Ajaloo periodiseerimine

NB! Kõik aastaarvud on selle järgi, millal see Eestis oli.

Nagu näha, siis Eestis on ajaloolise aja osad hilisemad kui Lääne-Euroopas. Selle põhjuseks oli see, et Eesti aladel oli jääaeg pikem ning inimesed jõudsid siis lihtsalt hiljem Eesti aladele ning seetõttu toimus siin ka tehnoloogiate ja ühiskonna areng hiljem. Eestis oli eelajalooline aeg pikem kui Lääne-Euroopas.

Perioodideks jaotamine:

Arheoloogid ja ajaloolased jagavad aegu erinevalt. 

Arheoloogid:

Arheoloogid jagavad aegu vastavalt ehitamiseks kasutatud materjalidele. Ehk kiviaeg (-1800eKr) pronksiaeg (1800eKr-500eKr), rauaaeg(500eKr-...). Kiviaeg ja rauaaeg jagunevad veel omakorda väiksemateks etappideks. Kiviaeg jaguneb vanemaks kiviajaks ehk paleoiitikumiks (Eestis puudub), keskmiseks kiviajaks ehk mesoliitikumiks (Eestis: 9000eKr-5000eKr) ja nooremaks kiviajaks ehk neoliitikumiks (Eestis: 5000eKr-1800eKr). Sellele järgneb pronksiaeg (1800eKr-500eKr) ja siis tuleb rauaaeg (500eKr-1300pKr ehk 5. sajand eKr-13. sajand pKr) Rauaaja saab jagada varaseks rauaajaks (500eKr-100pKr), vanemaks ehk rooma rauaajaks (100pKr-500pKr), keskmiseks rauaajaks (500pKr-800pKr) ja nooremaks rauaajaks (800pKr-1300pKr).
Ajaloolased:

Ajaloolased jagavad ajaloo esiajaks, ajalooliseks ajaks ja lähiajalooks. Ajalooline aeg algab kirjalike allikate tekkimisega. Lähiajalugu algab 20. sajandi algusega.