Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

neljapäev, 13. oktoober 2022

Riik ja inimene

RIIGI TARK JUHTIMINE KOOSTÖÖS RAHVAGA
• Eesti inimeste ja kodanikuühenduste võimestamine ning osalemine valitsemises
• Poliitika kujundamine on teadmistepõhine
• Kaotada tuleb silotornid ja liigne sisebürokraatia
• Integreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste planeerimine
• Toetada tasakaalustatud regionaalarengut
• Õigus- ja maksukeskkond peab olema muutumisvõimeline, kuid seda 
läbipaistvalt ja etteplaneeritult
• Läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale
Riik peab tegema ennast inimestele asusaadavaks. 
RIIGI TARK JUHTIMINE KOOSTÖÖS RAHVAGA
1. Olulise mõjuga globaalsed trendid
• Poliitilised süsteemid ja riigivalitsemine muutub. Maailmas leviv populism ja 
liberaalsele demokraatiale vastandumine viib ka Eestis ühiskondlikke lõhede 
süvenemiseni. Riigihaldus muutub üha paindlikumaks ja riigi roll väheneb ning avalike 
teenuste pakkumisel hakkavad üha olulisemat rolli mängima võrgustikud.
• Tehnoloogia muutub järjest kiiremini ning see võimaldab riigil kasutusele võtta 
tõhusaid lahendusi ja pakkuda paremaid teenuseid.
• Muutuvad ärimudelid nõuavad õigusruumi kohanemist ja Eesti on siin olnud üheks 
teerajajatest. Töö olemuse muutumine toob kaasa inimeste jaoks kasvava ebastabiilsuse 
ja samas võimaldab tööd paindlikumat teha.
• Rahvastiku vähenemine ja vananemine nõuab riigilt tõhusamat toimimist, sest tööealisi 
elanikke jääb vähemaks.
• Linnastumise jätkumine suurendab regionaalseid erinevuseid Eestis.
2. Peamised arengud Eestis
• Poliitikakujundamine ei ole olnud piisavalt teadmistepõhine.
Poliitika mõjude hindamise süsteem on olemas, kuid selle rakendumine on OECD hinnangul 
endiselt problemaatiline. Teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ei kasutata otsuste tegemisel 
piisavalt ning teadlasi kaasatakse poliitikakujundamisse vähesel määral. Teisalt teadlastel on 
vähe võimalusi ning motivatsiooni panustada suurte ühiskondlike probleemide lahendamisse 
ja poliitikakujundamise kvaliteedi parandamisse.
• Silotornid ja sisebürokraatia raiskavad aega ja raha.
Endiselt esineb takistusi asutustevahelisel suhtlemisel ja liigset bürokraatiat. Nullbürokraatia 
rakkerühma kogutud 418 ettepanekust sisebürokraatia vähendamiseks on ellu viidud 192. 
Bürokraatia vähendamiseks on küll astutud samme, kuid valitsusasutuste tegevuste efektiivsus 
on võrdluses teiste OECD riikidega keskpärane ning eesmärkide suunas liikumise kiirus ei 
vasta alati osaliste ootustele (Eesti „valitsuse võimekuse näitaja“ on Sustainable Governance 
Indexi metoodikaga 6,4 ja OECD keskmine 6,5)a
. Teabevahetus asutuste (ja ettevõtete) vahel 
ei ole piisavalt tagatud, rohkem saab tugineda reaalajas andmevahetusele ja ära pole kasutatud 
võimalust võtta ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmeid.b Avalike teenuste kvaliteet ja 
kättesaadavus on nii ministeeriumide võrdluses kui ka regionaalselt ebaühtlane.
• Eestis pakutavad e-teenused on eeskujuks ja toetavad Eesti riigi kuvandit kogu 
maailmas.
Kuigi Eesti on olnud e-valitsemise teemade eestkõneleja Euroopa Liidus, leidub ka siin 
ebaühtlase kvaliteediga lahendusi ja paljud valdkonnad on veel e-kanalites raskesti 
leitavad/kättesaadavadc
. Ebaühtlast taset ja puudujääke esineb kohalike omavalitsuste e-
teenustes. Euroopa Liidu tasandil on olemas reeglid, mis teevad võimalikuks avalike teenuste 
piiriülese kasutamise, kuid nende täielik rakendumine kõigis liikmesriikides võib veel aega 
võtta.
