Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

kolmapäev, 4. mai 2022

Saksamaa kahe maailmasõja vahelisel ajal

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL




I Weimari Saksamaa 1919-1933:

  • 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik.
  • Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust.
  • 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse:
    • Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord.
    • Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag).
    • Parlament valiti proportsionaalsetel alustel.
    • Riigipäev pidi moodustama valitsuse.
  • Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks.
  • 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord.
  • Äärmusparteid üritasid ära kasutada:
    • majanduslangust (Põhjused: sõda; reparatsioonid; 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon).
    • Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (Põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi tagasilööke (Ruhri okupeerimine).
    • sisepoliitilisi probleeme.
  • Segases situatsioonis üritasid nad mitmeid võimuhaaramise katseid:
    • Saksa Kommunistlik Partei (SKP)- 1919.a. Berliinis ja Münchenis; 1923.a. Hamburgis.
    • Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- 1923.a. Münchenis (õlleputš).
  • Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes.
  • NB! Vt. ka Weimari vabariigist Üldajalugu X klassile; lk. 165-169.

SKP võimuhaaramise katsetest Üldajalugu X klassile; lk.165-166.

NSDAP õlleputšist Üldajalugu X klassile; lk.167-168.



II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal

2.1. Hitleri võimuletulek

  • 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda.
  • Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus.
  • NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid:
    • lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus.
    • vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused.
    • taastada Saksamaa sõjaline võimsus.
    • saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest.
  • 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond.
  • 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks.
  • 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks).