Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...
Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud. Nõmmed on sageli tekkinud hävinud nõmmemetsa asemele.
Lodu on toitainerohkest vooluveest märg kasvukoht.
Lodud on sageli tekkinud läbivooluga nõgudes ja orgudes. Leidub nii lagedaid kui ka metsaga lodusid (lodumetsad). Lodumetsade karakterpuuliik on sanglepp (sanglepalodu).
Soostumisprotsessi, mille tagajärjel lodu tekib, nimetatakse lodustumiseks.
Rabamets on kooslus, mis kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil.
Puudest kasvavad rabametsas vaid kidurad männid ja kased. Põõsastest leidub vaevakaske. Iseloomulikud on sookail, sinikas, villpea, rabamurakas ja jõhvikas, lagedemates kohtades putuktoiduline huulhein.
Galeriimets on igihaljas mets, mis kasvab koridoridena jõekallastel või soiste kohtade ümber muidu poollagedal või lagedal maastikul.
 Toomingas on üldlevinud põõsarinde taim. Teda kasvab palju ka madalsoometsades | |
 Lodjapuu on iseloomulik madalsoometsadele, aga teda kasvab ka teistes metsades valgusküllastes kohtades |
Soometsad moodustavad ühe osa sootaimkonnast laiemas mõistes. Soometsade tunnus on enam kui 30 cm tüsedune turbahorisont. Soo arenguastme ning vee ja mulla toitelisuse järgi jaotatakse soometsad kolmeks tüübirühmaks (madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad).
Madalsoometsa kasvukohatüübis on põhjavesi väheliikuv, puurindes valitseb sookask, mõnel pool mänd. Põõsarinne koosneb peamiselt pajudest. Alustaimestu moodustavad peamiselt mitut liiki tarnad (Carex spp.), sookastik (Calamagrostis canescens), harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) ja konnaosi (Equisetum fluviatile).
Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp, kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat, lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest. Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk (Calla palustris), varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed.
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad). Soometsade alla kuuluvad soomuldadel kasvavad metsad.
Soometsade alla arvatakse järgmised metsatüübirühmad: rohusoometsad, samblasoometsad ja kõdusoometsad.
Puurinne on üsna liigivaene põõsarinne hõre, rohurinne aga lopsakas ja koosneb peamiselt sootaimedest. Alustaimestikus domineerivad sootaimed. Mullad on liigniisked, ja seetõttu kasvab soometsa biomass tihtipeale aeglaselt. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask).
Põhjavesi on mineraalaineterikas ja üsna maapinnalähedane. Aastaajati esineb veetaseme kõikumisi (kevadel kõrge ja suvel madal).
Siia kuuluvad metsad, mis kasvavad soostunud muldadel (turvast on üle 30 cm) tasasel või nõgusal reljeefil. Põhjavesi on mineraalaineterikas ja üsna maapinnalähedane. Aastaajati esineb veetaseme kõikumisi (kevadel kõrge ja suvel madal). Puurinne on üsna liigivaene, põõsarinne hõre, kuid rohurinne lopsakas ja liigirikas. Puhmarinne enamasti puudub. Alustaimestikus domineerivad sootaimed. Mullad on liigniisked, ja seetõttu kasvab soometsa biomass tihtipeale aeglaselt.
KLASS: Soometsad
|
Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Domineerivaks puuliigiks salumetsas on hall lepp, korralikult majandatud salumetsas aga harilik kuusk või arukask. Salumetsale on eriti vanemas eas iseloomulik puuliikide mitmekesisus, seejuures laialehiste puuliikide - harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas esinemine kõrvalliikidena, aga vahel ka peapuuliigina. Samas Eesti salumetsade enamiku moodustavad hüljatud ja metsistunud endised põllumaad, kus kasvab peamiselt pioneerliik hall lepp. Liigirikkas põõsarindes kasvavad kuslapuu, sarapuu, toomingas, näsiniin ja muud.
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja. Salumetsade tüübirühma kuuluvad E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide süsteemi järgi naadi ja sõnajala kasvukohatüüp, ning J. Paali taimkattetüüpide järgi naadi, sinilille ja kuukressi kasvukohatüüp. Eesti metsadest moodustavad salumetsad statistiline metsainventuuri andmetel J. Paali järgi u 21% ja E. Lõhmuse järgi üle 10 protsendi. Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena.
Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikust kuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks.
Kuivematele kasvupaikadele omaseid vähenõudlikke taimi: SalumetsMullad: viljakas, paks huumisekiht, hea veevarustus; Kasvutingimused: valgustingimused on erinevad ja kuivad; Iseloomulik: erinevaid taimi on palju, vaheldusrikas, metsarinded on selgemini välja kujunenud. Taimestik rinneti: puurinne - Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas ja lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske, harva sookaske; põõsarinne - harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu ning veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud, metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu; rohurinne - koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk; puhmarinne - puudub; samblarinne - kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. |
| Enamuspuuliik | Pindala, ha | Osakaal |
|---|---|---|
| hall lepp | 88700 | 36,8% |
| kask | 73900 | 30,7% |
| haab | 33700 | 14,0% |
| kuusk | 28300 | 11,8% |
| sanglepp | 4600 | 1,9% |
| mänd | 1900 | 0,8% |
| teised | 9800 | 4,1% |
| kokku | 240800 | 100% |
| Puistutüüp | Pindala, ha | Osakaal |
|---|---|---|
| lehtpuude segu | 97800 | 42,7% |
| hall-lepik | 57900 | 25,3% |
| kaasik | 23600 | 10,3% |
| okaspuude ja lehtpuude segu | 18300 | 8,0% |
| haavik | 10400 | 4,5% |
| kuusik | 10200 | 4,5% |
| laialehiste lehtpuude segu | 7100 | 3,1% |
| okaspuude segu | 2000 | 0,9% |
| sanglepik | 1600 | 0,7% |
| männik | 500 | 0,2% |
| kokku | 229200 | 100% |
| Puuliik | Tagavara, tuh. tm | Osakaal |
|---|---|---|
| hall lepp | 15096,6 | 29,6% |
| kask | 10351,9 | 20,3% |
| haab | 8959,7 | 17,6% |
| kuusk | 8234,5 | 16,2% |
| sanglepp | 2676,0 | 5,3% |
| saar | 1916,6 | 3,8% |
| remmelgas | 901,4 | 1,8% |
| mänd | 775,1 | 1,5% |
| teised | 2019,3 | 4,0% |
| kokku | 50931,0 | 100% |
| Puuliik | Tagavara, tuh. tm | Osakaal |
|---|---|---|
| kuusk | 25730,5 | 25,3% |
| hall lepp | 19935,0 | 19,6% |
| kask | 17807,5 | 17,5% |
| haab | 13304,4 | 13,1% |
| mänd | 11495,8 | 11,3% |
| saar | 3246,0 | 3,2% |
| sanglepp | 2453,7 | 2,4% |
| remmelgas | 2296,1 | 2,3% |
| tamm | 1498,1 | 1,5% |
| teised | 3966,0 | 3,9% |
| kokku | 101733,0 | 100% |