• Õiguskeskkond ei ole piisavalt paindlik ja samas etteplaneeritav.
Kuigi Eesti õiguskeskkond vastab üldjoontes praegustele vajadustele, on vaja valmistuda ka 
tuleviku ülesanneteks (näiteks töö tegemise viisid ja uued ärimudelid). Eesti õiguskeskkonda 
mõjutab vahetult ka ELi õigusloome, kus tuleb Eesti huvide tagamiseks aktiivselt kaasa 
rääkida.
• Ei suudeta luua talentidele ja investeeringutele atraktiivset keskkonda.
Eesti on küll oma mainet pidevalt parandanud, kuid ei ole suutnud tagada talentide siiajäämist 
ega talentide Eestisse (tagasi)meelitamist (Eesti on talentide hoidmist ja meelitamist mõõtvas 
IMD World Talent Rankingd tabelis 63 arenenud riigi hulgas 28. kohal). Eesti majanduse 
üldine konkurentsivõime on edetabelite põhjal püsinud sama ning suurt muutust selles pole.
Välisinvesteeringud on viimastel aastatel tagasihoidlikumad, sest sisendhindade kasvu 
(tööjõukulud, energia, tooraine) tõttu ei ole Eesti enam nii atraktiivne. Lisaks on ühiskond 
muutunud investeerimisobjektide suhtes valivamaks.
• Koostöö suurte ühiste eesmärkide nimel ei ole piisavalt sujuv.
Strateegiliste eesmärkide täitmine on tihti takerdunud eri ühiskonnarühmade vastuseisu või 
osapoolte erihuvide põrkumise tõttu. Prioriteetsete eesmärkide saavutamist pidurdab asjaolu, 
et suurem osa (umbkaudu 80%) riigieelarvest on juba seadustega seotud. Samuti on arengu 
kavandamine killustatud nii institutsionaalselt kui ka eri haldustasandite vahel ja piirkondade 
lõikes ning ei toimi piisavalt hästi haldusalade ülestes kesksetes arengueesmärkides. Need 
puudujäägid takistavad keskvalitsuse ja KOV tasandi koostööd lahenduste elluviimisel.
Soovida jätab ka finantsvõimekus ja –autonoomia ning ebaühtlane suutlikkus kohalike avalike 
teenuste osutamisel, sh koostöövõimekus teenuste osutamisel.
3. Arenguvajadus – riigi tark juhtimine koostöös aktiivsete elanikega
Riik peab võimaldama inimestel nende eesmärke tõhusalt ellu viia ja ennast maksimaalselt 
teostada. Tagada tuleb toimiv tugisüsteem kodanikuühiskonna võimekuse tõstmiseks ning
rohkem kaasata aktiivseid kodanikke ühiskonna ühiste eesmärkide saavutamiseks (ka koostöös 
KOVidega). Aktiivne kodanik, kes saab avalikes küsimustes kaasa rääkida, kasvatab ühiskonna 
sidususust tervikuna. Võimestatud elanike ja kodanikeühenduste osalemine valitsemises on 
oluline ka polariseerumise vähendamiseks ja riigi usalduse kasvatamiseks, sest inimestel tekib 
tänu ühiskondlikes asjades kaasa rääkimisele tugevam omanditunne riigi ja kohalike 
omavalitsuste suhtes. Kodanikes osalusdemokraatia hoiakute kasvatamiseks tuleb eriti tegeleda 
noorte aktiivsuse tõstmisega. Ühiskonnaelus osalemise võimaluste tagamisel tuleb eraldi 
tähelepanu pöörata neile, kelle jaoks see täna on raskendatud (näiteks erivajadustega inimesed, 
vanemaealised ja väikelaste vanemad), selleks sobiliku füüsilise ja vaimse ruumi loomisega.
