Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk
(neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.
Kõhunäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid ja mehhanisme seni veel ei teata. Seetõttu võivad eri liikidel ja indiviididel erineda nii sümptomid, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus onkoteraapiale (või selle olemasolu) ja haiguse kestus kui ka suremus.
Riskitegurid
Tuvastatud riskitegurid on vanus, pärilikkus, suitsetamine, ülesöömine, suhkurdiabeet ja mitmesugused toitumuslikud tegurid. Kõhunäärmevähi tekkele ja arengule võivad kaasa aidata ka krooniline pankreatiit, sapipõieresektsioon, Helicobacter pylori infektsioon jt.
Sümptomaatika
Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei anna ja kui haigussümptomid ilmnevad, siis on neid kliiniliselt raske teistest seedeelundkonna haiguslikest seisunditest eraldada ning seetõttu on teda ka raske kasvajate diagnostika käigus avastada.
Sagedasteks haigussümptomiteks on isutus, iiveldus, kõrvetised, ka oksendamine, selge põhjuseta kaalulangus, nõrkus ja väsimus, vähene palavik. Sümptomiteks võivad olla ka depressioon ja valu, mis avaldub ülakõhuvaluna, kuid kiirgab selga ja patsient võib kirjeldada seda seisundit seljavaluna.
Naha või silmade (skleera) kollasus, mida võib põhjustada ühissapijuha obstruktsioon. Palpeeritav sapipõis (Courvoisier' sümptom).
Kasvajale võib viidata ka glükoositalumatus, vanemas eas algav suhkurtõbi.
Tekkepõhjused
Täpseid kõhunäärmevähi tekkepõhjuseid ja mehhanisme ei teata.
Molekulid
p53-valk
Arvatakse, et üle 50% protsendi inimeste kasvajatest sisaldavad p53-valgu mutatsioone või deletsioone.
Inimestel esineva kõhunäärmevähi korral on täheldatud p53 valgu inaktivatsiooni 40–80%-l juhtumitest.
Närvirakkude kasvufaktor
Arvatakse, et kõhunäärmevähi patogeneesis osaleb ka närvirakkude kasvufaktor, stimuleerides mitogeneesi, metastaseerumist ja inhibeerides apoptoosi.
Tüümuse stromaalne lümfopoetiin
Kõhunäärmevähi kasvajaproovides ekspresseerivad ja eritavad vähirakud tüümuse stromaalset lümfopoetiini. Arvatakse, et see valk osaleb Th2 tüüpi põletiku tekkimises.
Eristusdiagnoos
Mitmed haiguslikud seisundid ja pahaloomulised kasvajad võivad jäljendada ehk anda samu haigussümptomeid kui kõhunäärmevähk, näiteks: aneurüsm, maksa-kõhunäärmeampulli vähk, seedeelundite isheemia, mao lümfoom, kõhunäärme lümfoom, maksakasvaja, sapijuha kitsenemus, sapiteede kasvaja, endokriinse kõhunäärme uudismoodustised.
Eristusdiagnoosi läbiviimisel arvestatakse järgmiste haiguslike seisunditega:
- sapijuhapõletik
- sapipõiepõletik
- sapijuha tsüstid
- ühissapijuhakivitõbi
- sapikivitõbi
- peensoole haavandid
- maovähk
- maohaavandid
- kõhunäärmepõletik, akuutne
- kõhunäärmepõletik, krooniline.
Diagnostika
Laboratoorne diagnostika
Vereanalüüsid on kõhunäärmevähi korral vähese tähtsusega, näitas kas alatoitumust või vere madalat kolesterooli taset.
Ravi efektiivsuse hindamiseks kasutatakse kasvajamarkeri CA19-9 dünaamikat (enne ja pärast ravi).
Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei anna, seega kasvaja skriiningud ei pruugi tulemuslikuks osutuda. Kahtluse korral teostatakse:
- ultraheliuuring – avastamaks ja kuvamaks kas tervet ehk uudismoodustistega kõhunääret;
- kompuutertomograafia – loetakse täpsemaks kui ultraheliuuring;
- ERCP (endoskoopiline retrograadne kolangiopanreatograafia) – uuritakse sapiteid;
Diagnoos vajab kinnitust biopsia abil.
Klassifikatsioon
Kõhunäärme pahaloomulised kasvajad (Neoplasma malignum pancreatis) klassifitseeritakse Rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonis jaotises C25:
| Kood | Nimetus |
|---|---|
| [C25.0] | Kõhunäärmepea |
| [C25.1] | Kõhunäärmekeha |
| [C25.2] | Kõhunäärmesaba |
| [C25.3] | Kõhunäärmejuha |
| [C25.4] | Endokriinne kõhunääre |
| [C25.7] | Kõhunäärme muud osad |
| [C25.8] | Kõhunäärme osalt kattuvate paikmete pahaloomuline kasvaja |
| [C25.9] | Täpsustamata kõhunääre |
Vähivormid ja esinemissagedus
Kõige sagedasem vorm on adenokartsinoom. 2/3 kõhunäärmevähist tekivad kõhunäärme peas ning 1/3 keha- või sabaosas.
Kõhunäärme endokriinsed kasvajad
Eraldi kasvajaterühma moodustavad kõhunäärme endokriinsed kasvajad. Enamik kõhunäärme endokriinsetest kasvajatest, nagu insulinoom, gastrinoom, - vipoom, glükagonoom,
- somatostatinoom, tekivad Langerhansi saarte rakkudest.
Metastaasid
Kõhunäärme pahaloomuliste kasvajate määramiseks tuleb teada kasvajate levikuulatust, histopatoloogiat ning päritolu. Selleks on paljudes maades kasutusel enamlevinud pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem – TNM-süsteem.
Kõhunäärmevähi metastaasid siirduvad harilikult esmalt lähedalolevatesse lümfisõlmedesse (lümfisõlmemetastaasid) edasi maksa (maksametastaasid) või ka kõhukelmeõõnde (cavitas peritonealis) (kõhukelmemetastaasid), harvemini kopsudesse (kopsumetastaasid) ja peaajju (ajumetastaasid).
Ravi
Ravi oleneb kasvaja staadiumist. Tänapäeval ei alistu enamik kõhunäärmevähi vorme olemasolevale keemia- ja kiiritusravile. Kirurgilise ravi meetoditeks on gastropankreatoduodenaalne resektsioon ja pankreatektoomia või splenektoomia. Operatsioonijärgselt otsustab patsient koos onkoloogiga võimaliku keemiaravi üle. Itkerust ravitakse mitmete endoskoopiliste meetoditega. Ravimeetoditeks on ka keemiaravi ning tugevate valude korral võib patsient vajada valu vaigistavat ravi.
Megavitamiiniteraapia
- Megavitamiiniteraapia (megavitamin therapy) korral manustatakse patsiendile (kliendile), vastava väljaõppe saanud med.personali kaasabil, tervise säilitamiseks, haiguslike seisundite vältimisel ja/või raviks megadoosides vitamiinipreparaate.
Megadoosid manustatakse intravenoosselt ehk veenisiseselt (IV).
Megavitamiiniteraapiat kasutatakse nii tõenduspõhises meditsiinis kui alternatiivmeditsiinis.
Uuemad uuringud on tõestanud, et kõhunäärme vähirakud on vastuvõtlikud farmakoloogilisele C-vitamiinile. Du jt (2010) uurimuse kohaselt kutsub C-vitamiin esile kõhunäärmevähi rakkudes ja mitmel rakuliinil tsütotoksilisi toimeid.
Suremus
Kõhunäärmevähki haigestunute ja põdevate patsientide suremus on üle 95%.
