Majandus, rahvastik ja keskkond

Üldistused:

Maailmas üldiselt on praegu selline seis:

- Majanduses tahetakse igal pool kasvu 

- Looduskeskkonda ja elusloodust jääb aina vähemaks

- Saastamine ja elupaikade hävimine suureneb

- Inimeste arv ja nende mõju loodusele üldiselt kasvab, kuigi läänemaailmas see pigem väheneb.

Täpsustused:
Majanduses tahetakse lõputut kasvu, sest praegune majandusteooria põhineb 17. sajandi majandusteoorial, mida on natukene moderniseeritud. 

Pidevalt raiutakse metsa maha ja hävitatakse muud looduslikku, sest „majandus peab ju kasvama“. Metsa raiumisega hävinevad loomade elupaigad, mis omakorda lööb ökosüsteemi tasakaalust välja. Samas tabavad loomi ka reostus. Tootmisettevõtted on kolinud arengumaadesse, sest seal saavad nad piiramatult loodust rikkuda, samamoodi nõuavad sealsed töötajad vähem palka. Seetõttu suureneb üldine inimeste mõju loodusele. Samas arenenud lääneriigid ei luba piiramatut looduse rikkumist ja nõuavad riikidelt ja firmadelt loodussõbralikkust. Nad keelduvad ostmast loodust rikkuvaid tooteid.

Järeldused:
Tahetakse võimatut ehk siis piiramatut majanduskasvu piiratud tingimustes.   Majandust piirab ühelt poolt loodus ja looduskeskkond. Teiselt poolt, aga ka inimesed ise, oma  kaubanduspiirangutega, erinevate seadustega. Kuna keskendutakse majanduskasvule, siis suureneb inimeste mõju loodusele. See tähendab muuseas ka, et looduskeskkonda ja elusloodust jääb vähemaks, saastamine ja elupaikade hävimine suureneb ning inimeste arv ja nende mõju elusloodusele suureneb.

Soovitused edaspidiseks:

Majandust tuleks võtta nagu elusloodust ja ei tohiks muretseda majanduslanguse pärast. Tuleb leppida majanduse lainetamisega (tõus, langus, tõus, langus jne...). Selle asemel tuleks rohkem rõhku panna eluslooduse ja inimese elukeskkonna säilitamisele. Saastamist tuleb vähendada ja inimese mõju loodusele ning keskkonnale tuleks vähendada. Inimeste arvu tuleks vähendada, kuid see poleks eetiline. Ühesõnaga vähem reostada, toota keskkonnasõbralikumaid biolagunevast materjalist tooteid, arendada bio- ja rohetehnoloogiat, loobuda lõputut majanduskasvu tahtvast majandusteooriast ja minna üle nii-öelda bioloogilisele ehk kasvude ja langustega majandusteooriale, mis väärtustama ka elusloodust. Kaotada tuleks riikide vahelised kaubanduspiirangud.

NB! Siin räägitu on minu arvamus ja see ei pruugi kokku minna (ühtida) absoluutse tõega.

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise keeles environment, saksa keeles Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline või muu keskkond.

Sotsiaalne keskkond:

Sotsiaalne keskkond hõlmab suhteid muude (majandusega kaudselt või mitte seotud) ühiskonna allsüsteemide ehk institutsioonidega nagu kultuur, õigus, poliitika, kirik. Majanduslik keskkond on sotsiaalse keskkonna osa.

Majanduslik keskkond:

Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega.

Tehnoloogiline keskkond:

Tehnoloogiline keskkond hõlmab inimese poolt ümber kujundatud loodust ehk tehismaailma — tehnoloogiat ja tehnikat.

Ökoloogiline keskkond:

Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi ja nii edasi. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid.
Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise niši (ökoloogilise amplituudi). Eri organismidel on eri keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress.
Organismi poolt eristatavat keskkonda nimetatakse organismi omailmaks.

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.
Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist.
Reduktsionism vastandub süsteemikäsitlusele (holismile), mis peab keskseks komplekssust.

Reduktsionism (keskkonna)majanduses

Näiteks rahaline reduktsionism väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi.