimolendite.
Kuna vodun tähendab ka vaimu, ehk vodunid on ka "nende vaimud, kes on surnud enne meid", siis selleks, et suhelda kõrgemate vaimolenditega (kõikvõimsa jumal-loojaga), on igal sugukonnal või mõnikord ka perekonnal selleks oma individuaalne vodun, keda vahel nimetatakse assanyì. Perekonna voduni seostatakse tihti ühe tuntud kõrgema vaimolendiga standardsest panteonist, kuid see on perekonniti või sugukonniti erinev. Selline sugukonna voduni erisus määrab ka kultuse sugukondliku omapära ja vaimude poole pöördumise protsessi kollektiivipõhise identiteedi ja näitab ka päritolu.

Demograafia

Voduni järgib umbes 17% Benini elanikkonnast, mis on ligikaudu 1,6 miljonit inimest (sinna hulka ei kuulu teised Benini põlisusundid). Lisaks veel paljud 41,5%-st Benini elanikkonnast, kes peavad ennast kristlasteks, praktiseerivad Haiti voodoo või Brasiilia Candomblé sarnast sünkretistlikku religiooni. Paljud neist sünkretistlike religioonide järgijatest on Brasiilia vabastatud orjade järeltulijad, kes on asunud elama Ouidah' rannikule.
Togos moodustavad põlisusundite järgijad umbes poole elanikkonnast, mille hulgas on vodun üks levinumaid, koosnedes umbes 2,5 miljonist järgijast. Lisaks võib veel umbes miljon vodunisti olla Ghana evede hulgas, kuna Ghana 20-miljonilisest elanikkonnast moodustavad ewed 13% ja 38% Ghana elanikest praktiseerivad põlisusundeid.
Lisaks veel rahvaloenduse andmeil on Nigeerias ligikaudu 14 miljonit inimest, kellest ilmselt enamik on voduni järgivad jorubad, kuid kindlaid andmeid selle kohta pole.
Lääne-Aafrikas Euroopa kolonialismile järgnenud totalitaarsete režiimide ajal prooviti voduni ja ka muid Aafrika põlisusundeid maha suruda. Kuid siiski, kuna vodunis levinud vaimolendid on igal sugukonnal, hõimul või rahvusel erinevad ja kohalik vaimulikkond on külades keskseks moraali, sotsiaalse ja poliitilise korra tagamisel ning põliskultuuri säilimisel, pole need püüdlused olnud väga edukad. Praegu tehakse näiteks Beninis ka samme, et kindlustada voduni koht riigi ühiskonnas. Alates 1991. aastast peetakse Beninis, Ouidah' linnas iga-aastast rahvusvahelist voduni konverentsi. Vodun ehk Vooduu nagu ka kõik teised usundid, jaguneb mitmeks eri koolkonnaks.