Mitraism

Mitraism oli Vana-Roomas levinud dualistlik religioon (rõhutas hea ja kurja vastasseisu). Mitraism järgis päikesekultust; olulised olid 12 sodiaagimärki. Levisid lood Mithrast kui surevast, elluärkavast ja taevasse tõusvast tegelasest.

Mithra kultusega puutus aastal 68 kokku Rooma väejuht Pompeius, Mithradatese liitlaste, Kiliikia mereröövlite juures. Peagi pärast seda jõudis Mithra kultus ka Rooma, kuid muutus laialdaselt populaarseks alles 2. sajandi algul. Seda eriti sõjaväe hulgas ning kultus levis kõikjale, kuhu läksid rooma leegionid.

Mitmed Rooma keisrid alates Nerost olid Mithra kultusesse pühendatud ja toetasid seda. Mitralane oli ka keiser Constantinus, enne kui ta 312. aastal kristlusesse pöördus ja võitmatu päikese märgi risti vastu vahetas.

Mithraismi seitsme põhirituaali hulka kuulus näiteks jumala ihu/leiva söömine ja vere/veini joomine. Pühapäeva (kui päikese päeva, solis dies, sunday) peeti pühaks (vrdl juutidel sabat, laupäev, seitsmes päev) ning Mithra sünnipäeva tähistati 25. detsembril.

Mithra pühamud olid koobastes, altar paiknes alati pühamu idaotsas, nõnda et tseremoonial osalejad oleksid näoga ida, tõusva päikese suunas. 

Mithra kultusesse võisid kuuluda igast seisusest mehed (ka mittekodanikud ja orjad), naised osalesid tavaliselt Maaema kultuses, mille templid olid tihti mitralaste pühamute kõrval. Mithra preestrid elasid tsölibaadis, ülempreester kandis tiitlit 'Pater Patrum' ja keskne pühamu asus Vatikani künkal (see hõivati kristlaste poolt 376. aastal).

Käepigistuse komme oli pärit mitralaste vennaskonnast.

Mithra kultuse tekste pole säilinud (ehkki on teada, et need olid olemas). Uurijad toetuvad arheoloogilistele materjalidele, raidkirjadele ning kõrvaliste autorite teostes sisalduvatele märkustele.

Mithraism ja kristlus

Kristluse ja mithraismi sarnasus oli probleemiks juba hilisel antiikajal. Kristluse väljakujunemine ei toimunud kultuurilises isolatsioonis. 

Saulus, kes Kristust tolle elu ajal ei kohanud ja tema õpetusi vahetult ei kuulnud, oli pärit Tarsose linnast sealtsamast Kiliikast. Seega pidi ta vähemalt Mithra kultuse väliste külgedega tuttav olema.

Tertullianus oma raamatus "Ettekirjutused hereetikute vastu" meenutab, kuidas Mithra usus on olemas ülestõusmine, komme joonistada märk otsaette, kroon, armulaud leivaga, veega ristimine. Viimast mainib ta ka teoses "Ristimisest". Tertullianus põhjendab neid (ja teisi) sarnasusi, et Saatan on need irvituseks ette loonud selle järgi, kuidas kristluses asjad olema saavad.

Justinus Filosoof "Esimeses apoloogias" kirub, et millised deemonid on küll Mithra müsteeriumis järele teinud kristlikku armulauda.

Origenes oma teoses "Celsuse vastu" heidab kristluse kriitikule Celsusele ette, et too võrdleb kristlust just pärsia päritolu mithraismiga, mitte mõne kreeka või egiptuse müsteeriumiga. Kristlik autor Firmicus Maternus, kelle "Paganlike religioonide vigadest" Mithra kultusel natuke põhjalikumalt peatub, naeruvääristab, et ka Saatanal on oma Kristused.

Väärtuste test

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Väärtused:

Mis on 8väärtused?

8väärtused on sisuliselt poliitiline viktoriin, mis üritab määrata protsente kaheksale erinevale poliitilisele väärtusele. Teile esitatakse avaldus ja siis vastate oma arvamusega selle avalduse kohta, alustades kindlalt nõusolekust või täiesti nõus, kusjuures iga vastus mõjutab teie hindeid veidi. Viktoriini lõpus võrreldakse teie vastuseid maksimaalse võimaliku väärtusega, andes teile protsendi. Vasta ausalt!

