RIIGI TARK JUHTIMINE KOOSTÖÖS RAHVAGA
• Eesti inimeste ja kodanikuühenduste võimestamine ning osalemine valitsemises
• Poliitika kujundamine on teadmistepõhine
• Kaotada tuleb silotornid ja liigne sisebürokraatia
• Integreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste planeerimine
• Toetada tasakaalustatud regionaalarengut
• Õigus- ja maksukeskkond peab olema muutumisvõimeline, kuid seda
läbipaistvalt ja etteplaneeritult
• Läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale
Riik peab tegema ennast inimestele asusaadavaks.
RIIGI TARK JUHTIMINE KOOSTÖÖS RAHVAGA
1. Olulise mõjuga globaalsed trendid
• Poliitilised süsteemid ja riigivalitsemine muutub. Maailmas leviv populism ja
liberaalsele demokraatiale vastandumine viib ka Eestis ühiskondlikke lõhede
süvenemiseni. Riigihaldus muutub üha paindlikumaks ja riigi roll väheneb ning avalike
teenuste pakkumisel hakkavad üha olulisemat rolli mängima võrgustikud.
• Tehnoloogia muutub järjest kiiremini ning see võimaldab riigil kasutusele võtta
tõhusaid lahendusi ja pakkuda paremaid teenuseid.
• Muutuvad ärimudelid nõuavad õigusruumi kohanemist ja Eesti on siin olnud üheks
teerajajatest. Töö olemuse muutumine toob kaasa inimeste jaoks kasvava ebastabiilsuse
ja samas võimaldab tööd paindlikumat teha.
• Rahvastiku vähenemine ja vananemine nõuab riigilt tõhusamat toimimist, sest tööealisi
elanikke jääb vähemaks.
• Linnastumise jätkumine suurendab regionaalseid erinevuseid Eestis.
2. Peamised arengud Eestis
• Poliitikakujundamine ei ole olnud piisavalt teadmistepõhine.
Poliitika mõjude hindamise süsteem on olemas, kuid selle rakendumine on OECD hinnangul
endiselt problemaatiline. Teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ei kasutata otsuste tegemisel
piisavalt ning teadlasi kaasatakse poliitikakujundamisse vähesel määral. Teisalt teadlastel on
vähe võimalusi ning motivatsiooni panustada suurte ühiskondlike probleemide lahendamisse
ja poliitikakujundamise kvaliteedi parandamisse.
• Silotornid ja sisebürokraatia raiskavad aega ja raha.
Endiselt esineb takistusi asutustevahelisel suhtlemisel ja liigset bürokraatiat. Nullbürokraatia
rakkerühma kogutud 418 ettepanekust sisebürokraatia vähendamiseks on ellu viidud 192.
Bürokraatia vähendamiseks on küll astutud samme, kuid valitsusasutuste tegevuste efektiivsus
on võrdluses teiste OECD riikidega keskpärane ning eesmärkide suunas liikumise kiirus ei
vasta alati osaliste ootustele (Eesti „valitsuse võimekuse näitaja“ on Sustainable Governance
Indexi metoodikaga 6,4 ja OECD keskmine 6,5)a
. Teabevahetus asutuste (ja ettevõtete) vahel
ei ole piisavalt tagatud, rohkem saab tugineda reaalajas andmevahetusele ja ära pole kasutatud
võimalust võtta ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmeid.b Avalike teenuste kvaliteet ja
kättesaadavus on nii ministeeriumide võrdluses kui ka regionaalselt ebaühtlane.
• Eestis pakutavad e-teenused on eeskujuks ja toetavad Eesti riigi kuvandit kogu
maailmas.
Kuigi Eesti on olnud e-valitsemise teemade eestkõneleja Euroopa Liidus, leidub ka siin
ebaühtlase kvaliteediga lahendusi ja paljud valdkonnad on veel e-kanalites raskesti
leitavad/kättesaadavadc
. Ebaühtlast taset ja puudujääke esineb kohalike omavalitsuste e-
teenustes. Euroopa Liidu tasandil on olemas reeglid, mis teevad võimalikuks avalike teenuste
piiriülese kasutamise, kuid nende täielik rakendumine kõigis liikmesriikides võib veel aega
võtta.
• Õiguskeskkond ei ole piisavalt paindlik ja samas etteplaneeritav.
Kuigi Eesti õiguskeskkond vastab üldjoontes praegustele vajadustele, on vaja valmistuda ka
tuleviku ülesanneteks (näiteks töö tegemise viisid ja uued ärimudelid). Eesti õiguskeskkonda
mõjutab vahetult ka ELi õigusloome, kus tuleb Eesti huvide tagamiseks aktiivselt kaasa
rääkida.
• Ei suudeta luua talentidele ja investeeringutele atraktiivset keskkonda.
Eesti on küll oma mainet pidevalt parandanud, kuid ei ole suutnud tagada talentide siiajäämist
ega talentide Eestisse (tagasi)meelitamist (Eesti on talentide hoidmist ja meelitamist mõõtvas
IMD World Talent Rankingd tabelis 63 arenenud riigi hulgas 28. kohal). Eesti majanduse
üldine konkurentsivõime on edetabelite põhjal püsinud sama ning suurt muutust selles pole.
Välisinvesteeringud on viimastel aastatel tagasihoidlikumad, sest sisendhindade kasvu
(tööjõukulud, energia, tooraine) tõttu ei ole Eesti enam nii atraktiivne. Lisaks on ühiskond
muutunud investeerimisobjektide suhtes valivamaks.
• Koostöö suurte ühiste eesmärkide nimel ei ole piisavalt sujuv.
Strateegiliste eesmärkide täitmine on tihti takerdunud eri ühiskonnarühmade vastuseisu või
osapoolte erihuvide põrkumise tõttu. Prioriteetsete eesmärkide saavutamist pidurdab asjaolu,
et suurem osa (umbkaudu 80%) riigieelarvest on juba seadustega seotud. Samuti on arengu
kavandamine killustatud nii institutsionaalselt kui ka eri haldustasandite vahel ja piirkondade
lõikes ning ei toimi piisavalt hästi haldusalade ülestes kesksetes arengueesmärkides. Need
puudujäägid takistavad keskvalitsuse ja KOV tasandi koostööd lahenduste elluviimisel.
Soovida jätab ka finantsvõimekus ja –autonoomia ning ebaühtlane suutlikkus kohalike avalike
teenuste osutamisel, sh koostöövõimekus teenuste osutamisel.
3. Arenguvajadus – riigi tark juhtimine koostöös aktiivsete elanikega
Riik peab võimaldama inimestel nende eesmärke tõhusalt ellu viia ja ennast maksimaalselt
teostada. Tagada tuleb toimiv tugisüsteem kodanikuühiskonna võimekuse tõstmiseks ning
rohkem kaasata aktiivseid kodanikke ühiskonna ühiste eesmärkide saavutamiseks (ka koostöös
KOVidega). Aktiivne kodanik, kes saab avalikes küsimustes kaasa rääkida, kasvatab ühiskonna
sidususust tervikuna. Võimestatud elanike ja kodanikeühenduste osalemine valitsemises on
oluline ka polariseerumise vähendamiseks ja riigi usalduse kasvatamiseks, sest inimestel tekib
tänu ühiskondlikes asjades kaasa rääkimisele tugevam omanditunne riigi ja kohalike
omavalitsuste suhtes. Kodanikes osalusdemokraatia hoiakute kasvatamiseks tuleb eriti tegeleda
noorte aktiivsuse tõstmisega. Ühiskonnaelus osalemise võimaluste tagamisel tuleb eraldi
tähelepanu pöörata neile, kelle jaoks see täna on raskendatud (näiteks erivajadustega inimesed,
vanemaealised ja väikelaste vanemad), selleks sobiliku füüsilise ja vaimse ruumi loomisega.
