Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rabastuvad metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Rabastuvad metsad  ...

reede, 17. september 2021

Olev Subbi stiil

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Olev Subbi stiil on kunstistiil.

Eluloolist: lapsepõlv ja kujunemisaastad

Olev Subbi portreefoto
Olev Subbi. 1970. aastad.
Foto: Rein Maran
Eesti Kunstimuuseumi arhiiv
Olev Subbi (1930–2013) oli kunstnik, kes armastas kasutada värve. Toonide valik tema töödes on rikkalik ja mitmekülgne. Sageli on tema maalid rõõmsad, erksad ja meeleolukad. Kunstniku töödes on sära ja päikest. Seda kõike vaatamata sellele, et Olev Subbi lapsepõlv oli üpriski keeruline.
Olev Subbi. Hilissuvi. 1978. Eesti Kunstimuuseum

Kunstnik on oma maalide ülesehitamisel mänglev. Ta lisab elemente, mis on mõtlemapanevad ja vahel üllatuslikudki. Vaadates maalil kujutatut tähelepanelikult, märkate põnevaid detaile. Mida võib tähendada vankriratas, paat sügavas vees ja katkised esemed? Noor naine ämbritega ja marlilapid nööril kuivamas annavad näiteks märku uuest elust. Toonases Eesti NSV-s ei olnud beebidele võimalik osta mähkmeid. Neid õmmeldi ise õhukesest marlist või kangast, pesti käsitsi ja lasti värskes õhus kuivada.
Ta sündis aastal 1930 Tartus. Juba väga noore poisina oli ta sunnitud seisma silmitsi sõjakoleduste ja perekonnaliikmete kaotusega. Nii tema isa kui ka üks vendadest viidi poliitilistel põhjustel vangilaagrisse, vanem vend hukkus Teises maailmasõjas. Õde, kellega kunstnik oli väga lähedane, põgenes sõja eest Kanadasse. Õde ja vend jätkasid kirjavahetust, aga sellegipoolest jäi nende südameisse tõenäoliselt suur igatsus. Lootust, et õde tagasi tuleb, võib mõnelt Olev Subbi töölt välja lugeda.
Lisaks sellele, et elu viis teda lahku lähedastest, pidi ta varakult loobuma ka oma kallist lapsepõlve mängumaast tädi talus Lõuna-Eestis. Sealt pärinesid mitmed helged mälestused, millest ta on hiljem inspiratsiooni saanud. Ta ei maalinud oma loomingus küll kindlaid seiku ega inimesi minevikust, aga mitmel teosel on võimalik ära tunda hetki tema lapsepõlvest. Need annavad edasi soojust ja rõõmu, mida ta lapsena maaelu rüpes vabalt mängides ja joostes tunda võis.
Lapsepõlvemaa
Sellised lahkumised ja katsumused ei olnud kerged. Paraku keerulised ajad jätkusid ning 1949. aastal, kui ta oli alles esimese kursuse kunstitudeng, küüditati* Subbi nagu ka paljud teised eestlased Siberisse*. Nüüd pidi ta jällegi jätma kõik, mida tundis ja teadis, kohanema võõral maal, olukorras, kus ei olnud võimalik olla iseenda peremees, ning tegema rasket ja tihti ebameeldivat tööd. Kõigele lisaks jäi kunstnikutee, mida ta käia soovis ja alles alustamas oli, pikkadeks aastateks pooleli.

Ideaalmaastikud

Pärast Siberist tagasi tulekut läks ta uuesti kunsti õppima. Peagi saigi temast maalikunstnik, nii nagu ta juba lapsena unistas. Eluraskused ei olnud temast võitu saanud ning nii tema maalidelt kui ka iseloomust peegeldus kõigest hoolimata elurõõm. Valu ja minevikku ei tahtnud ta kujutada. Selle asemel lõi ta maastikud, kus on hea nii temal kui ka vaatajal, kus valitsevad täiuslikud inimesed, ilu ja harmoonia.
Olev Subbile oli iseloomulik luua ideaalmaastikke või teisisõnu õnnemaastikke: need on kohad, millel on küll sarnasusi pärismaailmaga, aga mida tegelikus elus täpselt sellisel kujul ei eksisteeri. Fantaasia abil lõi ta oma maalides maailmad, kuhu põimis kilde oma mälestustest, unistustest ja ideaalidest. Nii on tema maastikumaalidel* lisaks ära tuntavatele kohtadele ka hetki minevikust, unistusi ja soove tulevikust ning elemente üksnes oma mõtetes loodud ideaalmaailmast.
„Ma kasutan oma piltidel ideaalmaailma tükke. Neid kokku pannes võiks saada väga ilusa maailma, kus me aga kahjuks keegi ei saa elada,”
on öelnud Olev Subbi.
Olev Subbi. Kompositsioon interjööris (Sügisene interjöör). 1970. Eesti Kunstimuuseum
Olev Subbi. Tiiger turuplatsil. 1967. Eesti Kunstimuuseum
Olev Subbi. Tiiger turuplatsil. 1967. Eesti Kunstimuuseum
Tihti olid selliste maalide peategelased naised. Mõnikord kandsid nad riideid, kuid ka aktimaal* oli Subbi loomingus väga sagedane. Naised tema piltidel ei olnud kindlad isikud, tihti ei näidanud nad isegi nägu. Naine oli sümbol*, millega kunstnik andis edasi ilu, täiuslikkust ja ideaale.
Olev Subbi. Linn jõe ääres. 1974. Eesti Kunstimuuseum
Vaata veel Olev Subbi kauneid värvilisi ideaalmaastikke