Testis on 70 küsimust.

Mis on kaheksa väärtust?

On neli iseseisvat telge - majanduslik, diplomaatiline, riiklik ja ühiskondlik - ning mõlemal on neile kaks vastandlikku väärtust. Nemad on:

Võrdsus (majanduslik)

Kõrgema võrdõiguslikkuse skooriga inimesed usuvad, et majandus peaks elanikkonna vahel väärtust ühtlaselt jaotama. Nad kipuvad toetama progressiivseid maksuseadustikke, sotsiaalprogramme ja kõrgete väärtuste korral sotsialismi.

Turud (majandus)

Kõrgema turu hindega inimesed usuvad, et majandus peaks olema keskendunud kiirele kasvule. Nad kipuvad toetama madalamaid makse, erastamist, dereguleerimist ja kõrgete väärtuste korral laissez-faire kapitalismi.

Rahvus (diplomaatiline)

Kõrgema rahva skooriga isikud on patriootlikud ja natsionalistlikud. Nad usuvad sageli agressiivsesse välispoliitikasse, hinnates sõjaväge, jõudu, suveräänsust ja kõrgete väärtuste korral territoriaalset laienemist.

Maakera (diplomaatiline)

Need, kellel on kõrgem Globe'i skoor, on kosmopoliitsed ja globalistlikud. Nad usuvad sageli rahumeelsesse välispoliitikasse, rõhutades diplomaatiat, koostööd, integratsiooni ja kõrgete väärtuste korral maailmavalitsust.

Vabadus (osariik)

Kõrgema Liberty-skooriga isikud usuvad tugevatesse kodanikuvabadustesse. Nad kipuvad toetama demokraatiat ja seisma vastu riigi sekkumisele isiklikus elus. Pange tähele, et see viitab kodanikuvabadustele, mitte majanduslikele vabadustele.

Asutus (osariik)

Need, kellel on kõrgemad autoriteedi skoorid, usuvad tugevasse riigivõimu. Nad kipuvad toetama riigi sekkumist isiklikusse ellu, valitsuse järelevalvet ning kõrgete väärtuste korral tsensuuri või autokraatiat.

Traditsioon (ühiskond)

Need, kellel on kõrgemad Traditsiooni hinded, usuvad traditsioonilistesse väärtustesse ja moraalikoodeksi rangesse järgimisse. Kuigi mitte alati, on nad tavaliselt religioossed ja toetavad status quo või status quo ante.

Edusammud (ühiskond)

Kõrgema Progressi skooriga inimesed usuvad sotsiaalsetesse muutustesse ja ratsionaalsusse. Kuigi mitte alati, on nad tavaliselt ilmalikud või ateistlikud ning toetavad keskkonnategusid ning teaduslikke või tehnoloogilisi uuringuid.

Väärtuste test:

Test asub siin.

Poliitiliste eelistuste test

9Axes poliitiliste eelistuste test:

Mis on 9Axes?

9Axes, mis põhineb kaheväärtusel, on poliitiline viktoriin, mis üritab protsente määrata üheksale erinevale poliitilisele teljele. Teile esitatakse avaldus ja siis vastate oma arvamusega selle avalduse kohta, alustades kindlalt nõusolekust või täiesti nõus, kusjuures iga vastus mõjutab teie hindeid veidi. Viktoriini lõpus võrreldakse teie vastuseid maksimaalse võimaliku väärtusega, andes teile protsendi. Vasta ausalt!

Viktoriinil on kaks versiooni: täisversioon, milles on 24 küsimust telje kohta, kokku 216 küsimust, ja lühike versioon, milles on 5 küsimust telje kohta, kokku 45 küsimust. Võta julgelt ükskõik kumb.

Mis on üheksa telje väärtused?

On üheksa sõltumatut telge, kus kummalegi on määratud kaks vastandlikku väärtust. Nemad on:

Föderaalne vs Unitaarne

Federal eelistab tugevamaid kohalikke omavalitsusi, Unitaarne elistab tugevamaid riikide valitsusi.