Poliitikakujundamine peab muutuma teadmistepõhisemaks, et eri valikute põhjalikule
analüüsile ja olemasolevale ekspertiisile tuginedes tehtaks parimad võimalikud otsused. Otsused
ise peavad seejuures olema läbipaistvad ning arusaadavad kõigile kodanikele. Kiirelt muutuvas
ja infoküllases keskkonnas on proovikiviks suurenenud ootused riigis olemasolevate andmete
tõhusamale kasutamisele ja personaliseeritud statistika ajakohasem kättesaadavus võimalikult
väikese halduskoormusega. Arvestades elanikkonna vähenemise ja vananemisega, suureneb
vajadus ressursse targalt planeerida ning pöörata enam tähelepanu majandust ja ühiskonda ees
ootavatele väljakutsetele. Oluline on otsuste langetamisel süstemaatilisemalt kasutada teadusest
saadavat tarkust. Riigis tuleb kasvatada oskusi teadusuuringute tellimiseks ja teadustulemuste
kasutamiseks otsuste kujundamisel. Selleks on vaja tagada kõrgetasemeline, mõjus ja
mitmekesine teadussüsteem, mis on kooskõlas ühiskonna vajadustega. Teadusasutustes tuleb
juurutada motivatsioonimehhanismid, et tagada teadmussiire nii ettevõtlus- kui avalikku
sektorisse. Oluline on parandada nii formaalset koordinatsiooni kui mitteformaalset suhtlust
osapoolte (teaduasutused, riik, ettevõtjad, kolmas sektor) vahel. Teadlastele omakorda on vaja
tagada konkurentsivõimelised töötingimused ja karjäärivõimalused.
Kuna väikeriigi võimalused on piiratud, on vaja keskenduda prioriteetidele, mis aiatavad
suurendada ühiskonna terviklikku heaolu. Kõigi valdkondade võrdne arendamine ei pruugi olla
jõukohane ja viia soovitud muutusteni. Väikeriigi pidamine on kulukas ja Eestis peavad tihti
üksikud ametnikud täitma ülesandeid, mida suuremates riikides haldavad suured meeskonnad.
See tähendab, et ressurssidega tuleb ringi käia tunduvalt kokkuhoidlikumalt. Riigipalgaliste
hulga vähendamiseks tuleb soodustada tehnoloogiliste ja automatiseeritud lahenduste kasutamist. Ametiasutuste vahelised takistused (nn silotornid) ja ressursikulu
sisebürokraatiale on luksus, mida väheneva rahvastikuga väikeriigil tuleb vältida. Oluline on
tõhustada ministeeriumide vahelist koostööd valdkonnapoliitikate kujundamisel ja eesmärkide
elluviimisel ning koostööd kohalike omavalitsustega kesksete arengueesmärkide elluviimisel.
Riigikogul on oluline roll poliitiliste valikute üle parlamentaarse kontrolli tagamisel.
Et tagada avalike teenuste ühtlasem tase nii teenuseti kui ka piirkonniti, on vaja eri
valdkondlike teenuste vahel ulatuslikumalt rakendada integreeritud lahendusi, mis on
kujundatud kasutaja seisukohast. Oluline on tagada ka teenuste kättesaadavus olenemata
asukohast. Üha enam avalikke teenuseid peab olema Eesti inimestele ja e-residentidele
kättesaadaval piiriüleselt igal ajal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused
peavad olema kooskõlas elanike vajadustega ning seejuures tuleb otsida kõige tõhusamaid viise
nende pakkumiseks (sh omavalitsuste vahelise ning avaliku ja erasektori koostöö, sotsiaalne
ettevõtlus jne). Digiühiskonna toimimise tõhustamiseks tuleb Eestil juurutada ka Euroopa
Liidus põhimõtteid nagu „läbivalt digitaalne“, „andmete ühekordne küsimine“ ning „andmete
vaba liikumine“.
Riigi regionaalse arengu paremaks juhtimiseks ja tasakaalustatud arenguks on oluline
jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerituseni ja tõhustada koostööd riigi, kohalike
omavalitsuste ja kogukondade vahel. See võimaldab leida iga piirkonna jaoks sobivaimad
lahendused, mis tagavad avalike teenuste pakkumisel sarnase tulemuse sõltumata elukohast
ning kujundavad tõhusama ja väljakutsetele paindlikult reageeriva avaliku sektori. Tõsta tuleb
kohalike omavalitsuste võimekust, et nende abil viia valitsemine inimestele võimalikult
lähedale.
Õigus- ja maksukeskkond peavad muutustega kohanema ja aitama muutusteks valmis
olla ning võimaldama uute ärimudelite (nt platvormimajandus) ja töövormide rakendamist.