Poliitikakujundamine peab muutuma teadmistepõhisemaks, et eri valikute põhjalikule
analüüsile ja olemasolevale ekspertiisile tuginedes tehtaks parimad võimalikud otsused. Otsused 
ise peavad seejuures olema läbipaistvad ning arusaadavad kõigile kodanikele. Kiirelt muutuvas 
ja infoküllases keskkonnas on proovikiviks suurenenud ootused riigis olemasolevate andmete 
tõhusamale kasutamisele ja personaliseeritud statistika ajakohasem kättesaadavus võimalikult 
väikese halduskoormusega. Arvestades elanikkonna vähenemise ja vananemisega, suureneb 
vajadus ressursse targalt planeerida ning pöörata enam tähelepanu majandust ja ühiskonda ees 
ootavatele väljakutsetele. Oluline on otsuste langetamisel süstemaatilisemalt kasutada teadusest 
saadavat tarkust. Riigis tuleb kasvatada oskusi teadusuuringute tellimiseks ja teadustulemuste 
kasutamiseks otsuste kujundamisel. Selleks on vaja tagada kõrgetasemeline, mõjus ja 
mitmekesine teadussüsteem, mis on kooskõlas ühiskonna vajadustega. Teadusasutustes tuleb 
juurutada motivatsioonimehhanismid, et tagada teadmussiire nii ettevõtlus- kui avalikku 
sektorisse. Oluline on parandada nii formaalset koordinatsiooni kui mitteformaalset suhtlust
osapoolte (teaduasutused, riik, ettevõtjad, kolmas sektor) vahel. Teadlastele omakorda on vaja 
tagada konkurentsivõimelised töötingimused ja karjäärivõimalused.
Kuna väikeriigi võimalused on piiratud, on vaja keskenduda prioriteetidele, mis aiatavad 
suurendada ühiskonna terviklikku heaolu. Kõigi valdkondade võrdne arendamine ei pruugi olla 
jõukohane ja viia soovitud muutusteni. Väikeriigi pidamine on kulukas ja Eestis peavad tihti 
üksikud ametnikud täitma ülesandeid, mida suuremates riikides haldavad suured meeskonnad. 
See tähendab, et ressurssidega tuleb ringi käia tunduvalt kokkuhoidlikumalt. Riigipalgaliste 
hulga vähendamiseks tuleb soodustada tehnoloogiliste ja automatiseeritud lahenduste kasutamist. Ametiasutuste vahelised takistused (nn silotornid) ja ressursikulu 
sisebürokraatiale on luksus, mida väheneva rahvastikuga väikeriigil tuleb vältida. Oluline on 
tõhustada ministeeriumide vahelist koostööd valdkonnapoliitikate kujundamisel ja eesmärkide 
elluviimisel ning koostööd kohalike omavalitsustega kesksete arengueesmärkide elluviimisel. 
Riigikogul on oluline roll poliitiliste valikute üle parlamentaarse kontrolli tagamisel.
Et tagada avalike teenuste ühtlasem tase nii teenuseti kui ka piirkonniti, on vaja eri 
valdkondlike teenuste vahel ulatuslikumalt rakendada integreeritud lahendusi, mis on 
kujundatud kasutaja seisukohast. Oluline on tagada ka teenuste kättesaadavus olenemata 
asukohast. Üha enam avalikke teenuseid peab olema Eesti inimestele ja e-residentidele 
kättesaadaval piiriüleselt igal ajal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused 
peavad olema kooskõlas elanike vajadustega ning seejuures tuleb otsida kõige tõhusamaid viise 
nende pakkumiseks (sh omavalitsuste vahelise ning avaliku ja erasektori koostöö, sotsiaalne 
ettevõtlus jne). Digiühiskonna toimimise tõhustamiseks tuleb Eestil juurutada ka Euroopa 
Liidus põhimõtteid nagu „läbivalt digitaalne“, „andmete ühekordne küsimine“ ning „andmete 
vaba liikumine“.
Riigi regionaalse arengu paremaks juhtimiseks ja tasakaalustatud arenguks on oluline 
jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerituseni ja tõhustada koostööd riigi, kohalike 
omavalitsuste ja kogukondade vahel. See võimaldab leida iga piirkonna jaoks sobivaimad 
lahendused, mis tagavad avalike teenuste pakkumisel sarnase tulemuse sõltumata elukohast 
ning kujundavad tõhusama ja väljakutsetele paindlikult reageeriva avaliku sektori. Tõsta tuleb 
kohalike omavalitsuste võimekust, et nende abil viia valitsemine inimestele võimalikult 
lähedale.
Õigus- ja maksukeskkond peavad muutustega kohanema ja aitama muutusteks valmis 
olla ning võimaldama uute ärimudelite (nt platvormimajandus) ja töövormide rakendamist. 