Demokraatlik vs autoritaarne

Demokraatlik pooldab pigem valimisi ja rahva arvamust, autoritaar pigem valitsuse otsust.

Globalist vs isolatsionist

Globalist kipub eelistama rahvusvahelisi organisatsioone, isolatsionist pigem rahvusvaheliste suhete vältimist.

Militarist vs patsifist

Militarist eelistab sõjategevust, patsifist pigem sõjategevuse vältimist.

Turvalisus vs vabadus

Turvalisus eelistab valitsust eelistama ohutust, Freedom eelistab valitsust eelistama oma elust eemalejäämist

Võrdsus vs turud

Võrdsus eelistab sotsialismi, turud pigem kapitalismi.

Ilmalik vs religioosne

Ilmalik kaldub eelistama religiooni avalikust elust ja valitsusest eemal hoidmiseks, kõrgema religioosse skooriga inimesed pigem ühiskonda mõjutavat religiooni

Progressiivne vs traditsiooniline

Progressiivne eelistab teaduse arengut ja muutusi, traditsiooniline pigem traditsiooni.

Assimilatsionist vs multikultuursus

Assimilatinist kaldub eelistama sisserändajaid, kui neid on, järgides rahvuskultuuri, multikultuursed eelistavad omada rahvuses palju kultuurilisi identiteete.

Juhend:

Järgmiseks panen ma siia lingi, kus asub põhjalik poliitiliste eelistuste test. Testi lõpus saad teada selle tulemused. Test on ingliskeelne. Alustamiseks tuleb vajutada nupule „Click here to start the test“. Järgmiseks tuleb valida, kas täisversioon (inglise keeles: full version), kus on 216 küsimust (inglise keeles: questions) või lühem versioon (inglise keeles: short version), kus on 45 küsimust.

Mina ise soovitan võtta täisversiooni, sest mida rohkem küsimusi, seda statistiliselt täpsem on lõpptulemus.

Test:

Test asub siin.

Manilus

Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend. Manilus oli Mani (u 216–276) katse luua maailmausundit (ehk "universaalreligiooni") zoroastrismi, platonismi, kristluse, budismi ja gnostitsismi osadest. Kosmos jaotati zoroastrismi ja platonismi eeskujul kaheks eraldi asuvaks tegelikkuseks: valgusemaailm ja pimedusemaailm. Aineline maailm, milles inimesed elavad, koosnes Mani arvates mõlemast poolest. Maniluse kõrgaeg oli 3.-5. sajandil.
Mani hakkas prohvetlikku õpetust levitama peale 242. aastat. Pärast Mani surma ja tema poolehoidjate vaenamist levis manilus Iraanist Kogu Lähis-Idasse ja Rooma impeeriumis (Hispaaniani). Manilus levis Iraani, Egiptuse ja Süüria kaudu Prantsusmaale ja Balkani maadesse ning Hiinasse. Kristlik kirik võitles (eesotsas Augustinusega) maniluse vastu kuni 7. sajandini.
Manilus oli riigiusundiks uiguuride riigis. Hiinas keelustati manilus umbes 1374. aastal. Kalifaadis salliti manilasi kuni 9. sajandini. 9. ja 10. sajandil algas ka Kalifaadis manilaste hävitamine. Manilaste jäänused Aasias hävitasid mongolite vallutused.
Euroopas lähtusid manilusest paulikaanid, bogomiilid ja katarid.
Manilus oli kahesusõpetus (dualism), valguse ja pimeduse, keha ja vaimu, headuse ja kurjuse vastandamine. Mani kahesusõpetuse kohaselt vastandub kuri heale algusest peale. „Juba algusest peale seisavad üksteise vastas jumal ja saatan, valgus ja pimedus, hing ja aine (hylê). Kurjusel polnud sealjuures olemust (s.t isikulist kurjust või nn "Saatanat" pole olemas). Viimast arusaama kasutas ka Augustinus teoses "Pihtimused".
Mani kiriku liikmed jagunesid kahte rühma: „valituteks“ ehk „täiuslikeks“ ja „kuulajateks“. „Täiuslikud“ olid vaimulik eliit, nad allusid rangele askeesile (taimetoitlus ja abielutus).
Koguduse lihtliikmed („kuulajad“) pidasid oma tööga „valituid“ ülal ja nad ei pidanud askeetlikult elama. Valitud said päästetud, aga kuulajad said kõrgema taassünni õiguse (st. tasuks elu jooksul tehtud heade tegude eest võisid nad järgmisesse ellu sündida „valitutena“ ning siis saada päästetud).
Mani ihuvaenulikkus oli vastavuses hilisantiikaja kristlaste elutundega.

