Kas olete mõelnud:
Miks inimesed liiguvad kahel jalal?
Miks inimesed ei ole karvased nagu teised imetajad?
Kuidas on liha küpsetamine meie arengut mõjutanud?
Millise eelise on inimesele andnud pikk lapsepõlv?
Miks inimesel on ainsana kujunenud kõnevõime?
Sissejuhatus
Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid on samasugused nagu kõigil teistel liikidel. Inimlaste eraldumise peamised tegurid on kliima- ja ökoloogiliste tingimuste muutused. Kliima muutus jahedamaks, metsad asendusid savannidega ja see põhjustas ka muutuseid toidulaual. Oluliseks osutusid kahel jalal kõndimine, liha söömine ja sotsiaalsed suhted.
Õpieesmärgid
Selle peatüki lõpuks:
- teate, millised tegurid on suunanud inimese evolutsiooni;
- oskate hinnata bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis.
Kliimategurid
Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik – avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat.
Kahel jalal liikumine
Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine. Varajaste hominiidide (näiteks australopiteekused) skeletijäänustest võib järeldada, et kahel jalal olemise püstine liikumisviis muutus peamiseks liikumisviisiks. Toimusid muutused skeleti ehituses- näiteks selgroog muutus S-kujuliseks, et paremini tasakaalu hoida. Püstine liikumisviis võimaldas läbida pikemaid vahemaid, kulutas vähem energiat ja aitas vältida ülekuumenemist, kuna vähendas kontakti otsese päikesekiirgusega. Tänu kahel jalal liikumisele jäid vabaks esijäsemed, mida sai kasutada muuks otsarbeks.
Tööriistade valmistamine
Uute tingimustega kohastuvate inimlaste elus muutus oluliseks looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks - tööriistadeks. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. Tahutud kivisid on leitud koos osava inimese (Homo habilis) fossiilidega, millest võib järeldada, et nemad võisid olla esimesed tööriistade valmistajad.
Jahipidamine
Rohttaimede levikuga kaasnesid ka rohusööjad loomad, toimus inimlaste üleminek lihatoidule. Võib oletada, et vähemalt kaks miljonit aastat tagasi pidasid meie esivanemad jahti. Üleminek energiarikkale lihatoidule nõudis paremini arenenud oskuseid ja tööriistu. Selleks, et rohusööjaid jahtida, oli vaja kiiremini joosta, paremini higistada ja valmistada tööriistu. Paremat termoregulatsiooni võimaldas pikk sihvakas ja karvadeta keha. Tõenäoliselt algas karvkatte kadumine juba australopiteekustel ning see võimaldab kasutada suuremat nahapinda higi aurumiseks.
Püstise inimese (Homo erectus) levialas oli rikkalikult metsloomi ning kontinentide vahel polnud ületamatuid takistusi. Suurte territooriumide hõivamine põhjustas divergentsi, mille tulemuseks olid uued inimlaste populatsioonid, näiteks neandertaallased, ka väljaspool Aafrikat (joonis 4.1.11.1.).
Joonis 4.1.11.1. Neandertaallane purustab luud, et toitaineterikast luuüdi kätte saada.
Liha küpsetamine
Püstine inimene (Homo erectus) hakkas tule kohal toitu valmistama vähemalt 800 000 aastat tagasi. Küpsetatud lihast omandas organism paremini aminohappeid ja energiat, mis võimaldas lihaste ja aju arengut. Ilma toidu küpsetamiseta oleks keeruline olnud oma energiakulukat keha töös hoida. Toidu küpsetamise tulemusel muutus see pehmemaks ning inimlaste lõualuud väiksemaks ja hambad nõrgemaks. Tule kasutamisel oli ka mitmeid teisi positiivseid külgi - näiteks võimaldab tuli öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedal ajal valgust ning lubab asustada külmema kliimaga piirkondi.
Neoteenia ehk pikenenud lapseiga
Neoteenia tähendab indiviidi kehalise arengu pidurdust ja aeglustumist. Inimese sünnijärgses arengus on kasvukiirus aeglane ja suguküpsus saabub suhteliselt hilja. Turkana poisi skeleti uurimine on meile näidanud, et püstise inimese täiskasvanuks saamine võttis juba oluliselt kauem aega, kui näiteks australopiteekustel. Pikk lapsepõlv toob kaasa vajaduse oma järglasi süles kanda ja nad sõltuvad kauem täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed.
Sotsiaalne evolutsioon
Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Looduslik valik hakkas inimlastele toimima järjest rohkem sotsiaalse keskkonna kaudu (joonis 4.1.11.2.)
Joonis 4.1.11.2. Sotsiaalne evolutsioon hakkas inimest kujundama
Inimese bioloogiline evolutsioon tänapäevases ühiskonnas erineb oluliselt varasemast. Praegustes tingimustes on kadunud suur osa valikusurvest ning evolutsioonitegurid on oluliselt muutunud. Tõenäoliselt mõjutab inimese evolutsiooni oluliselt enam rühmasisene konkurents ja suguline valik.