Investeeringute võitmiseks on oluline avaliku sektori kiire otsustusvõime, sest paljud tänaseks 
Eesti edule aluse pannud tegevused on sündinud just kiirest otsustusvõimest, mis on väikses ja 
paindlikus riigis võimalik. Seejuures ei tohiks juriidilised küsimused takistada ühiskonna 
arengut. Samuti on oluline arvestada mobiilsuse kasvuga, pilvetehnoloogiate kasutamisega, 
info- ja andmehulkade suurenemisega, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiate esiletõusuga, 
geopoliitiliste muudatustega, regionaalse tasakaalu säilitamisega, kuritegevuse muutumisega, 
sh küberkuritegevuse kasvuga. Ülesanne on seda keerulisem, et ettevõtjad ootavad samal ajal 
ka stabiilsusust ja maksukeskkonna ennustatavust. Eeldatakse ka traditsiooniliste ettevõtete ja 
uue majanduse ettevõtete võrdset kohtlemist. Samas ei soovi mitmed ühiskonnarühmad üldse 
muutusi ning riik peab tagama, et ka nemad saaksid ja sooviksid jääda sidusateks ühiskonna
liikmeteks.
Laiemalt peab silmas pidama rahvusvahelist positsiooni, et suudaksime hoida ja ligi meelitada 
võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente. Rahvusvahelise talendipoliitika kontekstis 
peame jõulisemalt kasutama e-residentsusest tulenevaid võimalusi ning pakkuma 
nüüdisaegseid ülepiirilisi e-teenuseid, mis võimaldaksid säilitada sidemeid Eestist lahkunutega 
ning pakkuda lahendusi naasmiseks. Enda inimestele tuleb pakkuda võimetekohaseid 
töövõimalusi ning maksimaalselt rakendada nende potentsiaali, pakkudes võimalusi end 
pidevalt täiendada ja arendada kogu elu jooksul. Talentide motiveerimisel on oma roll ka 
atraktiivsel ja kättesaadaval kultuurielul.
Muutuste elluviimiseks on vajalikud järgnevad tegevused:
• Eesti inimeste ja kodanikuühenduste võimestamine ning osalemine valitsemises
• Poliitika kujundamine on teadmistepõhine. Loodavad lahendused põhinevad parimale 
olemasolevale teadmisele. 
• Kaotada tuleb silotornid ja liigne sisebürokraatia
• Integreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste planeerimine
Toetada tasakaalustatud regionaalarengut ning edendada omavalitsuste võimekust ja 
koostööd
• Muutumisvõimelise, läbipaistva ja etteplaneeritud õigus- ja maksukeskkonna tagamine
• Läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale
4. Võimalikud tagajärjed, kui arenguvajadusega ei tegeleta
• Inimesed ei saa ennast teostada ja „ajud voolavad välja“ ehk talendid lahkuvad
• Ühiskonna areng takerdub, kodanikud muutuvad passiivseks ning Eesti muutub 
perifeerseks ja vaeseks
• Riigi usaldusväärsus elanike hulgas väheneb ja sellega muutub valitsemine vähem 
tõhusaks ning ühiskond vähem sidusaks
• Avalikud teenused halvenevad ja kallinevad
• ELi õigus ei arvesta Eesti olukorda ja vajadusi
5. Eduvõimalus
Teeme otsuseid targalt ja kiirelt, luues seeläbi paindliku ettevõtluskeskkonna ja tõhusa 
ühiskonna, millega oleme demokraatliku digiriigi prototüübiks. Eestil on hea positsioon, et 
võtta ulatuslikult kasutusele digitaalseid ja muid innovaatilisi lahendusi, mis aitavad muuta riigi 
ja kogu ühiskonna toimimist sujuvamaks. Seejuures saab Eesti olla eeskujuks teistele 
demokraatlikele riikidele, kes soovivad sarnaseid lahendusi kasutusele võtta, samal ajal 
austades kodanike õigusi ja demokraatlikke väärtusi.
Arenguvõimaluse rakendumise eelduseks on:
• Digitaalsete võimete ja andmete kättesaadavuse parandamine
• Poliitikakujundamine toetub reaalajas kogutavatele andmetele
• Poliitikakujundamine muutub läbivalt kaasavaks ja toetub teadusuuringutele
• Võimaldame uuenduslikke lahendusi ja toetame neid ühiskonnarühmi, kes ei suuda 
muutustega kaasas käia
• Eesti mõjutab proaktiivselt ELi õigusruumi, et tagada Eesti innovaatiliste lahenduste 
laialdane levik
• Riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste muutmine sündmuspõhiseks ja igal ajal 
kättesaadavaks