Roheline ideoloogia

Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev.

Tavaliselt ei paiguta rohelise ideoloogia pooldajad end otseselt ei paremale ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Rohelised paigutavad end tavaliselt poliitilisest skaalast väljapoole ja toovad juurde keskkonnakaitse ja loodushoiu teemad. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega.

Rohelise liikumise teoreetilised ideed on suhteliselt noored, pärinedes 1960ndatest. Üks esimesi ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli Rachel Carsoni"Hääletu kevad" ("The Silent Spring", 1962). Kuni selle ajani vaatlesid poliitilised mõtlejad loodust enamasti kui lihtsalt majanduslikku ressurssi, mis on inimestele kasutada. Rohelised väidavad, et majanduse arenguga kaasnev loodusressursside talitsematu raiskamine toob kaasa hävingu, sest tänaseni on see toimunud mõtlematult ning hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes.

Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial – teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest on tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivad uusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühitada nüüdisaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega.

Mõned rohelise ideoloogia ideed.

Roheline liikumine on mitmekesine ja voolud on tihti vastandlikel seisukohtadel, seepärast ei ole ka siin loetletud vaated ühised kõigile rohelistele ega isegi nende organisatsioonidele.

Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest.

Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust.

Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja 

osalusdemokraatiat.

Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel.

Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud).

Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt.

Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressursside ammendumist.

Euroopa roheliste neli sammast

Euroopa rohelised erakonnad on oma ideoloogilise alusena määratlenud nelja sammast, mida nüüdseks tunnustatakse üle ilma:

ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline jätkusuutlikkus")

sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus")

otsedemokraatia

vägivallatus

Nende nelja samba kaudu määratlevad paljud rohelised erakonnad ennast poliitilise liikumisena, mis toetub oma filosoofias neljale eelkäijale, nimelt rahuliikumisele, põhiõiguste liikumisele, looduskaitseliikumisele ja ametiühinguliikumisele.

Kümme põhiväärtust Ameerikas

Ameerika Ühendriikide Rohelise Erakonna kümme põhiväärtust sisaldavad ja laiendavad Euroopast pärinevat nelja sammast. Põhja-Ameerikas on neid põhiväärtusi üldiselt rakendatud üle 20 aasta, mistõttu on tekkinud palju seletusi, mida need tähendavad, ning palju konkreetseid poliitikaid, mis neid rakendavad. Kümme põhiväärtust on

kogukondlik majandus

detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu

ökoloogiline tarkus ehk

feminism ehk tervisekindlustus eriti emadele ja lastele; siit ka tähelepanu keskkonna ja tervise seostele ja soolisele võrdõiguslikkusele võimustruktuurides; vahel nimetatakse seda kompleksi postpatriarhaalseteks väärtusteks

otsedemokraatia

vägivallatus

isiklik ja üleilmne vastutus

mitmekesisuse austamine, näiteks õiglase kaubanduse ja bioregionaalse demokraatia kaudu

sotsiaalne õiglus

jätkusuutlikkus ehk heaolu hindamine seitsme põlve lõikes, millest tuleneb omakorda taastuvenergia kasutamine ja looduskaitse.

Erakond ise seletab kümmet põhiväärtust siin.

Üleilmne roheliste harta

Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta.

Üleilmsele roheliste hartale allakirjutanud erakonnad ja poliitilised liikumised tõotavad üleilmselt vastastikust koostööd ja truudust kuuele põhimõttele. Need põhimõtted on

ökoloogiline tarkus

sotsiaalne õiglus

osalusdemokraatia

vägivallatus

jätkusuutlikkus ja

mitmekesisuse austamine.

