Olev Subbi stiil

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Olev Subbi stiil on kunstistiil.

Eluloolist: lapsepõlv ja kujunemisaastad

Olev Subbi. 1970. aastad.
Foto: Rein Maran
Eesti Kunstimuuseumi arhiiv

Olev Subbi (1930–2013) oli kunstnik, kes armastas kasutada värve. Toonide valik tema töödes on rikkalik ja mitmekülgne. Sageli on tema maalid rõõmsad, erksad ja meeleolukad. Kunstniku töödes on sära ja päikest. Seda kõike vaatamata sellele, et Olev Subbi lapsepõlv oli üpriski keeruline.

Olev Subbi. Hilissuvi. 1978. Eesti Kunstimuuseum

Kunstnik on oma maalide ülesehitamisel mänglev. Ta lisab elemente, mis on mõtlemapanevad ja vahel üllatuslikudki. Vaadates maalil kujutatut tähelepanelikult, märkate põnevaid detaile. Mida võib tähendada vankriratas, paat sügavas vees ja katkised esemed? Noor naine ämbritega ja marlilapid nööril kuivamas annavad näiteks märku uuest elust. Toonases Eesti NSV-s ei olnud beebidele võimalik osta mähkmeid. Neid õmmeldi ise õhukesest marlist või kangast, pesti käsitsi ja lasti värskes õhus kuivada.

Ta sündis aastal 1930 Tartus. Juba väga noore poisina oli ta sunnitud seisma silmitsi sõjakoleduste ja perekonnaliikmete kaotusega. Nii tema isa kui ka üks vendadest viidi poliitilistel põhjustel vangilaagrisse, vanem vend hukkus Teises maailmasõjas. Õde, kellega kunstnik oli väga lähedane, põgenes sõja eest Kanadasse. Õde ja vend jätkasid kirjavahetust, aga sellegipoolest jäi nende südameisse tõenäoliselt suur igatsus. Lootust, et õde tagasi tuleb, võib mõnelt Olev Subbi töölt välja lugeda.
Lisaks sellele, et elu viis teda lahku lähedastest, pidi ta varakult loobuma ka oma kallist lapsepõlve mängumaast tädi talus Lõuna-Eestis. Sealt pärinesid mitmed helged mälestused, millest ta on hiljem inspiratsiooni saanud. Ta ei maalinud oma loomingus küll kindlaid seiku ega inimesi minevikust, aga mitmel teosel on võimalik ära tunda hetki tema lapsepõlvest. Need annavad edasi soojust ja rõõmu, mida ta lapsena maaelu rüpes vabalt mängides ja joostes tunda võis.

Lapsepõlvemaa

Sellised lahkumised ja katsumused ei olnud kerged. Paraku keerulised ajad jätkusid ning 1949. aastal, kui ta oli alles esimese kursuse kunstitudeng, küüditati* Subbi nagu ka paljud teised eestlased Siberisse*. Nüüd pidi ta jällegi jätma kõik, mida tundis ja teadis, kohanema võõral maal, olukorras, kus ei olnud võimalik olla iseenda peremees, ning tegema rasket ja tihti ebameeldivat tööd. Kõigele lisaks jäi kunstnikutee, mida ta käia soovis ja alles alustamas oli, pikkadeks aastateks pooleli.

Ideaalmaastikud

Pärast Siberist tagasi tulekut läks ta uuesti kunsti õppima. Peagi saigi temast maalikunstnik, nii nagu ta juba lapsena unistas. Eluraskused ei olnud temast võitu saanud ning nii tema maalidelt kui ka iseloomust peegeldus kõigest hoolimata elurõõm. Valu ja minevikku ei tahtnud ta kujutada. Selle asemel lõi ta maastikud, kus on hea nii temal kui ka vaatajal, kus valitsevad täiuslikud inimesed, ilu ja harmoonia.
Olev Subbile oli iseloomulik luua ideaalmaastikke või teisisõnu õnnemaastikke: need on kohad, millel on küll sarnasusi pärismaailmaga, aga mida tegelikus elus täpselt sellisel kujul ei eksisteeri. Fantaasia abil lõi ta oma maalides maailmad, kuhu põimis kilde oma mälestustest, unistustest ja ideaalidest. Nii on tema maastikumaalidel* lisaks ära tuntavatele kohtadele ka hetki minevikust, unistusi ja soove tulevikust ning elemente üksnes oma mõtetes loodud ideaalmaailmast.

„Ma kasutan oma piltidel ideaalmaailma tükke. Neid kokku pannes võiks saada väga ilusa maailma, kus me aga kahjuks keegi ei saa elada,”
on öelnud Olev Subbi.

