Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

kolmapäev, 20. oktoober 2021

Eesti muusika esimesed...

Esimesteks Eesti heliteosteks on koorilaulud (mõnikord peetakse selleks ka sünfooniaid).
Esimesteks Eesti puhkpilliorkestriteks on Torma pasunakoor ja Väägvere pasunakoor
Esimesteks Eesti laulu- ja mänguseltsideks on 1865. aastal Tallinnas asutatud Estonia ja 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine.
Esimene Eesti üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus.
Esimesed Eesti heliloojad-asjaarmastajad olid Aleksander Säebelmann-Kunileid, Karl August Hermann, Aleksander Eduard Thomson ja Friedrich Säebelmann
Esimeseks Eesti diplomeeritud helikunstnikuks oli Johannes Kapel
Esimeseks Eesti naisheliloojaks oli Miina Härma.
Esimese Eesti sümfooniaorkestri asutas 1900. aastal Tartus Aleksander Läte.
Esimeseks suurkujuks Eesti heliloominguks oli Rudolf Tobias.
Eesti kammermuusika rajajaks saab pidada Rudolf Tobiast.
Esimeseks Eesti orelikunstnikuks peetakse Miina Härmat, kuid selleks võib pidada ka Peeter Südant.
Esimeseks Eesti lauljatariks oli Aino Tamm.
Esimeseks Eesti diplomeeritud klaverikunstnikuks võib pidada Theodor Lennata.
Eesti esimene teatrimaja avati 1906. aastal Tartus ning selle nimeks sai Vanemuine.
Esimeseks Eesti kõrgeimaks muusikaõppeasutuseks võib pidada 1919. aastal avatud Tallinna kõrgeimat muusikakooli. Selle esimeseks direktoriks oli Mihkel Lüdig.
Eesti rahvusliku koorimuusika rajajateks olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek.
Esimeseks Eesti kunstiküpseks rahvuslikuks ooperiks oli 1928. aastal esietendunud Evald Aava ooper „Vikerlased“.
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajajaks võib pidada Heino Ellerit.
Eesti esimesteks heliloojate koolkondadeks võib pidada Heino Elleri koolkonda ja Artur Kapi koolkonda.
Eesti esimeseks rahvuslikuks balletiks võib pidada 1943. esietendunud Eduard Tubini balletti „Kratt“.