Õpistiili test

Hinnake oma õpistiili

Mil viisil eelistate õppida teie? Tehke linnuke kirjelduse ette, mis teie arvates iseloomustavad teie õppimise viisi kõige paremini. Oluline on, et te ei hakkaks sügavalt järgi mõtlema. Tuleb valida esimesena pähe tulev vastus. (Burnett & Jarvis, 2006, 66 – 67)

1. Osa 

_ Joonistan, koostan mõttekaarte, kritseldan

_  Vaatan videot või telerit

_  Loen raamatut

_ Vaatan demosid

_ Kujutlen end midagi tegemas

_ Vaatan kaarte või pilte

2. Osa: 

_ Kuulan informatsiooni muusikalisel kujul

_ Kuulan selgitusi

_ Osalen aruteludes ja kuulan erinevate inimeste ideid

_ Kuulan raadiot, helilinte või CD-sid

_ Räägin omaette sellest, mida ma parajasti teen või õpin

_ Mulle meeldib kuulata, kuidas ma endale valjusti ette loen

3. osa

_ Õppides liigun palju ringi

_ Õpin mängude, spordi, tantsu ja näitlemise kaudu

_ Õpin teisi jäljendades

_ Õppimise ajal teen veel midagi, näiteks kirjutan, joonin alla olulise, kritseldan

_ Õpin harjutades

_ Õpin eksperimenteerides, näiteks arvuti abil, toitu valmistades või midagi muud tehes

_ Õpin millegi tegemise kaudu, näiteks mudelid, mängud

1. Osa: Visuaalne õppimisstiil (nägemise kaudu)

2. osa: Auditiivne õppimisstiil (kuulamise kaudu)

3. osa: Kinesteetiline õppimisstiil (liikumise kaudu)

Kas saate järeldada, et teil on oma eelistatud õpistiil või kasutate erinevaid strateegiaid. Kui te kasutate õppimiseks erinevaid stiile, võib see viidata ka teistele teievahelistele erinevustele, näiteks erinevatele hobidele või huvialadele.

. Erinevad õpistiilid

visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline Õpistiil

Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja selle üle mõelda. See on suhteliselt püsiv omadus/tunnus.

Iga inimene õpib temale ainuomasel viisil ja just õpistiili kaudu väljendub  õppija õppeprotsessis: kuidas ta liigendab ja korrastab teavet, kuidas jätab meelde, mäletab, lahendab probleeme. (Kadajas, 2005, 15)
Õpistiile on väga erinevalt liigitatud. Tuginedes Bandleri ja Grinderi õpistiilide liigitusele, eristavad nad visuaalse, auditiivse ja kinesteetilise õpistiiliga õppijat:

Visuaalne inimene, temale iseloomulikud näitajad:

• Riietub hästi, talle on tähtis üldmulje ja et asjad näeksid head välja
• Mõtteprotsessid piltidena, paneb kaadritest kokku
• Kärsitu, info jookseb kiiresti, mõtlemine on väga kiire
• Räägib kiiresti, hääl kõrgeneb
• Tahab näha, tal on tugev värvitaju ja kunstiline meel
• Jutt ei pea olema loogiline
• Teeb õhtul kodu korda, et hommikul oleks hea vaadata
• Mäletab tervikut visuaalselt, leiab kergesti üles detailid suvalises järjekorras

Visuaalne inimene õppijana:

• Eelistab õppida nägemise kaudu ja ette kujutada
• Vajab õppimiseks selle nägemist, vaatlemist (neil on lihtsam õppida teoreeme, mille juures on joonis)
• Tal on raske kuulata loenguid, sest ta võib sõnu valesti tõlgendada ja ei mäleta hiljem kuuldust kuigi palju
• Talle meeldub õppimisel kasutada oma kujutlusvõimet.
• Näeb terviklikku pilti kui arutleb või töötab probleemi kallal. (Reid, 2005, 93)
• Vajab rohkem aega, et lõpetada ülesannet ja ei pruugi piisavalt kulutada aega või tähelepanu spetsiifilistele detailidela. (Reid, 2005, 93)

Visuaalse õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

• Tehke postreid ja kaarte
• Vaadake videosid
• Lugege raamatuid
• Koguge fotosid
• Kasutage informatsiooni liigitamiseks erinevat värvi markereid
• Tutvuge teemakohaste kodulehekülgedega
• Vaadake näidendeid ja muusikale
• Joonistage mõttekaarte 

Visuaalse inimese sõnavara: nägema, illustreerima, kolletama, kujutlema, paistma, piiluma, silmitsema. Kohtume silmast silma, on pimedusega löödud, see valgustab veidi asja, tulevik on tume.


Auditiivne inimene, temale iseloomulikud jooned:

• Saab info jutu kaudu, tahab kuulata
• Et saada eelnevast infot, kuulab uuesti üle
• Aeglane; räägib rahulikult ja ilmekalt
• Põhjalik, tahab aega, et läbi mõelda, läbi settida, käsitleb asja algusest lõpuni
• Kehakeel kesine, staatiline
• On väga tundlik helidele ja häältele
• Äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus, asjadel on süsteem, loogika
• Otsuste vastuvõtmiseks kuulab eksperte, infot eelistab ta vastu võtta kuulmise teel
• Meenutab infot aeglaselt, kuid põhjalikult. Sageli jätab tekste lausa sõna – sõnalt meelde
• Rikkalik sõnavara sisaldab kauneid, paljutähenduslikke lauseid ja sõnamänge
• Tal võib esineda vastumeelsus kirjutamise ja lugemise suhtes, kuid grupidiskussioonides esineb loogiliselt ja edukalt.

