Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Suurbritannia
peale
I maailmasõda demokraatia laiendamine:
valimisõigus jäi
esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust
või ülikooliharidust)
1919 esimene
naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor)
1928 naistele
üldine valimisõigus 21.eluaastast
1929 Inglismaa sai
esimese naisministri
muudatused
senises parteisüsteemis
varasemal perioodil
olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei
ja Liberaalne Partei
peale I maailmasõda kaotasid
liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule
Parteile (ka Tööerakond; loodi 1906), mis esindas eeskätt tööliste
huve
Tööerakond on
esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931
Seega kujundasid
Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid
olulisemad
sisepoliitilised sündmused:
1926 esimene ja
seni ainus üldstreik (4 miljonit töölist streikisid 9
päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka
streigi algatuseks)
Iirimaa
iseseisvumine.
1916 puhkes Iirimaal niinimetatud Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste
poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja
iirlased polnud enam nõus home ruliga.
1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud.
Parlamendivalimistel võitsid Sinn
Feini
(iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider
De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919
välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas
vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri
Vabariiklik Armee). 1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi
Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa)
pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega
kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav
president.
Suurbritannia
1920´aastatel
üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse
Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja
kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja
vahel muutused:
osa asumaid olid
dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-
Meremaa) see tähendab, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt
sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament,
kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas)
1931
Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks
sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni
heakskiitu). Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati
endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris
mõned
asumaad saavutasid iseseisvuse (Egiptus 1922, Jeemen, Saudi Araabia
1932, Iraak 1921/1930)
Iirimaa
iseseisvumine 1919. 1921 anti Iirimaale dominiooni staatus, 1937
aastast on Iirimaa sõltumatu vabariik. Põhja-Iirimaa jäi
Suurbritannia koosseisu ja riigi ametlikuks nimeks sai Suurbritannia
ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Põhja-Iirimaal
säilivad inglaste ja iirlaste vastuolud).
Koos Prantsusmaagaga on Inglismaa 1920´aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike (Valgete
toetamine Vene kodusõjas)
Üritati takistada
Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril. Näiteks: toetatakse Saksamaad
1920´ Ruhri kriisi ajal; 1935 mereväekokkulepe Saksamaaga.