Riik ja inimene

RIIGI TARK JUHTIMINE KOOSTÖÖS RAHVAGA

• Eesti inimeste ja kodanikuühenduste võimestamine ning osalemine valitsemises

• Poliitika kujundamine on teadmistepõhine

• Kaotada tuleb silotornid ja liigne sisebürokraatia

• Integreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste planeerimine

• Toetada tasakaalustatud regionaalarengut

• Õigus- ja maksukeskkond peab olema muutumisvõimeline, kuid seda 

läbipaistvalt ja etteplaneeritult

• Läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale

Riik peab tegema ennast inimestele asusaadavaks. 

RIIGI TARK JUHTIMINE KOOSTÖÖS RAHVAGA

1. Olulise mõjuga globaalsed trendid

• Poliitilised süsteemid ja riigivalitsemine muutub. Maailmas leviv populism ja 

liberaalsele demokraatiale vastandumine viib ka Eestis ühiskondlikke lõhede 

süvenemiseni. Riigihaldus muutub üha paindlikumaks ja riigi roll väheneb ning avalike 

teenuste pakkumisel hakkavad üha olulisemat rolli mängima võrgustikud.

• Tehnoloogia muutub järjest kiiremini ning see võimaldab riigil kasutusele võtta 

tõhusaid lahendusi ja pakkuda paremaid teenuseid.

• Muutuvad ärimudelid nõuavad õigusruumi kohanemist ja Eesti on siin olnud üheks 

teerajajatest. Töö olemuse muutumine toob kaasa inimeste jaoks kasvava ebastabiilsuse 

ja samas võimaldab tööd paindlikumat teha.

• Rahvastiku vähenemine ja vananemine nõuab riigilt tõhusamat toimimist, sest tööealisi 

elanikke jääb vähemaks.

• Linnastumise jätkumine suurendab regionaalseid erinevuseid Eestis.

2. Peamised arengud Eestis

• Poliitikakujundamine ei ole olnud piisavalt teadmistepõhine.

Poliitika mõjude hindamise süsteem on olemas, kuid selle rakendumine on OECD hinnangul 

endiselt problemaatiline. Teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ei kasutata otsuste tegemisel 

piisavalt ning teadlasi kaasatakse poliitikakujundamisse vähesel määral. Teisalt teadlastel on 

vähe võimalusi ning motivatsiooni panustada suurte ühiskondlike probleemide lahendamisse 

ja poliitikakujundamise kvaliteedi parandamisse.

• Silotornid ja sisebürokraatia raiskavad aega ja raha.

Endiselt esineb takistusi asutustevahelisel suhtlemisel ja liigset bürokraatiat. Nullbürokraatia 

rakkerühma kogutud 418 ettepanekust sisebürokraatia vähendamiseks on ellu viidud 192. 

Bürokraatia vähendamiseks on küll astutud samme, kuid valitsusasutuste tegevuste efektiivsus 

on võrdluses teiste OECD riikidega keskpärane ning eesmärkide suunas liikumise kiirus ei 

vasta alati osaliste ootustele (Eesti „valitsuse võimekuse näitaja“ on Sustainable Governance 

Indexi metoodikaga 6,4 ja OECD keskmine 6,5)a

. Teabevahetus asutuste (ja ettevõtete) vahel 

ei ole piisavalt tagatud, rohkem saab tugineda reaalajas andmevahetusele ja ära pole kasutatud 

võimalust võtta ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmeid.b Avalike teenuste kvaliteet ja 

kättesaadavus on nii ministeeriumide võrdluses kui ka regionaalselt ebaühtlane.

• Eestis pakutavad e-teenused on eeskujuks ja toetavad Eesti riigi kuvandit kogu 

maailmas.

Kuigi Eesti on olnud e-valitsemise teemade eestkõneleja Euroopa Liidus, leidub ka siin 

ebaühtlase kvaliteediga lahendusi ja paljud valdkonnad on veel e-kanalites raskesti 

leitavad/kättesaadavadc

. Ebaühtlast taset ja puudujääke esineb kohalike omavalitsuste e-

teenustes. Euroopa Liidu tasandil on olemas reeglid, mis teevad võimalikuks avalike teenuste 

piiriülese kasutamise, kuid nende täielik rakendumine kõigis liikmesriikides võib veel aega 

võtta.

• Õiguskeskkond ei ole piisavalt paindlik ja samas etteplaneeritav.

