Mälu ja õppimine

Mälu:
Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine.
Mälu põhiprotsessid:
- omandamine ehk meeldejätmine (salvestamine, kodeerimine)
- säilitamine
- meenutamine
- unustamine
Mälu saab liigitada:
1. Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi:
- motoorne mälu
- emotsionaalne mälu - tundmuste ja tunnete mälu
- kujundimälu - kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu
- sõnalis-loogiline mälu

2. Tegevuse iseloomu järgi:
- tahteline mälu
- mittetahteline mälu
3. Nimetatakse ka:
- nägemismälu
- kuulmismälu
- kompamismälu
- haistmismälu
- maitsmismälu
- liikumismälu
Lühiajaline ja pikaajaline mälu:
Jaotatakse info mälus säilimise aja alusel:
1. Lühimälu:
- Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sekundit.
- Maht on piiratud: 7±2 ühikut
- Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest
- Töömälu vahendab infot lühimälust pikaajalisse mällu.
2. Pikaajaline mälu:
Pikaajaline mälu jaguneb kolmeks mälusüsteemiks (Endel Tulving):
1. Semantiline mälu:
- Üldised faktid maailma kohta
- ei ole seotud isiklike kogemustega
Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis
2. Episoodiline mälu:
Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde.
Näiteks: Milline oli ilm kui te eelmisel aastal Pariisis olles Eiffeli tornis vaadet pildistasite?
3. Protseduuriline mälu:
- Oskused, harjumused, mille meenutamiseks ei ole vaja nende peale mõelda.
- Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus.
Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine, jne...
- Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus erinev, PET,
- Uuritakse ajukahjustusega patsiente.
Ühe klassifikatsiooni järgi on mälu liigid:
Nägemismälu
Kuulmismälu
Kirjutamismälu
Liikumismälu
Mällu salvestamine ehk kodeerimine:
Meeldejätmise edukus sõltub:
1. Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud
2. asjatundlikkus, materjalis orienteerumine
3. Tahtlik tähelepanu, keskendumine
Mõned näpunäited, nipid:
- Seosta õpitav teema olemasolevate teadmistega ja kogemustega
- kordamine, kordamine, kordamine
Mehaaniline kordamine - lühimälu
- Mõtestatud kordamine - pikaajaline mälu
Jaotatud õppimine ja kordamine.
Hermann Ebbinghaus (1850-1909)
- Kränkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks (süstematiseeri, seosta)
- Jutumnemoonika - pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke.
- Mälu ehk mnemoonilised tehnikad (Henry Roediger)
MÄLUTEHNIKA EHK MNEMOONIKA:
- On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst).
- Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne (Uranuse ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest.
1. mälureegel: peab olema positiivne sisendus ja tahe.
- Ma tahan seda meelde jätta
- see jääb mulle meelde
Öeldakse: homseks õpid - homme tead,
eksamiks õpid - eksamil tead
eluks õpid - elus tead!
Kodeerimine on MÄLUJÄLJE tekitamine
Näiteks: sõnu võib kodeerida:
-Tähenduse järgi (süvatöötlus)
-kirjutamise kuju järgi
-tindi värvi järgi
Mälutehnikaid, õppimisstrateegiaid:
Mehaanilise meeldejätmiseks asemel:
-Leia seoseid ja seaduspärasusi
- Loo piltlikke kujundeid
- Ülesütlemine, valjusti jutustamine iseendale
- Esita küsimusi
- Vasta endale
- Korda perioodiliselt (10-12 tundi)
- Hajuta õppimine ajaliselt
- Loo skeeme, struktuure, mõistekaarte, märksõnapilvi
- Asendussõnade meetod [Suurkõrv Plecotos auritus (L) - plekist auruti)]
Jätke meelde tähed!
K R T A P E Ü R T I P T
- Reasta, koosta sõna T R E KP A T R Ü PT I
- Tükelda
365123130282460602004
365 12 3130 28 24 6060 2004
Helilised konsonandid:
- L M N R V
- E L L E M E N E R V E E
- Loo seoseid, kasuta loovust
- Lydia Koidula elas aastatel:
1843-1886 (seos: 1843 ja 43-aastaseks)
- Didaktica magna ilmus 1632.a (ka TÜ)
- Info telefon 1188 (visuaalne pilt kahest viiulist)
-Võrdle
- Erista oluline ebaolulisest
Kordamise reeglid:
- korrata tuleb veidi rohkem kordi kui hädapärast tarvis (üleõppimise seadus)
- kordamine peab olema ajas jaotatud - 3 jaotatud kordamist on sama, mis 6-7 korda korraga (unustamiskõver tuleb üle kavaldada!)
- materjal peaks olema seostatud, mõtestatud
Meenutamine ehk reprodutseerimine:
- Järjestikune meenutamine
- Vaba meenutamine
- Ajendatud meenutamine
- Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip:
1. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud
2. Meenutamine sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud.
Tähtsad on seosed ja kontekst.
Amneesia - Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus
- Retrograadne amneesia- võimetus meenutada sündmusi teatud aja kohta enne ajukahjustust.
Anterograadne amneesia- võimetus jätta meelde sündmusi pärast ajukahjustuste teket
- Lapsepõlve amneesia
- Unenägude amneesia
- Kaitsev amneesia
Meelespidamine ja unustamine:
- Meelespidamise ebaõnnestumine ei tähenda, et info oleks kaotsi läinud.
- Üldjuhul on kasulik ja vältimatu elu osa
Unustamise põhjused:
- Interferents ehk vastastikune häirumine
- Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus
- Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud)
- Motiveeritud unustamine (episoodiline mälu)
- Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta.)
- Ei korrata küllalt palju ja kohe
- Ei looda mõtestatud seoseid
Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem:
Eksplitsiitne- teadvustatud episoodide ja faktide meenutamine (otsene varjamatu).
Implitsiitne- mitteteadvustatud annetega mälusüsteem (järeldav, varjatud).
Mõlemad mälusüsteemid, nii eksplitsiitne kui ka implitsiitne mälusüsteem kuuluvad pikaajalise mälu alla. Neist eksplitsiitse mälusüsteemi alla kuuluvad nii semantiline (faktid) kui ka episoodiline (elusündmused) mälu. Ning implitsiitse mälusüsteemi alla kuuluvad nii tingitud reaktsioonid, Praiming (mitteteadlik õppimine, varemkogetu) kui ka protseduuriline mälu (oskused, vilumused).
Praiming ehk kruntimine - baasilised elemendid jäetakse mällu ja ülejäänud luuakse selle alusel.
Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tšau

