SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
I
Weimari Saksamaa 1919-1933:
- 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik.
- Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust.
- 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse:
- Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord.
- Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag).
- Parlament valiti proportsionaalsetel alustel.
- Riigipäev pidi moodustama valitsuse.
- Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks.
- 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord.
- Äärmusparteid üritasid ära kasutada:
- majanduslangust (Põhjused: sõda; reparatsioonid; 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon).
- Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (Põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi tagasilööke (Ruhri okupeerimine).
- sisepoliitilisi probleeme.
- Segases situatsioonis üritasid nad mitmeid võimuhaaramise katseid:
- Saksa Kommunistlik Partei (SKP)- 1919.a. Berliinis ja Münchenis; 1923.a. Hamburgis.
- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- 1923.a. Münchenis (õlleputš).
- Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes.
- NB! Vt. ka Weimari vabariigist Üldajalugu X klassile; lk. 165-169.
SKP
võimuhaaramise katsetest Üldajalugu X klassile; lk.165-166.
NSDAP
õlleputšist
Üldajalugu X klassile; lk.167-168.
II
Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal
2.1.
Hitleri võimuletulek
- 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda.
- Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus.
- NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid:
- lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus.
- vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused.
- taastada Saksamaa sõjaline võimsus.
- saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest.
- 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond.
- 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks.
- 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks).