Kuigi Eesti õiguskeskkond vastab üldjoontes praegustele vajadustele, on vaja valmistuda ka 

tuleviku ülesanneteks (näiteks töö tegemise viisid ja uued ärimudelid). Eesti õiguskeskkonda 

mõjutab vahetult ka ELi õigusloome, kus tuleb Eesti huvide tagamiseks aktiivselt kaasa 

rääkida.

• Ei suudeta luua talentidele ja investeeringutele atraktiivset keskkonda.

Eesti on küll oma mainet pidevalt parandanud, kuid ei ole suutnud tagada talentide siiajäämist 

ega talentide Eestisse (tagasi)meelitamist (Eesti on talentide hoidmist ja meelitamist mõõtvas 

IMD World Talent Rankingd tabelis 63 arenenud riigi hulgas 28. kohal). Eesti majanduse 

üldine konkurentsivõime on edetabelite põhjal püsinud sama ning suurt muutust selles pole.

Välisinvesteeringud on viimastel aastatel tagasihoidlikumad, sest sisendhindade kasvu 

(tööjõukulud, energia, tooraine) tõttu ei ole Eesti enam nii atraktiivne. Lisaks on ühiskond 

muutunud investeerimisobjektide suhtes valivamaks.

• Koostöö suurte ühiste eesmärkide nimel ei ole piisavalt sujuv.

Strateegiliste eesmärkide täitmine on tihti takerdunud eri ühiskonnarühmade vastuseisu või 

osapoolte erihuvide põrkumise tõttu. Prioriteetsete eesmärkide saavutamist pidurdab asjaolu, 

et suurem osa (umbkaudu 80%) riigieelarvest on juba seadustega seotud. Samuti on arengu 

kavandamine killustatud nii institutsionaalselt kui ka eri haldustasandite vahel ja piirkondade 

lõikes ning ei toimi piisavalt hästi haldusalade ülestes kesksetes arengueesmärkides. Need 

puudujäägid takistavad keskvalitsuse ja KOV tasandi koostööd lahenduste elluviimisel.

Soovida jätab ka finantsvõimekus ja –autonoomia ning ebaühtlane suutlikkus kohalike avalike 

teenuste osutamisel, sh koostöövõimekus teenuste osutamisel.

3. Arenguvajadus – riigi tark juhtimine koostöös aktiivsete elanikega

Riik peab võimaldama inimestel nende eesmärke tõhusalt ellu viia ja ennast maksimaalselt 

teostada. Tagada tuleb toimiv tugisüsteem kodanikuühiskonna võimekuse tõstmiseks ning

rohkem kaasata aktiivseid kodanikke ühiskonna ühiste eesmärkide saavutamiseks (ka koostöös 

KOVidega). Aktiivne kodanik, kes saab avalikes küsimustes kaasa rääkida, kasvatab ühiskonna 

sidususust tervikuna. Võimestatud elanike ja kodanikeühenduste osalemine valitsemises on 

oluline ka polariseerumise vähendamiseks ja riigi usalduse kasvatamiseks, sest inimestel tekib 

tänu ühiskondlikes asjades kaasa rääkimisele tugevam omanditunne riigi ja kohalike 

omavalitsuste suhtes. Kodanikes osalusdemokraatia hoiakute kasvatamiseks tuleb eriti tegeleda 

noorte aktiivsuse tõstmisega. Ühiskonnaelus osalemise võimaluste tagamisel tuleb eraldi 

tähelepanu pöörata neile, kelle jaoks see täna on raskendatud (näiteks erivajadustega inimesed, 

vanemaealised ja väikelaste vanemad), selleks sobiliku füüsilise ja vaimse ruumi loomisega.

Poliitikakujundamine peab muutuma teadmistepõhisemaks, et eri valikute põhjalikule

analüüsile ja olemasolevale ekspertiisile tuginedes tehtaks parimad võimalikud otsused. Otsused 

ise peavad seejuures olema läbipaistvad ning arusaadavad kõigile kodanikele. Kiirelt muutuvas 

ja infoküllases keskkonnas on proovikiviks suurenenud ootused riigis olemasolevate andmete 

tõhusamale kasutamisele ja personaliseeritud statistika ajakohasem kättesaadavus võimalikult 

väikese halduskoormusega. Arvestades elanikkonna vähenemise ja vananemisega, suureneb 

