Eesti muusika esimesed...

Esimesteks Eesti heliteosteks on koorilaulud (mõnikord peetakse selleks ka sünfooniaid).

Esimesteks Eesti puhkpilliorkestriteks on Torma pasunakoor ja Väägvere pasunakoor

Esimesteks Eesti laulu- ja mänguseltsideks on 1865. aastal Tallinnas asutatud Estonia ja 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine.

Esimene Eesti üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus.

Esimesed Eesti heliloojad-asjaarmastajad olid Aleksander Säebelmann-Kunileid, Karl August Hermann, Aleksander Eduard Thomson ja Friedrich Säebelmann

Esimeseks Eesti diplomeeritud helikunstnikuks oli Johannes Kapel

Esimeseks Eesti naisheliloojaks oli Miina Härma.

Esimese Eesti sümfooniaorkestri asutas 1900. aastal Tartus Aleksander Läte.

Esimeseks suurkujuks Eesti heliloominguks oli Rudolf Tobias.

Eesti kammermuusika rajajaks saab pidada Rudolf Tobiast.

Esimeseks Eesti orelikunstnikuks peetakse Miina Härmat, kuid selleks võib pidada ka Peeter Südant.

Esimeseks Eesti lauljatariks oli Aino Tamm.

Esimeseks Eesti diplomeeritud klaverikunstnikuks võib pidada Theodor Lennata.

Eesti esimene teatrimaja avati 1906. aastal Tartus ning selle nimeks sai Vanemuine.

Esimeseks Eesti kõrgeimaks muusikaõppeasutuseks võib pidada 1919. aastal avatud Tallinna kõrgeimat muusikakooli. Selle esimeseks direktoriks oli Mihkel Lüdig.

Eesti rahvusliku koorimuusika rajajateks olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Esimeseks Eesti kunstiküpseks rahvuslikuks ooperiks oli 1928. aastal esietendunud Evald Aava ooper „Vikerlased“.

Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajajaks võib pidada Heino Ellerit.

Eesti esimesteks heliloojate koolkondadeks võib pidada Heino Elleri koolkonda ja Artur Kapi koolkonda.

Eesti esimeseks rahvuslikuks balletiks võib pidada 1943. esietendunud Eduard Tubini balletti „Kratt“.

Kuulsad Eesti Akordionistid: Henn Rebane

Oma uurimistöös tegin ma ülevaate veel ühest Eesti kuulsast akordionistist. Teiseks, ja ühtlasi ka viimaseks, kellest ma ülevaate tegin, on Henn Rebane.
5.2 Henn Rebane (1952-...)
Henn Rebane (sündinud 3. oktoobril 1952 Kohtla-Järvel) on eesti akordionist ja muusikapedagoog.
  lõpetanud Georg Otsa nimelise Muusikakooli ja Eesti Muusika-akadeemia.
• Huvitunud akordionimuusika erinevatest žanritest, on ta püüdnud loominguliselt mõtleva interpreedina võimalikult mitmekülgselt rakendada pilli väljendusvõimalusi. Alates 1981.a. võttis kasutusele synthakordioni ning hiljem midi-ja valikbassidega akordioni.
• esinenud soolokontsertidega paljudes riikides.
• lisaks tuntud Eesti solistidele esinenud ka koos Tallinna Kammerorkestriga.
• põnevaim koosseis on olnud L.Bacalovi “Misa tango” ettekannetel 2003-2005, kui laval oli lisaks akordionile ka naiskoor, meeskoor, sümfooniaorkester ja solistid, dirigendist rääkimata.
• Eesti esimeste rahvusvaheliste akordionifestivalide “Rägavere ’87”, “Rägavere’89” ja “Pärnu’91” idee autor ja organiseerijaid.
• Eesti Akordioniliidu looja, idee väljamõtleja (august 1994) ja esimene president aastel 1994 – 1997. Andis välja 4 Eesti Akordioniliidu ajalehte “Akordion”
• töötanud akordionipedagoogina Keskipohjanmaa Konservatooriumis Kokkolas (Soome), Georg Otsa nimelises Muusikakoolis Tallinnas, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Viimsi Muusikakoolis.
• 1997 – 2004 iganädalased otsesaated "Avameelselt akordionist” ning “Sillerdavad klahvid” “Kuku” raadios, “Vikerraadios” ja "Klassika-raadios”.
• kirjutanud muusikat Peeter Simmi filmidele: ”Teatri juubel”, "Veidike metsapoole”, “Nagu Nool”, "Head käed" ja "Üksik saar" 2012 ning eesti Draamateatri lavastusele “Õmblejannad (2004).
• kirjutanud muusikat akordionile: autorikogumikud "5 tantsu" 2001, "Akordionialbum" 2004, "Lastealbum" 2005, "Tantsud akordioniga" 2010, “16 Raimond Valgre laulu akordionile” 2017.
• Salvestanud 12 CD-d ja 2 LP-d. Lisaks välja andnud 2006 a.-l CD “Nõiduslik öö”, mille on 1977. a. juunis oma kodus Valgjärvel linti mänginud Eesti lõõtspillilegend Karl Kikas. (Henn Rebane. Eesti Muusika Infokeskus 2019)

Kuulsad Eesti Akordionistid: Raimond Valgre

Oma uurimistöös tegin ma ülevaate ka mõningatest kuulsatest Eesti akordionistidest.
Esimeseks kuulsaks Eesti akordionistiks on Raimond Valgre.
5.1 Raimond Valgre (1913-1949)
Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Raimond Valgre on kirjutanud üle  100laulu. Tema looming sai populaarseks alles pärast tema surma.
Raimond Valgre õppis klaverit õpetaja Perteli juures Paides, proua Liivi juures Raplas ja Tallinnas Theodor Lemba eratundides, avaldas luuletusi ajakirjas Laste Rõõm. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituserialal. Pärast ajateenistust kaitsevaväes alustas 1933. aastal restoranimuusikuna ja hakkas peamiselt enda tekstidele laule looma. Oma esimese laulu ''Blond Aleksandra'' avaldas ta G. Dieseli varjunime all. Osales lauliku ''Modern lööklaulud'' väljaandmisel. 1930. aastate teisel poolel pääses mängima parimatesse lokaalidesse (Astoria, Maxim, OK, Draamakelder), mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme; võttis laulutunde. Suviti musitseeris Pärnu Rannasalongis, alustas 1941. aastal samas ka orkestrijuhina. Kuulus II maailmasõja ajal ansamblisse (1942–1944) ja džässorkestrisse (1944–1945). Astus 1944. aastal Tallinna Riiklikku Konservatooriumisse klaveri- ja 1945. aastal kompositsioonierialale, mõlemal puhul kustutati kiiresti üliõpilaste nimistust. 1948. aastal õppis lühikest aega Eesti Heliloojate Liidu algajate ja noorte heliloojate seminaris. Mängis 1946–1947 Tallinna Noorte Maja džässorkestris, hiljem restoranides, viimaseks töökohaks jäi Pärnu Rannakohvik.
Raimond Valgre on kirjutanud üle 100 laulu. Tema looming sai populaarseks alles pärast tema surma (algul tänu Georg Otsale ja teistele lauljatele) ning on püsinud paljude tuntud artistide repertuaaris. Rohkesti on tema muusika salvestisi Eesti Rahvusringhäälingus, kogumik- ja autoriplaatidel. (Raimond Valgre. Eesti Muusika Infokeskus 2019)
Ta on täna pronksi valatuna istumas Pärnus Kuursaali kõrval rannapargis. (Raimond Valgre Skulptuur. Turismiweb 2019)