Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

reede, 16. aprill 2021

Keskkonna dilemmaprobleemid

Sissejuhatus

Meil kõigil tuleb iga päev teha otsuseid. Mõned neist on lihtsad, kui tuletame meelde loodusseadustele tuginevat koolitarkust või vanemate õpetussõnu. Sellistel probleemidel on enamasti üks lahendus.
Teisel juhul on probleemid keerukamad, neil on mitu tahku ja mitu lahendust. Selliste hulka kuuluvad sageli ka keskkonnaprobleemid. Nii näiteks nõuab mõne materjali ümbertöötlemine rohkem energiat, kui uue toote valmistamine. Mõni säästupirn maksab tavapirnist märksa rohkem, kuid kvaliteet ei luba seda pikalt kasutada jne. Seega on keskkonnaprobleemidel sageli mitu lahendust ja ainuõiget vastust ei olegi.
Poliitikutel ja tippjuhtidel lasub vastutus oma riigi käekäigu eest. Kuigi vahel juhtub, et poliitik on „pildil“ vaid valimistest valimisteni, mõjutavad tema otsused loodust ja inimeste elukeskkonda kümneteks aastateks, vahel koguni pöördumatult. Siin peitub keskkonnateadlikkuse tähendus.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
õpite
  • et ühel probleemil saab olla mitu lahendust;
  • et keskkonnavaldkonnas ei ole ainuõigeid lahendusi ja otsuse tegemiseks tuleb teha valikuid;
  • nägema keskkonnaprobleemide erinevaid aspekte;
  • nägema looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid erisugustes keskkonnaprobleemides;
  • langetama mõningaid igapäevaeluga seotud otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;
  • prognoosima oma otsuste tagajärgi;
oskate
  • loodusteaduslikku meetodit rakendades lahendada probleeme;
  • osaleda rühmatöös ja aruteludes;
  • teha kompromissotsuseid.

Mis on dilemma?

Dilemma on mitme lahendiga probleem. Dilemmadel puudub üks ainuõige lahend ning otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta erinevate huvigruppide seisukohti. Huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on mingil viisil kavandatavast tegevusest (projektist) huvitatud, sest tegevus või selle lõpptulemus mõjutavad neid mingil moel. Siin võib näiteks tuua kohalikud elanikud. Huvigruppideks on ka pooled, kes projekti käiku või selle tulemust kuidagi mõjutavad – näiteks kohalik omavalitsus, keda peab huvitama kõik see, mis nende territooriumil toimub. Projekti meeskonna ülesandeks on välja selgitada kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada nende negatiivset ja suurendada positiivset mõju projektile. Mida enam suudetakse arvesse võtta nende gruppide seisukohti, seda asjatundlikum on otsus.

Kahe vangi lugu

Kaks vangi on ülekuulamisel. Kui mõlemad süüalused vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad karistuseks vaid aasta vangistust. Kui üks teise „sisse räägib”, siis ta pääseb ta vabaks, teine saab aga 10 aastat karistust. Kui mõlemad vangid üles tunnistavad, siis ootab mõlemat viis aastat karistust. Dilemma seisneb selles, et mõlema vaikimine annab mõlemat vangi arvestades parima tulemuse, kuid samas on lihtne otsustada reetmise kasuks. Kui vang A arvab, et B ta reedab, on ka vangil A mõttekas reeta (siis istub ta vangis 10 aasta asemel 5). Kui vang A usub, et vang B vaikib, siis on mõttekas ikkagi ta reeta, sest sellisel juhul pääseb vang A kohe vabaks ega pea vangis olema ühtki aastat.
Seda näidet kasutatakse kirjeldamaks olukorda, kus osalistel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja loobuda üksikhuvidest. Kui üks osapool otsustab oma kasud viia maksimumi, siis saab omakasupüüdmatult käituv osapool kõige rohkem kahju.
Samasugune dilemma kerkib esile näiteks globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel tuleb riikidel teha koostööd ja loobuda ühe riigi huvide esile tõstmisest. 

Kliimaprobleemid ja riikide koostöö

2015. aastal toimus Pariisis ÜRO kliimakonverents, kus arutati riikide toimetulekut kliimamuutustega ja kliimaprobleemide leevendamise meetmeid. Tulemusena sündis kokkulepe, millega ühines ligi 200 riiki. Leppe eesmärk on pidurdada kliima soojenemist nii, et üleilmne soojenemine ei ületaks 2 kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.
2017. aastal astus Ameerika Ühendriikides ametisse uus president, kelle juhtlauseks oli „America first!”. Ühe oma valitsusaja esimese sammuna algatas president USA loobumise Pariisi kliimalepetest, sest need kahjustavad USA majanduslikke huve.
Arutlege:
Milline võib olla USA kliimalepetest loobumise mõju:
1) maailma globaalprobleemide lahendamisele?
2) USA majanduse arengule?
3) USA keskkonnaseisundile?
Põhjendage oma arvamust. 

Kuidas lahendada probleeme?