Kokkuvõte
Peamiseks inimese evolutsiooni mõjutajaks on olnud kliimamuutused. Lähtuvalt kliimamuutustest on energia ja kehatemperatuuri hoidmise eesmärgil kujunenud kahel jalal liikumisviis ja vähenenud karvkate. See omakorda on jätnud vabaks kaks oivalist tööriista - inimese käed. Kahel jalal liikudes oli võimalik käsi kasutada toidu kandmiseks ja tööriistade valmistamiseks. Enesekaitse ja ründe eesmärgil valmistatud tööriistad võimaldasid suurendada liha osakaalu menüüs. Kiiret aju arengut soodustas toidu küpsetamisele ja lapseea pikenemine. Ühised tegevused nagu jahipidamine, tule hoidmine, toidu küpsetamine ja teiste liigikaaslaste järglaste eest hoolitsemine on pannud aluse sotsiaalsele suhtlusele ja kõne arengule.
Mõisted
neoteenia
Lisamaterjalid
Imeline Teadus "Homo erectus - maailmavallutaja" www.imelineteadus.ee/uudised/2012/04/25/homo-erectus-maailmavallutaja
Novaator - Kui kiire on inimese evolutsioon tänapäeval www.novaator.ee/ET/inimene/kui_kiire_on_inimese_evolutsioon_tanapaeval/
Inimese evolutsioon järgmine etapp 24tundi.ee/inimese-evolutsioon-jargmine-etapp/
1. ülesanne*
Inimene on ainus kahel jalal liikuv imetaja tänapäeval. Kas väide, et seoses ulatuslike kliimamuutustega hakkasid kõik primaadid liikuma kahel jalal, kuid aja jooksul on kõik teised peale inimese liini asunud taas neljal jalal liikuma, vastab tõele või mitte?
2. ülesanne*
Reastage inimese evolutsioonis toimuvad sündmused loogiliselt.
1.
2.
3.
3.
4.
5.
6.
3. ülesanne*
Millised eelised olid küpsetatud lihal ja siseorganitel inimeste menüüs võrreldes toore lihaga?
- Raskem seedida..
- Toitained olid paremini omastatavad..
- Vähenes parasiitide levik..
- Vitamiinide sisaldus on suurem..
4. ülesanne**
Millised tegurid milliste muutusteni on viinud? Ühendage põhjus ja tõenäoline tagajärg/tulemus.
Bipedalism ehk kahel jalal liikumine -
Kehakarvade vähenemine -
Suurem aju ja liikuvamad randmed -
Liha küpsetamine -
Kollektiivne eluviis ja keerulised jahipidamisstrateegiad -
5. ülesanne**
Millised inimese tunnused võivad olla kujunenud pigem sugulise valiku kui keskkonna survel?
- Laktoositaluvus täiskasvanueas..
- Tumedam nahk väiksematel laiuskraadidel..
- Hollandi meeste pikk kasv..
- Sinine silmavärvus Põhja-Euroopas..
6. ülesanne**
Inimest eristab teistest loomariigi esindajatest erakordselt pikk lapsepõlv. Kui teisi pikema kasvuperioodiga loomaliike ähvardab seetõttu pigem väljasuremine, siis inimese kujunemisele on see positiivset mõju avaldanud. Millised eelised on aeglane lapsepõlv inimesele andnud?
- Võimaldab õppida pikemalt vanematele vajalikke oskuseid ellu jäämiseks ja laste kasvatamiseks. .
- Võimaldab varast suguküpsust ja järglaste saamist..
- Võimaldab suure aju sünnijärgset arengut ja küpsemist tänu toitmisele ja hoolitsusele..
- Võimaldab pea kiiret kasvu võrreldes kehaga..
7. ülesanne***
Jälgige inimese teekonda interaktiivsel kaardil Journey of Mankind. Millised erinevad tegurid on inimest mõjutanud? Seostage tegur ja tagajärg.
Aafrika ja Araabia poolsaare vahel oli maismaaühendus -
Toba vulkaani purse 74 000 aastat tagasi (Sumatral) -
Kliima soojenemine 52 000 aastat tagasi -
Beringi maismaaühendus 25 000 aastat tagasi -
Jääaja lõpp 10 000 aastat tagasi -
8. ülesanne***
Rühmatöö. Miks inimene on karvadeta maismaa imetaja? Millised tegurid on viinud karvkatte kadumiseni ei ole siiani veel päris kindel. Tõenäoliselt hakkas karvkate kaduma juba australopiteekustel. Karvkatte kadumise osas on välja toodud kolm peamist hüpoteesi.
1. Karvkate vähenes, et efektiivsemalt higistada ja paremini kohastuda savanni kliimaga.
2. Karvkate vähenes, sest australopiteekused olid veekeskkonnast toidu hankimise tõttu poolveelise eluviisiga.
3. Karvkate vähenes, et hoiduda parasiitidest ja nende poolt edasikantavatest haigustest.
Otsige rühmades igale teooriale plusse ning miinuseid, esitlege neid kaaslastele ning valige üks teooria, mis tundub kõige usutavam/kõige paremini tõestatud.
9. ülesanne***
Inimese arengu eripäraks võrreldes teiste loomadega on naiste pikk suguküpsusejärgne eluiga. Naistel saabub menopaus ehk lõppeb munarakkude küpsemine umbes 45.-55. eluaasta vahel. Järgneb pikk aeg, mil naine on elujõuline, kuid paljunemisvõimetu. Üks võimalik teooria, millega seda selgitada püütakse, kannab nime "vanaema hüpotees". Milles võiks seisneda see niinimetatud "vanaema hüpotees"?
