Induse kultuur on varaseim kõrgkultuur Loode-Indias Induse jõe orus, 2300- 1800 eKr, õitseng kestis 500 aastat. Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Tähtsamateks väljakaevatud keskusteks on Harappa ja Mohendžo-Daro Pakistanis. Koondus Induse jõeoru ümber ja Pandžabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar- Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Ulatus Omaani lahelt Cambay lahele, Afganistaanist, Himaalajast Delhini, 1500 km.
Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal. Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.
Harappa keelest puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna-Aasias tuliseid vaidlusi.
Plaanipärased, siledad tänavad. Eraldatud sõiduteed. Paksud müürid nagu ühekorruseline tsikuraat. Harappa oli suurem ja tähtsam (1800 a. hävitas suurema osa linna jäänustest inglise raudtee ehitus.)
Mohendžo-Daro asus läänerannikul algselt kuid jõgi on kohta muutnud. Planeering on ruudukujuline, tänavad lõuna-põhja suunas. Vee- ja prügijuhtmed – vesi viis jäägid ära. Bituumeniga valatud veereservuaar, mis oli ilmselt mõeldud rituaalseks pesemiseks. Ehitised olid tehtud põletatud tellistest . Ülemine korrus puidust, siseseintes süvendid kaunistuste jaoks. Suures saalis sammastele toetuv katus.
Täpsemat Harappani arhitektuuri on näha muljetavaldavates (vilja)aitades, hoidlates, tellisplatvormidel ja kaitsemüüridel. Induse tohtutud seinad enamasti kaitsesid Harappani üleujutuste eest ja vähendasid militaarseid konflikte.
Skulptuuridest säilinud teosed on väikesed, suuri teoseid pole. Rohkem on mehekujusid ja loomakujusid, 5 cm suurused maksimaalselt, peened aga täpsed. On poolfiguurid, näiteks mehe pea, millel on aasiapärased silmad, paksud huuled ja lühike habe, 18 cm kõrge. Samuti on valgest lubjakivist kujud, mis on maalitud punaseks. Naiste kujud on kultuslikud– lamedad puusad, rõhutatud suguelundid. Suuri kujusid ei ole. Palju on terrakota esemeid. Naturalistlikud loomakujud ja vankrimaketid, mis on tõenäoliselt mänguasjad. Pitsatid on põletatud kivist ja läikivad.
Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku eKr ja selle viimased alad langesid aarialaste sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale India kultuurile.
Kaart Induse orust
Mohenjo-Daro mehe skulptuur
Mohenjo-Daro suur vann
Induse sümbolid
Terrakota anumad
Harappa pitsat ükssarviku ja rituaalse ohverdamise lauaga
Induse pitsatid
Induse ehted
Käevõrud, tehtud mere loomadest
Tantsiv tüdruk, pronksist, tribhanga asendis
Kasutatud kirjandus ja pildid:
Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised. Teravalt eristunud klassiühiskonda pole. Tunti ka kirja aga säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult dešifreeritud. On teada, et Induse ja Sumeri alade vahel toimus meritsi kaubavahetus, 2300 eKr.
Keerukad ja tehnoloogiliselt edasijõudnumad linnakultuurid on tõestuseks sellest, et Induse oru tsivilisatsioon oli esimene linnakultuur piirkonnas. Linnade kavandamine vihjab teadmistele linnaplaneerimisest ja tõhusast linnavalitsusest, mis seadis kõrged prioriteedid hügieenile.
Harappas, Mohenjo-Daros ja osaliselt kaevandatud Rakhigarhis on linnaplaan sisaldanud maailma esimest teadaolevat kanalisatsiooni süsteemi. Linnas olid eramajad või maja ühendused, mis said vett kaevudest, kasutatud vesi juhiti kaetud kanalisatsiooni. Majad avati ainult siseaedadesse ja väiksematele tänavatele. Iidsed Induse reovee ja torustiku süsteemid arenesid ja need olid täpsemad kui kaasaegsemates linnades Lähis-Idas ja ka palju tõhusamad kui need, mis on paljudes piirkondades Pakistanis ja Indias täna.
Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et nende ehitamiseks olid vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, siis religioosseid tseremooniaid peeti kodudes või vabas õhus.
Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriv matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud) ja esines isegi tuhastamist.
Valmistati kauneid, kuid kaunistamata vaskanumaid. Suuremaid maalitud geomeetrilisi mustreid- lehed, loomad, mustaga punasele poleeritud ja lakitud pinnale. Riided olid puuvillased. Tehti hõbe ja kuldehted, mis olid kaunistatud poolvääriskividega nagu türkiis, jaspis, jadeiit jne.