vajadus ressursse targalt planeerida ning pöörata enam tähelepanu majandust ja ühiskonda ees 

ootavatele väljakutsetele. Oluline on otsuste langetamisel süstemaatilisemalt kasutada teadusest 

saadavat tarkust. Riigis tuleb kasvatada oskusi teadusuuringute tellimiseks ja teadustulemuste 

kasutamiseks otsuste kujundamisel. Selleks on vaja tagada kõrgetasemeline, mõjus ja 

mitmekesine teadussüsteem, mis on kooskõlas ühiskonna vajadustega. Teadusasutustes tuleb 

juurutada motivatsioonimehhanismid, et tagada teadmussiire nii ettevõtlus- kui avalikku 

sektorisse. Oluline on parandada nii formaalset koordinatsiooni kui mitteformaalset suhtlust

osapoolte (teaduasutused, riik, ettevõtjad, kolmas sektor) vahel. Teadlastele omakorda on vaja 

tagada konkurentsivõimelised töötingimused ja karjäärivõimalused.

Kuna väikeriigi võimalused on piiratud, on vaja keskenduda prioriteetidele, mis aiatavad 

suurendada ühiskonna terviklikku heaolu. Kõigi valdkondade võrdne arendamine ei pruugi olla 

jõukohane ja viia soovitud muutusteni. Väikeriigi pidamine on kulukas ja Eestis peavad tihti 

üksikud ametnikud täitma ülesandeid, mida suuremates riikides haldavad suured meeskonnad. 

See tähendab, et ressurssidega tuleb ringi käia tunduvalt kokkuhoidlikumalt. Riigipalgaliste 

hulga vähendamiseks tuleb soodustada tehnoloogiliste ja automatiseeritud lahenduste kasutamist. Ametiasutuste vahelised takistused (nn silotornid) ja ressursikulu 

sisebürokraatiale on luksus, mida väheneva rahvastikuga väikeriigil tuleb vältida. Oluline on 

tõhustada ministeeriumide vahelist koostööd valdkonnapoliitikate kujundamisel ja eesmärkide 

elluviimisel ning koostööd kohalike omavalitsustega kesksete arengueesmärkide elluviimisel. 

Riigikogul on oluline roll poliitiliste valikute üle parlamentaarse kontrolli tagamisel.

Et tagada avalike teenuste ühtlasem tase nii teenuseti kui ka piirkonniti, on vaja eri 

valdkondlike teenuste vahel ulatuslikumalt rakendada integreeritud lahendusi, mis on 

kujundatud kasutaja seisukohast. Oluline on tagada ka teenuste kättesaadavus olenemata 

asukohast. Üha enam avalikke teenuseid peab olema Eesti inimestele ja e-residentidele 

kättesaadaval piiriüleselt igal ajal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused 

peavad olema kooskõlas elanike vajadustega ning seejuures tuleb otsida kõige tõhusamaid viise 

nende pakkumiseks (sh omavalitsuste vahelise ning avaliku ja erasektori koostöö, sotsiaalne 

ettevõtlus jne). Digiühiskonna toimimise tõhustamiseks tuleb Eestil juurutada ka Euroopa 

Liidus põhimõtteid nagu „läbivalt digitaalne“, „andmete ühekordne küsimine“ ning „andmete 

vaba liikumine“.

Riigi regionaalse arengu paremaks juhtimiseks ja tasakaalustatud arenguks on oluline 

jõuda riigivalitsemises suurema detsentraliseerituseni ja tõhustada koostööd riigi, kohalike 

omavalitsuste ja kogukondade vahel. See võimaldab leida iga piirkonna jaoks sobivaimad 

lahendused, mis tagavad avalike teenuste pakkumisel sarnase tulemuse sõltumata elukohast 

ning kujundavad tõhusama ja väljakutsetele paindlikult reageeriva avaliku sektori. Tõsta tuleb 

kohalike omavalitsuste võimekust, et nende abil viia valitsemine inimestele võimalikult 

lähedale.

Õigus- ja maksukeskkond peavad muutustega kohanema ja aitama muutusteks valmis 

olla ning võimaldama uute ärimudelite (nt platvormimajandus) ja töövormide rakendamist. 