Investeeringute võitmiseks on oluline avaliku sektori kiire otsustusvõime, sest paljud tänaseks
Eesti edule aluse pannud tegevused on sündinud just kiirest otsustusvõimest, mis on väikses ja
paindlikus riigis võimalik. Seejuures ei tohiks juriidilised küsimused takistada ühiskonna
arengut. Samuti on oluline arvestada mobiilsuse kasvuga, pilvetehnoloogiate kasutamisega,
info- ja andmehulkade suurenemisega, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiate esiletõusuga,
geopoliitiliste muudatustega, regionaalse tasakaalu säilitamisega, kuritegevuse muutumisega,
sh küberkuritegevuse kasvuga. Ülesanne on seda keerulisem, et ettevõtjad ootavad samal ajal
ka stabiilsusust ja maksukeskkonna ennustatavust. Eeldatakse ka traditsiooniliste ettevõtete ja
uue majanduse ettevõtete võrdset kohtlemist. Samas ei soovi mitmed ühiskonnarühmad üldse
muutusi ning riik peab tagama, et ka nemad saaksid ja sooviksid jääda sidusateks ühiskonna
liikmeteks.
Laiemalt peab silmas pidama rahvusvahelist positsiooni, et suudaksime hoida ja ligi meelitada
võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente. Rahvusvahelise talendipoliitika kontekstis
peame jõulisemalt kasutama e-residentsusest tulenevaid võimalusi ning pakkuma
nüüdisaegseid ülepiirilisi e-teenuseid, mis võimaldaksid säilitada sidemeid Eestist lahkunutega
ning pakkuda lahendusi naasmiseks. Enda inimestele tuleb pakkuda võimetekohaseid
töövõimalusi ning maksimaalselt rakendada nende potentsiaali, pakkudes võimalusi end
pidevalt täiendada ja arendada kogu elu jooksul. Talentide motiveerimisel on oma roll ka
atraktiivsel ja kättesaadaval kultuurielul.
Muutuste elluviimiseks on vajalikud järgnevad tegevused:
• Eesti inimeste ja kodanikuühenduste võimestamine ning osalemine valitsemises
• Poliitika kujundamine on teadmistepõhine. Loodavad lahendused põhinevad parimale
olemasolevale teadmisele.
• Kaotada tuleb silotornid ja liigne sisebürokraatia
• Integreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste planeerimine
Toetada tasakaalustatud regionaalarengut ning edendada omavalitsuste võimekust ja
koostööd
• Muutumisvõimelise, läbipaistva ja etteplaneeritud õigus- ja maksukeskkonna tagamine
• Läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale
4. Võimalikud tagajärjed, kui arenguvajadusega ei tegeleta
• Inimesed ei saa ennast teostada ja „ajud voolavad välja“ ehk talendid lahkuvad
• Ühiskonna areng takerdub, kodanikud muutuvad passiivseks ning Eesti muutub
perifeerseks ja vaeseks
• Riigi usaldusväärsus elanike hulgas väheneb ja sellega muutub valitsemine vähem
tõhusaks ning ühiskond vähem sidusaks
• Avalikud teenused halvenevad ja kallinevad
• ELi õigus ei arvesta Eesti olukorda ja vajadusi
5. Eduvõimalus
Teeme otsuseid targalt ja kiirelt, luues seeläbi paindliku ettevõtluskeskkonna ja tõhusa
ühiskonna, millega oleme demokraatliku digiriigi prototüübiks. Eestil on hea positsioon, et
võtta ulatuslikult kasutusele digitaalseid ja muid innovaatilisi lahendusi, mis aitavad muuta riigi
ja kogu ühiskonna toimimist sujuvamaks. Seejuures saab Eesti olla eeskujuks teistele
demokraatlikele riikidele, kes soovivad sarnaseid lahendusi kasutusele võtta, samal ajal
austades kodanike õigusi ja demokraatlikke väärtusi.
Arenguvõimaluse rakendumise eelduseks on:
• Digitaalsete võimete ja andmete kättesaadavuse parandamine
• Poliitikakujundamine toetub reaalajas kogutavatele andmetele
• Poliitikakujundamine muutub läbivalt kaasavaks ja toetub teadusuuringutele
• Võimaldame uuenduslikke lahendusi ja toetame neid ühiskonnarühmi, kes ei suuda
muutustega kaasas käia
• Eesti mõjutab proaktiivselt ELi õigusruumi, et tagada Eesti innovaatiliste lahenduste
laialdane levik
• Riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste muutmine sündmuspõhiseks ja igal ajal
kättesaadavaks