Elu pakub iga päev lihtsamaid või keerukamaid olukordi, mille lahendamisel tuleb üheaegselt arvestada mitmesuguste asjaoludega ning arvestada erinevate gruppide huve. Kuidas seda teha? Käsitleme näitena kalurite ja hüljeste vastasseisu kodusel Läänemerel. 
Näide: Kalurid ja hülged
Rannakalurid kaebavad hallhüljeste üle, kes kaladest toitudes ründavad võrke. Lisaks hüljeste saagiks langenud kaladele pääseb lõhutud võrkudest merre tagasi suur osa kaladest, suurendades veelgi majanduslikku kahju. Lahendusena teevad kalurid ettepaneku hakata hülgeid küttima, et vähendada nende arvukust ja olukord kontrolli alla saada. Teisalt on hallhülged Eestis looduskaitse all, sest Läänemere saastatus on kaasa toonud nende arvukuse languse. Mis on lahendus?
Lahenduse leidmiseks asuge rühmatööle:
  1. Sõnastage probleem.
  2. Leidke seotud huvigrupid. Iga õpilane valib ühe teema.
  3. Moodustage huvigruppide alusel rühmad.
  4. Uurige nädala jooksul teavet probleemi kohta.
  5. Korraldage järgmises tunnis arutelu. Arutelu juhib kas õpetaja või mõni õpilane.
  6. Huvigruppide alusel moodustunud grupid arutavad probleemi ja võtavad oma seisukoha. Argumenteerige oma seisukohtade üle, toetuge faktidele. Kuulake teiste argumente.
  7. Analüüsige kuuldut ja püüdke leida lahendus võttes arvesse kõiki seisukohti. Suurte probleemide korral on väga raske leida lahendust, mis sobib kõigile. Siis tuleb leida kompromisslahendus, mis on osapoolte huvidele kõige lähemal.
  8. Kirjutage lahendus üles.
  9. Andke väljapakutud lahendusele hinnang.
  10. Arutlege: kas otsus rahuldab kõiki pooli? Kas kõigi seisukohti arvestati? Kas lahendus võiks tegelikkuses toimida?

Kokkuvõte

Probleeme võib väga üldiselt jagada ühe ja mitme lahendiga probleemideks. Esimesse gruppi kuuluvad probleemid, mille lahendamisel järgitakse loodusteaduslikke seisukohti ja neil on tavaliselt üks ainuõige vastus.
Teise gruppi kuuluvad mitmetahulised probleemid, millel on kaks või mitu võrdväärset lahendust. Need on enamasti igapäevaeluga seotud ning sinna hulka kuuluvad ka keskkonnaprobleemid. Selliste probleemide lahendamisel tuleb lisaks teaduslikele seisukohtadele arvestada ka seadusandluse, majanduslike seaduspärasuste ning eetika ja moraali seisukohtadega.
Probleemi lahendamisel on oluline selle selge sõnastamine, kõikide huvigruppide väljaselgitamine ja kaasamine. Otsuse langetaja peab oskama leida probleemile erinevaid lahendusvõimalusi ning pakkuma välja argumenteeritud ja kõiki osapooli võimalikult hästi rahuldava kompromisslahenduse.

Mõisted

dilemma
huvigrupp
kompromisslahendus

1. ülesanne**

Lugege läbi taustalugu
Probleemid tehasega
Ühes linnas töötab vananenud tehnoloogiaga tsemenditehas, mis saastab ümbruskonda tolmuga. Sellega on kattunud nii linnatänavad kui ka linnelanike aiad. Kannatada on saanud ka linnaelanike (eelkõige suitsetajate) tervis. Tehnoloogia uuendamine nõuab hiigelinvesteeringuid, mida tehase omanikel ei ole.
Asulas elab umbes 5000 elanikku, suurem osa elanikest on nii või teisiti selle suurettevõttega seotud, sest tehas on linnakeses pea ainus tööpakkuja. Keskkonnakaitsjad nõuavad tehase sulgemist. See tähendaks paljudele elanikele töö kaotamist ja suuri sotsiaalseid probleeme kogu asulas.
Sõnastage probleem:

Loetlege huvigrupid:

Ülesanded 2-5
Lugege läbi taustalood ja pakkuge rühmatööna probleemidele lahendusi, kasutades ülaltoodud probleemide lahendamise skeemi. 

2. ülesanne***

Lugege läbi taustalood ja pakkuge rühmatööna probleemidele lahendusi, kasutades ülaltoodud probleemide lahendamise skeemi. 
Tüli uue elamurajooni pärast
Ühe linna ääremail on metsatukk, kus linnaelanikud armastavad vaba aega veeta. Kinnisvaraarendaja kavatseb sinna rajada uue elamurajooni (joonis 4.3.8.1.). Tulemusena vaesub kohalik loodus, antud alal kaob enamik taime- ja loomaliike. Teisalt parandavad linnaelanikud oma elutingimusi, tekib uusi töökohti, edeneb kohalik majandus.