Harta kirjeldab neid põhimõtteid ja nimetab kümme võtmevaldkonda, mis neist tulenevad. Kuus põhimõtet on tuletatud Euroopa roheliste erakondade ideoloogia neljast sambast ja Ameerika Ühendriikide Rohelise Erakonna kümnest põhiväärtusest.

Roheline ideoloogia Eestis

Esimesed terviklikumad rohelise ideoloogia käsitlused Eestis pärinevad 1980. aastate algusest.

Rohelisele ideoloogiale on Eestis toetunud Eesti Roheline Partei, Eesti Roheline Erakond ja Eesti Rohelised, kuid nende tegevus lõppes seoses 1998. aastal kehtestatud 1000 liikme künnisega Eesti erakondadele. Samuti oli rohelise ideoloogia elemente Rahvaliidu programmis (pooldati maa- ja looduslähedase elukorralduse hoidmist, piirkondade tasakaalustatud arengut ning loodusvarade mõõdukat kasutamist). Praegu tegutsevatest erakondadest on oma programmis rohelise ideoloogia seisukohti kõige rohkem kajastanud Erakond Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond.

Eesti Rohelised parteid kuuluvad Euroopa Parlamendi Valimistel Euroopa Rohelisse parteiperekonda (Euroopa Roheline Partei)

Ideoloogiad

Ideoloogia ehk maailmavaade on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga.

Ideoloogia on ideede kogum, mille õigsuses on veendunud seda juhtivad inimesed.

Mõiste „ideoloogia“ algkujundi osad pärinevad antiiksest filosoofiast. Eidos-el ehk ideel oli Platonil ka poliitiline mõõde ning logos viitas kõige muu hulgas ka inimestevahelisele teavitamisele ja suhtlemisele.

Termini Ideoloogia võttis 1797. aastal kasutusele või õieti „leiutas” prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähistas sellega ideid käsitlevat teadust. Terminit kasutatakse mitmes tähenduses, millest mõned on neutraalsed, mõned väärtustavad või hinnangulised.

Ideoloogia kõige nõrgemas või neutraalsemas tähenduses võib väljenduda mõne isiku maailmavaates, suhtumises igapäevases elus toimuvasse. Tegemist on klassikalise arusaamaga ideoloogia toimimisest: see rakendub ilma subjekti enda teadmata tema ja tema kaaslaste hoiakutele ning kujundab neid, aidates niimoodi kaasa ideoloogia kui väärtuste süsteemi väljakujunemisele ja sõnastamisele. Ideoloogia oleks selles tähenduses hoiakute ideeline alus, teoreetiline konstruktsioon ühiskonnas valitsevatest hoiakutest.

Ideoloogia kui filosoofiliselt käsiteldav väärtuste süsteem, ka poliitiline ideoloogia. Siin on tegemist termini võrdlemisi neutraalse kasutusega, ideoloogia kui tervikliku ja teadlikult väljakujundatud süsteemiga, mis on läbi konsensuse ühiskonnas valdavaks tunnistatud. Selles tähenduses võib ideoloogiaks pidada nt inimõigusi, ühiskondlikku lepet vms.

Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia klassiiseloomu rõhutamine kommunistlike riikide oma alamaid ja välismaailma kurnavale ideoloogilisele võitlusele ning järelmina osutus see (ideoloogiasõda) oluliseks psühholoogiliseks komponendiks ühtlasi nii  Teises Maailmasõjas kui ka külmas sõjas Ida ja Lääne vahel.

Ideoloogiaid on erinevaid. Olemas on poliitilised ideoloogiad, usulised ideoloogiad, rahvuslikud ideoloogiad, jne... 

Järgnevates osades räägime me veel poliitilistest ja usulistest ideoloogiatest.

Muuseas usulistest ideoloogiatest on juba natukene räägitud: Budismi; Zen-Budismi; Taoismi; Konfutsianismi; Tantra; Budism ja Helid, Meditatsioon, renessanssi inimene osades.