Kahe ülemriigi süsteem
loomad, taimed, seened, protistid (=Eukarüoodid),
Kahe ülemriigi süsteem oli kõrgeimal tasemel eluslooduse klassifikatsioon enne kolme domeeni süsteemi kasutuselevõttu 1990. aastal.
Taksonoomias võeti kahe ülemriigi süsteem kasutusele 1937. aastal, kui Edouard Chatton jagas eluslooduse kaheks : prokarüootideks ja eukarüootideks.
Kui 70.-ndate lõpus avastas Carl Woese arhed, jagati elusloodus 6 riigiks:
1990. aastal võttis Woese kasutusele domeeni mõiste ja jagas eluslooduse kolme domeeni:
Kolme domeeni süsteemi kriitikud Ernst Mayr ja Thomas Cavalier-Smith jagaks eluslooduse uuesti kaheks:
Cavalier-Smith väidab, et eukarüoodid ja arhed (klaad Neomura) pärinevad bakterite rühmast kiirikulised (hõimkonnast Actinobacteria). Seega bakterite domeen on parafüleetiline rühm. Eukarüoodid ja arhed moodustavad bakterite fülogeneesis ühe haru.
| Kaks ülemriiki | Kolme domeeni süsteem | Kuus riiki | ||
|---|---|---|---|---|
| Eluta loodus (mineraalid, muld, õhk, vesi) | ||||
| Elusloodus Biota | Acytota (Viirused, Viroid, Priion, Virusoid, Virioon) "rakuta elu" | |||
| Cytota "rakuga elu" | Prokarüoodid (Monera) | Bakterid | Eubakterid | |
| Arhed | Archaebacteria | |||
| Eukarüoodid | Protistid | |||
| Seened | ||||
| Taimed | ||||
| Loomad | ||||
- Kolme riigi süsteem – loomad, taimed, mineraalid
- Kahe riigi süsteem – taimestik (floora) ja loomastik (fauna)
1735. aastal ilmunud Carl von Linné teoses "Systema Naturae" esitas ta tabeli kujul – taimede, loomade ja mineraalide süsteem.
Biota ülemriigi nimetuse Acytota võttis kasutusele Jeffrey 1971. aastal, mida kasutatakse viiruste sünonüümina.