Saksamaa kahe maailmasõja vahelisel ajal

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

I Weimari Saksamaa 1919-1933:

• 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik.
• Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust.
• 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse:
  • Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord.
  • Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag).
  • Parlament valiti proportsionaalsetel alustel.
  • Riigipäev pidi moodustama valitsuse.
• Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks.
• 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord.
• Äärmusparteid üritasid ära kasutada:
  • majanduslangust (Põhjused: sõda; reparatsioonid; 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon).
  • Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (Põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi tagasilööke (Ruhri okupeerimine).
  • sisepoliitilisi probleeme.
• Segases situatsioonis üritasid nad mitmeid võimuhaaramise katseid:
  • Saksa Kommunistlik Partei (SKP)- 1919.a. Berliinis ja Münchenis; 1923.a. Hamburgis.
  • Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- 1923.a. Münchenis (õlleputš).
• Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes.
• NB! Vt. ka Weimari vabariigist Üldajalugu X klassile; lk. 165-169.

SKP võimuhaaramise katsetest Üldajalugu X klassile; lk.165-166.

NSDAP õlleputšist Üldajalugu X klassile; lk.167-168.

II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal

2.1. Hitleri võimuletulek

• 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda.
• Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus.
• NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid:
  • lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus.
  • vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused.
  • taastada Saksamaa sõjaline võimsus.
  • saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest.
• 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond.
• 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks.
• 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks).