Keskkonnaaudit

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Keskkonnaaudit

Audit on süstemaatiline, sõltumatu  ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi kriteeriumid on täidetud. Auditis osalejateks on auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert.

Keskkonnaauditeerimise eesmärk on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel.

Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest on erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. Keskkonnamõju hindamine tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole.

Keskkonnaauditi tüübid on vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, sertifitseerimisaudit,  keskkonnajuhtimissüsteemi audit.

Eriauditid on jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm.

Auditeerimise sagedus

Keskkonnajuhtimissüsteemi auditid on üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid on reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks (kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul).

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Inimtegevus mõjutab alati keskkonda. Mõningate tegevustega (näiteks sadama rajamine või transpordi arengukava väljatöötamine) kaasnev mõju on keskkonnale suurem ja olulisem kui mõni teine tegevus (näiteks matkamine). Üks võimalus ennetada olulise mõjuga inimtegevuse negatiivseid tagajärgi on hinnata enne tegevuse elluviimist selle mõjusid.

Foto: Allan Lorents

Keskkonnamõjude hindamine on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses – s.t. lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks ühelt poolt on otsuste langetamiseks ja kujundamiseks info kogumine, teisalt aga avalikkuse kaasamine – asjast huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.

Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju on mingi tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale.

Keskkonnamõju hindamine  on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. Planeeringu, riikliku arengukava või programmi alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu, riikliku arengukava või programmi koostamise või nende hilisema muutmise käigus.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb keskkonnamõjude hindamise seaduses nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega.

Olulise keskkonnamõjuga tegevused on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Mõningate tegevuste puhul tuleb mõju hinnata tingimata, mõningate puhul tuleb tegevuse lubatavuse üle otsustajal mõjude hindamise vajadust kaaluda (vastavalt seaduses loetletud tegevused). Nii need loetelud kui muu keskkonnamõju hindamise regulatsioon tuleneb suures ulatuses EL direktiivist. Keskkonnamõju hindamise tulemusi tuleb tegevuse läbiviimiseks vajaliku loa väljaandmisel arvesse võtta, ent need ei ole loa andjale kohustuslikud.

Keskkonnamõju liigid on füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik.

Strateegiline keskkonnamõju hindamine on planeeringu, riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnategurite mõju organismile

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Keskkonnategurite mõju organismile

Organismile mõjub alati terve hulk tegureid koos, seega teatav tegurite kompleks.

Foto: Allan Lorents

Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist (kasvu, aktiivsust) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Näiteks, kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada ja viljuda, kuigi ülejäänud aineid on külluses.

Piirav ehk limiteeriv on selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajaliku miinimumi.

Igal liigil on iseloomulik ökoloogiline amplituud, mis näitab tema taluvus piiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini. Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.

Laia ökoloogilise amplituudiga liigid on eurütoopsed, kitsa amplituudiga – stenotoopsed. Kui võrreldavateks teguriteks on temperatuur, siis nimetatakse neid eurü- ja stenotermsed, soolsuse puhul eurü- ja stenohaliinsed  ja toidu puhul nimetatakse neid vastavalt eurü- ja stenofaagideks.

Näiteks pruunvetikas, põlisadru või Balti lamekarp, mis on kohastunud eluks väga erineva soolsusega vees, on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes (eurühaliinsed), mageveeteod, kes elavad ainult magevees, on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga (stenohaliinsed). Nii on stenotermne näiteks arktiline kala kes elab normaalselt merevees temperatuuriga –2C° kuni +2C°, kõrgemal temperatuuril tema ainevahetus aeglustub ja liikumisvõime kaob.

Keskkonnategurid

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Keskkonnategurid

Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse keskkonnateguriteks ehk ökoloogilisteks teguriteks.

Kui organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta loodusest nimetatakse neid abiootilisteks keskkonnateguriteks kui nad on pärit elusast loodusest nimetatakse neid biootilisteks keskkonnateguriteks.

Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust.

Foto: Allan Lorents

Abiootilised tegurid

Valguskiirguse mõju organismidele:

• Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine.

  Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega:
  Valguslembelised – niidutaimed
  Varjutaluvad – võivad kasvada ka varjulisemates kohtades
  Varjulembesed – alusmetsataimed

Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed:
Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep, daalia).
Pikapäevataimed – nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder, hernes, kartul)

• Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa all elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud.

Soojuskiirguse mõju

• Infrapunakiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks). On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri.
• Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab geene ja tingib valkude denaturatsiooni). Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis.

Temperatuuri mõju organismidele

• Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased. Nende ainevahetuse intensiivsus ei ole küllaldane, et säilitada püsivat kehatemperatuuri ning seetõttu on nad otseselt sõltuvad väliskeskkonna temperatuurist. Püsiva kehatemperatuuriga on vaid linnud ja imetajad. Talvisel madalate temperatuuride ajal on meie piirkonna taimedel puhkeperiood.