Auditiivne inimene õppijana:

• Eelistab õppida kuulmise kaudu, õpib peamiselt seda, mida ta kõrvaga kuuleb (nt teksti on lihtsam jälgida ja see jääb paremini meelde, kui seda valjusti loetakse)
• Õppija armastab õpitu üle oma mõtetes arutleda või rääkida sellest.
• Oskab järjestada ja organiseerida informatsiooni.
• On usaldusväärne ja iseseisev õppija. Lõpetab alati ühe ülesande ennem kui siirdub teise ülesande juurde. (Reid, 2005, 92)
• Võib tähelepanu suunata väikestele detailidele ja unustades vaadelda informatsiooni tervikuna. (Reid, 2005, 92)
• Eelistab töötada rohkem üksi kui grupis. (Reid, 2005, 92)

Auditiivse õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

• Arutlege üheskoos
• Lugege valjusti
• Lindistage oma mõtteid ja kuulake neid sageli
• Valige sobiv taustmuusika
• Pange õpitav muusikalisse vormi
• Püüdke õpitavat materjali laulda

Auditiivse õppija sõnavara: kuulma, kõlama, kõnetama, lahkheli, laulma, süüdistama, naerma. See on muusika minu kõrvadele, samal lainepikkusel, räägin kurtidele kõrvadele, võtan sind kuulda, täielik kooskõla.


Kinesteetiline inimene:

• Peab lugu liikumisest, tegevusest ja nautimisest
• Tema rõhuasetusorbiidis on mugavus, mõnus olemine ja kodusus, oluline ruumi temperatuur ja mugavad riided
• Kogemused (enne proovida ja siis otsustada)
• Tegutseb pigem tunnete kui analüüsi ajel, alustab tegutsemist sageli instruktsioone läbi lugemata
• Vajab aega ümberlülitumiseks
• Oma tegutsemises on nad enamasti suunatud inimestele
• Et hoida mõtet tegevuses, vajab mingit tegevust, nt näperdada salvrätikut, pastakat
• Tahab alati kõike ise proovida ja kogeda, otsuste vastvõtmisel lähtub ta omadest kogemustest
• „Lihasmälu“: mäletab, millised tunded tal kogetuga seoses tekkisid, mida koges protsessis osaledes. Mäletab asju nende asukoha järgi

Kinesteetiline inimene õppijana:

• Eelistab kasutada õppimiseks füüsilist/emotsionaalset kogemust
• Vajab õppimist tegutsemise kaudu (nt õppijad, kes meelsasti teevad katseid, dramatiseerivad õpitut, leiutavad, kujundavad, intervjueerivad kedagi õppimise eesmärgil), st „teevad õpituga midagi“
• Seovad end õpituga emotsionaalselt, neile on eriti tähtis olla õpitava suhtes positiivselt meelestatu.
• Võib unustada mõne juhise või informatsiooni kui seda peab esitama suuliselt. (Reid, 2005, 93)
• On raske kontsentreeruda ülesandesse, mida tuleb teha kirjalikult ja istudes. (Reid, 2005, 93)
• Ei pööra tähelepanu detailidele, eriti kui see on esitatud kirjalikult. (Reid, 2005, 93)

Kinesteetilise õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

• Külastage ajaloolisi paiku, muuseume
• Etendage sündmusi ja stseene
• Tehke mudeleid ja rekvisiite
• Korraldage esitlusi ja kordusetendusi
• Külastage õpitava teemaga seotud paiku
• Kasutage fotoaparaati, videokaamerat, diktofoni

Kinesteetilise õppija sõnavara: aimama, kallistama, liikuma, meeldima, pettuma, sõbrunema, toimima. Milline meeldiv kogems, kui sa kergitaksid saladusekatet, külmavärinad üle selja, haakusin kohe selle teemaga, lugu on kahtlase maiguga.

Lisaks visuaalsele, auditiivsele ja kinesteetilisele õppijale eristatakse veel sotsiaalset/emotsionaalset ja metakognitiivset õppijat (Reid, 2005, 93 - 94):

• Sotsiaalsel õppijal meeldib töötada koos teistega või meeskonnas. Õppijale meeldib kaasata ka teisi ülesande lahendamisesse ja see motiveerib teda. Sotsiaalne õppija naudib töötamist grupis ja tema esmane mure on sõprade heaolu. Õppijana meeldib talle juhtida vestlusi ja see ergutab teda väga. Õppijana võib ta liialt sõltuda teistest ja sattuda raskustesse organiseerida või lahendada ülesannet, kui ta peab seda tegema täiesti iseseisvalt. Õppijana võib ta olla suurel määral mõjutatud oma tunnetest, mis võib avaldada mõju tema otsustamisel, arusaamisel või arvamusel.
• Metakognitiivne õppija on hea reflekteerija ja probleemide lahendaja. Õppija on ta võimeline efektiivselt seostama või kasutama eelnevat õpitut uue teema õppimisel. Ta vajab aega, et kaaluda või hinnata kõiki võimalusi ja see võib olla hinnatud teiste poolt ning nad ootavad ja usaldavad sellise õppija nõuannet. Samas selline õppimisstiil võib ärritada teisi kui tegemist on grupitööga, kuna selline õppija võib olla liialt pedantlik ja selline õppimine võtab liiga kaua aega, et lahendada ülesannet.

Pole olemas üht ja õiget õpistiili. Arukas õppija kasutab erinevates situatsioonides kõiki õpistiile. Näiteks leiavad mõned õppurid, et märkmete ülevaatamine enne eksamit on äärmiselt tüütu ja mitte eriti efektiivne. Kui aga lugeda märkmeid valjusti või kuulata neid salvestatuna plaadile võib õpitu paremini meelde jääda ja nii on ka huvitavam õppida.