3. ülesanne***

Mida teha Eesti metsaga?
Umbes 53% Eesti maismaa kogupindalast on kaetud metsaga (joonis 4.3.8.2.). Koos metsatööstuse arenguga kavandatakse Eestis uusi puitu kasutavaid suurettevõtteid. Edeneb riigi majandus, laekuvad maksud ja paraneb üldine elatustase. Kuna nõudmine puidu kui tooraine järele suureneb, survestavad ettevõtjad valitsust muutma metsapoliitikat, tõstma raiemahtusid ning langetama puude raievanust. Tulemusena väheneb Eestis vanade metsade osakaal ja looduslik elurikkus. Paljude maaelanike kodumetsad muutuvad segipööratud raielankideks, kaovad harjumuspärased marja- ja seenepaigad.
4. Ülesanne:
 Koolipuhveti menüü
Lastevanemate seas on alanud arutelu koolipuhvetis pakutava toidu üle. Mõned lapsevanemad pooldavad saiakeste (joonis 4.3.8.3.) ja maiustuste osakaalu vähendamist või lausa nende täielikku keelamist. Teisalt on küpsetised paljude õpilaste lemmikud, millega nad on harjunud kõhtu täitma pika koolipäeva jooksul.
Remmelgas
Joonis 4.3.8.4. Hõberemmelga lugu käivitas arutelu väärtushinnangutest ühiskonnas ja oskusest oma seisukohti tulemuslikult väljendada. 
Hõberemmelga lugu
2017. aastal algas Tallinnas Haabersti ringristmiku laiendamine. Ehitust oli vaja selleks, et kaasajastada üht linna enamkasutatavat liiklussõlme – likvideerida igapäevased liiklusummikud ja vähendada avariide ohtu. Algasid ulatuslikud ehitustööd, mille käigus laiendati sõiduteed, ehitati viadukte jpm. Ehitustööde käigus võeti maha ligi 800 puud. Osa linnaelanikest asus puude kaitsele, teine osa pooldas ehitustööde kiiret jätkamist, et liiklus koduteel korda saaks. Eriti hulluks läksid asjad siis, kui raietöö jõudis ligi saja-aastase hõberemmelgani (joonis 4.3.8.4.). Puukaitsjad püstitasid remmelga ümber telklaagri ja valvasid puuhiidu nii öösel kui päeval. Millised on konflikti lahendamise võimalused?

5. ülesanne***



Tarbija võim

Tarbijatel on majanduses hiigelsuur võim, sest nende igapäevased valikud mõjutavad tootmist. Tootja toodab üksnes seda, mille järele on nõudlust ja mida ostetakse. Kui tarbija eelistab keskkonnasõbralikke tooteid, siis hakkavad ka tootjad neid rohkem tegema. Tihtipeale on tarbijal oluline õigel ajal mõista, et mõnda reklaami kaudu kaelamääritavat asja ei ole tal lihtsalt tarvis. See ei tähenda mitte loobumist, vaid ebavajalike asjade vältimist. Iga samm sellel teel tähendab aja ja raha kokkuhoidu. Seepärast läheb tarbijal vaja tarkust teha arukaid otsuseid.

6. ülesanne**

Teie ostuvalikud
Tänu lisameetmete võtmisele on sageli keskkonnasõbraliku tootmise hind kõrgem nn tavatoodangu omast. Sel põhjusel on mahetooted kallimad kui tavapõllunduse omad. Erinevate toetuste tõttu on kodumaine põllumajandustoodang kallim kui näiteks kaugelt tulnud Poola kaup. Kas eelistate osta keskkonnasõbralikku või tavakaupa? Põhjendage!

Valikumäng

Moodustage 4-6 liikmelised grupid. Tutvuge probleemiga. Lahendamiseks on välja pakutud mitu võimalust. Iga grupp valib oma lahenduse. Võite välja pakkuda ka lahendusi, mida loetelus ei ole. Tehke otsus ülejäänud klassile teatavaks. Nagu elus ikka, sageli ühest vastust ei ole.

7. ülesanne*

Põlevkivil põhinev energeetika tekitab Eestis kõige rohkem keskkonnaprobleeme. Kujutlege end ette majandusministrina, kelle vastutusalasse kuulub energiasektor. Teie vastutusalas tuleb välja töötada uus energiamajanduse arengukava, mille eesmärgiks on tõhus energiakasutus ja saaste vähendamine. Milline valik on sobivaim?

8. ülesanne*

Teil on janu. Koduteel otsustate juua osta. Mida valite?

9. ülesanne*

Teie linna tahetakse ehitada keemiatehas. Olete väga mures, et tehas võib kahjustada keskkonda, saastades õhku, tarbides suurel hulgal vett, suurendades transpordikoormust ei ole välistatud ka õnnetused. Kuidas reageerite sellistele plaanidele?

10. ülesanne**

Kuidas jagada loodusressursse erinevate ettevõtete või riikide vahel?
Sellele küsimusele vastamiseks võite kasutada mängu "Kala!" .
Mängu lõpul jõudsite ilmselt arusaamisele, et loodusvarade parimaks kasutamiseks tuleb selle kasutajatel omavahel kokku leppida.
Arutlege: Millised on tagajärjed, kui üks lepingupooltest leppest loobub ja ressursside kasutamisel üksnes enda huvidest lähtub?
(Tegemist on vabavaraga).