Biootilised tegurid

Biootilised tegurid on organismide omavahelised suhted. Suhted võivad olla kas kasulikud, neutraalsed või kahjulikud. Eraldi tuuakse välja inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Populatsiooniplahvatus

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Populatsiooniplahvatus (ka hulgipaljunemine) on isendite arvu tavatult kiire kasv populatsioonis. Tinglikult on populatsiooniplahvatusena käsitatav ka rahvastikuplahvatus.

Ilmneb eriti liikidel, mille isendid on väikesed, lühiealised ja sigivad soodsa ilmastiku ning toidukülluse puhul rohkesti. Kahjurite populatsiooniplahvatusega kaasneb rüüste – kultuurtaimede raske kahjustus või häving (nt rändtirtsu või kartulimardika populatsiooniplahvatuse puhul)^[

Majandus, rahvastik ja keskkond

Üldistused:

Maailmas üldiselt on praegu selline seis:

- Majanduses tahetakse igal pool kasvu 

- Looduskeskkonda ja elusloodust jääb aina vähemaks

- Saastamine ja elupaikade hävimine suureneb

- Inimeste arv ja nende mõju loodusele üldiselt kasvab, kuigi läänemaailmas see pigem väheneb.

Täpsustused:
Majanduses tahetakse lõputut kasvu, sest praegune majandusteooria põhineb 17. sajandi majandusteoorial, mida on natukene moderniseeritud. 

Pidevalt raiutakse metsa maha ja hävitatakse muud looduslikku, sest „majandus peab ju kasvama“. Metsa raiumisega hävinevad loomade elupaigad, mis omakorda lööb ökosüsteemi tasakaalust välja. Samas tabavad loomi ka reostus. Tootmisettevõtted on kolinud arengumaadesse, sest seal saavad nad piiramatult loodust rikkuda, samamoodi nõuavad sealsed töötajad vähem palka. Seetõttu suureneb üldine inimeste mõju loodusele. Samas arenenud lääneriigid ei luba piiramatut looduse rikkumist ja nõuavad riikidelt ja firmadelt loodussõbralikkust. Nad keelduvad ostmast loodust rikkuvaid tooteid.

Järeldused:
Tahetakse võimatut ehk siis piiramatut majanduskasvu piiratud tingimustes.   Majandust piirab ühelt poolt loodus ja looduskeskkond. Teiselt poolt, aga ka inimesed ise, oma  kaubanduspiirangutega, erinevate seadustega. Kuna keskendutakse majanduskasvule, siis suureneb inimeste mõju loodusele. See tähendab muuseas ka, et looduskeskkonda ja elusloodust jääb vähemaks, saastamine ja elupaikade hävimine suureneb ning inimeste arv ja nende mõju elusloodusele suureneb.

Soovitused edaspidiseks:

Majandust tuleks võtta nagu elusloodust ja ei tohiks muretseda majanduslanguse pärast. Tuleb leppida majanduse lainetamisega (tõus, langus, tõus, langus jne...). Selle asemel tuleks rohkem rõhku panna eluslooduse ja inimese elukeskkonna säilitamisele. Saastamist tuleb vähendada ja inimese mõju loodusele ning keskkonnale tuleks vähendada. Inimeste arvu tuleks vähendada, kuid see poleks eetiline. Ühesõnaga vähem reostada, toota keskkonnasõbralikumaid biolagunevast materjalist tooteid, arendada bio- ja rohetehnoloogiat, loobuda lõputut majanduskasvu tahtvast majandusteooriast ja minna üle nii-öelda bioloogilisele ehk kasvude ja langustega majandusteooriale, mis väärtustama ka elusloodust. Kaotada tuleks riikide vahelised kaubanduspiirangud.

NB! Siin räägitu on minu arvamus ja see ei pruugi kokku minna (ühtida) absoluutse tõega.

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise keeles environment, saksa keeles Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline või muu keskkond.

Sotsiaalne keskkond:

Sotsiaalne keskkond hõlmab suhteid muude (majandusega kaudselt või mitte seotud) ühiskonna allsüsteemide ehk institutsioonidega nagu kultuur, õigus, poliitika, kirik. Majanduslik keskkond on sotsiaalse keskkonna osa.

Majanduslik keskkond:

Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega.

Tehnoloogiline keskkond:

Tehnoloogiline keskkond hõlmab inimese poolt ümber kujundatud loodust ehk tehismaailma — tehnoloogiat ja tehnikat.

Ökoloogiline keskkond:

Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi ja nii edasi. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid.
Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise niši (ökoloogilise amplituudi). Eri organismidel on eri keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress.
Organismi poolt eristatavat keskkonda nimetatakse organismi omailmaks.

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.
Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonist.
Reduktsionism vastandub süsteemikäsitlusele (holismile), mis peab keskseks komplekssust.

Reduktsionism (keskkonna)majanduses

Näiteks rahaline reduktsionism väljendab keskkonnaprobleemi vaid rahalise mõõtmena, eirates huvirühmade vaatenurki ja käsitlusi.