Investeeringute võitmiseks on oluline avaliku sektori kiire otsustusvõime, sest paljud tänaseks 

Eesti edule aluse pannud tegevused on sündinud just kiirest otsustusvõimest, mis on väikses ja 

paindlikus riigis võimalik. Seejuures ei tohiks juriidilised küsimused takistada ühiskonna 

arengut. Samuti on oluline arvestada mobiilsuse kasvuga, pilvetehnoloogiate kasutamisega, 

info- ja andmehulkade suurenemisega, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiate esiletõusuga, 

geopoliitiliste muudatustega, regionaalse tasakaalu säilitamisega, kuritegevuse muutumisega, 

sh küberkuritegevuse kasvuga. Ülesanne on seda keerulisem, et ettevõtjad ootavad samal ajal 

ka stabiilsusust ja maksukeskkonna ennustatavust. Eeldatakse ka traditsiooniliste ettevõtete ja 

uue majanduse ettevõtete võrdset kohtlemist. Samas ei soovi mitmed ühiskonnarühmad üldse 

muutusi ning riik peab tagama, et ka nemad saaksid ja sooviksid jääda sidusateks ühiskonna

liikmeteks.

Laiemalt peab silmas pidama rahvusvahelist positsiooni, et suudaksime hoida ja ligi meelitada 

võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente. Rahvusvahelise talendipoliitika kontekstis 

peame jõulisemalt kasutama e-residentsusest tulenevaid võimalusi ning pakkuma 

nüüdisaegseid ülepiirilisi e-teenuseid, mis võimaldaksid säilitada sidemeid Eestist lahkunutega 

ning pakkuda lahendusi naasmiseks. Enda inimestele tuleb pakkuda võimetekohaseid 

töövõimalusi ning maksimaalselt rakendada nende potentsiaali, pakkudes võimalusi end 

pidevalt täiendada ja arendada kogu elu jooksul. Talentide motiveerimisel on oma roll ka 

atraktiivsel ja kättesaadaval kultuurielul.

Muutuste elluviimiseks on vajalikud järgnevad tegevused:

• Eesti inimeste ja kodanikuühenduste võimestamine ning osalemine valitsemises

• Poliitika kujundamine on teadmistepõhine. Loodavad lahendused põhinevad parimale 

olemasolevale teadmisele. 

• Kaotada tuleb silotornid ja liigne sisebürokraatia

• Integreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste planeerimine

Toetada tasakaalustatud regionaalarengut ning edendada omavalitsuste võimekust ja 

koostööd

• Muutumisvõimelise, läbipaistva ja etteplaneeritud õigus- ja maksukeskkonna tagamine

• Läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale

4. Võimalikud tagajärjed, kui arenguvajadusega ei tegeleta

• Inimesed ei saa ennast teostada ja „ajud voolavad välja“ ehk talendid lahkuvad

• Ühiskonna areng takerdub, kodanikud muutuvad passiivseks ning Eesti muutub 

perifeerseks ja vaeseks

• Riigi usaldusväärsus elanike hulgas väheneb ja sellega muutub valitsemine vähem 

tõhusaks ning ühiskond vähem sidusaks

• Avalikud teenused halvenevad ja kallinevad

• ELi õigus ei arvesta Eesti olukorda ja vajadusi

5. Eduvõimalus

Teeme otsuseid targalt ja kiirelt, luues seeläbi paindliku ettevõtluskeskkonna ja tõhusa 

ühiskonna, millega oleme demokraatliku digiriigi prototüübiks. Eestil on hea positsioon, et 

võtta ulatuslikult kasutusele digitaalseid ja muid innovaatilisi lahendusi, mis aitavad muuta riigi 

ja kogu ühiskonna toimimist sujuvamaks. Seejuures saab Eesti olla eeskujuks teistele 

demokraatlikele riikidele, kes soovivad sarnaseid lahendusi kasutusele võtta, samal ajal 

austades kodanike õigusi ja demokraatlikke väärtusi.

Arenguvõimaluse rakendumise eelduseks on:

• Digitaalsete võimete ja andmete kättesaadavuse parandamine

• Poliitikakujundamine toetub reaalajas kogutavatele andmetele

• Poliitikakujundamine muutub läbivalt kaasavaks ja toetub teadusuuringutele

• Võimaldame uuenduslikke lahendusi ja toetame neid ühiskonnarühmi, kes ei suuda 

muutustega kaasas käia

• Eesti mõjutab proaktiivselt ELi õigusruumi, et tagada Eesti innovaatiliste lahenduste 

laialdane levik

• Riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste muutmine sündmuspõhiseks ja igal ajal 

kättesaadavaks