Olev Subbi. Kompositsioon interjööris (Sügisene interjöör). 1970. Eesti Kunstimuuseum

Olev Subbi. Tiiger turuplatsil. 1967. Eesti Kunstimuuseum

Tihti olid selliste maalide peategelased naised. Mõnikord kandsid nad riideid, kuid ka aktimaal* oli Subbi loomingus väga sagedane. Naised tema piltidel ei olnud kindlad isikud, tihti ei näidanud nad isegi nägu. Naine oli sümbol*, millega kunstnik andis edasi ilu, täiuslikkust ja ideaale.

Olev Subbi. Linn jõe ääres. 1974. Eesti Kunstimuuseum

Vaata veel Olev Subbi kauneid värvilisi ideaalmaastikke

• 

  Olev Subbi. Daam rohelises seelikus. 1972. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Sügis Valmas. 1972. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Valge maja. 1972. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Hämar interjöör. 1975. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Kuldne kauss. 1967. Eesti Kunstimuuseum

Olev Subbi ja värvid

Eriliste maailmade loomisel olid värvid kunstnikule suureks abiks. Sageli oli värv isegi olulisem kui see, mida kujutati. Subbi kasutas oma maalidel rikkalikult värvide erinevaid varjundeid ja omavahelisel segamisel saadud toone*. Olev Subbi segas enamasti omavahel õlivärve*. Sellisel kunstnikuvärvide segamisel kasutavad kunstnikud tihtipeale paletti* ning tekkinud värvitoonid kantakse lõuendile*, paberile, puidule või tugevale papile. Meie Olev Subbi kunstitunnis ongi juttu ikka kunstnikuvärvide segamisest. Sulle aga teadmiseks, et värvide segamine on seotud ka valguse ja nägemisega. Sellisel juhul põhineb värvide segamine hoopis valguse lainelisel olemusel. Sellest saad aga teada edaspidi, järgmistes klassides.

• Katseta erinevate värvitoonide kokkusegamist veebilehel Trycolors (avaneb uues aknas).
  Alustamisel vali MIXERIS värv ja klikka sellele. Seejärel vali teine värv, millega hakkad esimest segama. Võid saadud tulemuse ka salvestada, vajutades SAVE. Segamiseks võid veelgi värve lisada, just niipalju, kui soovid. Kui aga soovid jälle uue värvi segamist alustada, vajuta RESET. Salvestatud värve saad vaadata PALETTE alt. Klikates värvi juures olevale noolele, näed, millistest värvidest oled värvi kokku seganud.

Olev Subbi loomingust võib leida peaaegu kõiki värvitoone värviringist*. Iga toon annab edasi teatud meeleolu ja sel on oma iseloom. Nii võib märgata rõõmsaid ja energilisi meeleolusid, aga ka pisut nukramaid ja süngemaid momente, nii sooje kui ka külmi toone*. Kõige sagedamini leiame Olev Subbi loomingust siiski sooje, helgeid ja erksaid värve, millega kunstnik vaataja oma ideaalmaailma kaasa kutsub.

Mõisted

akt alasti inimkeha kujutis maalil, fotol või joonistusel.
küüditamine inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Suurel märtsiküüditamisel 25. märtsil 1949 viidi Eestist Siberisse üle 20 000 inimese.
lõuend raamile kinnitatud kangas, millele maalitakse pärast selle kruntimist (krunt on maali alusmaterjali kattev kiht, millega valmistatakse ette maalimiseks vajaminev pind).
maastikumaal maaliliik, mis keskendub maastiku kujutamisele.
meel inimesel on viis meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Nende meelte abil saame teada, mis meid ümbritseb.
palett on kunstniku värvisegamisalus.
Siber piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
soojad ja külmad värvid sõltuvalt mõjust jaotatakse värvid kahte vastandlikku rühma: soojad ja külmad värvid. Kõiki kollasele ja punasele lähedasi värve, mis meenutavad tuleleeki, nimetatakse soojadeks värvideks. Jääd meenutavaid sinisele ja lillale lähedasi värvitoone nimetatakse külmadeks värvideks.
sümbol tähendusega ese, kujund või märk, mida ei taheta või mida ei saa otseselt kujutada. Sümbolite abil edastatakse sõnumit. Sümboolne tähendus võib olla ka värvidel, arvudel jne. Seega pole sümboolne tähendus kunagi üks ja seesama.
värvitoon värvi omadus, mis eristab teda teistest värvidest. Igal värvitoonil on oma koht värvispektris ehk värviringis ning igal värvitoonil on selles ringis ka vastandvärv.
värviring on värvide liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi (punane, kollane, sinine). Põhi- ehk primaarvärvide segamisel saame sekundaarvärvid (oranž, roheline, lilla). Kui segada omavahel põhi-ehk primaarvärve ja sekundaarvärve, saame tertsiaalvärvid.
õlivärv on maalivärv, mis on peamiselt pigmenti ja õlisideainet sisaldav vedel või pastataoline värv, mis õhuga kokku puutudes tahkestub. Peamine tehnikale nime andev koostisosa on töödeldud kuivav taimeõli (lina-, pähkli-, mooniõli vms).