Närvisüsteem ja aju

Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Somaatiline närvisüsteem jaguneb veel kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju ning piirdenärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju närvid ehk liikumiselundid ja meeleelundid.
Autonoomne närvisüsteem juhib siseelundite tööd ja jaguneb kaheks: sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline närvisüsteem  aktiveerub ohu, stressi, pinge olukorras. Ta laiendab silmapupille, vähendab sülje eritust "paneb suu kuivama", kiirendab südame tööd, ahendab veresooni, kiirendab hingamist, aeglustab seedeelundkonna tööd, tõstab veresuhkru taset, eritab verre adrenaliini.
Parasümpaatiline närvisüsteem tegutseb siis kui on organism on rahuolekus.
Peaaju on käitumise kõrgeim juht.
Peaaju koosneb: taalamusest, suurajust, mõhnkehast, keskajust, väikeajust, piklikajust, ajusillast, ajuripatsist, hüpotaalamusest.
Piklikaju kontrollib hingamist, südame-vereringet, neelamist, aevastamist, okserefleksi
Väikeaju kontrollib koordinatsiooni ja tasakaalu
Ajusild kontrollib tähelepanu, ärkvelolekut, und, näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu.
Keskaju on automaatsete liigutuste keskus. Keskaju on optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskus.
Näiteks: Seal toimub pea pööramine ootamatu valguse või heli korral. See juhib info liikumist aju eri osade vahel.
Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus tegeleb info edastamisega ajukoorde. Hüportaalamus tegeleb toitumisega, kehatemperatuuri hoidmisega, seksuaalse käitumisega, vedelikutarbimisega, hormoonide reguleerimisega, emotsioonide kontrollimisega.
Peaaju limbiline süsteem on emotsioonide ja naudingukeskus. See on seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Limbiline süsteem hõlmab keskaju, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi. Ohuolukorras liigub info esmalt läbi limbilise süsteemi, siis läbi mandelkeha ehk amügdala, läbi hüportalamuse ja hipokampuse.
Suuraju ehk otsaju:
Suuraju ülesanded:
Juhib kõiki vaimseid tegevusi
Meeltekeskus
Mõtlemine
Mälu
Eneseteadvus - Mina isiksus
Õppimisvõime
Tahtelised tegevused
Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest. Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine.
Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga. Suurajul on kaks poolkera, vasak ajupoolkera ja parem ajupoolkera ning nende vahel olev tsentraalvagu.
Peaajul on neli sagarat: ees otsmikul otsmikusagar, pea peal kiirussagar, taga kuklas kuklasagar ja all oimu koha juures oimusagar.
Suuraju sagarad on seotud erinevate põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
Kiirussagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a. lõhn, kuulmine ja nägemine
Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös.
Ajukoore funktsionaalsed väljad:
Assotsiatiivsed väljad
Motoorsed väljad
Sensoorsed väljad
Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu.
Ajukoore piirkonnad vastututavad eri ülesannete eest:
Vasakus ajupoolkeras:
sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine
paremakäelisus
Analüütiline infotöötlus
Parem ajupoolkera:
ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod ja teised keerukad visuaalsed objektid
vasakukäelisus
Sünteetiline - info terviklik töötlus
Motoorne homunkulus:
Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega
Ajuvatsakesed:
Vesipea - ajuvatsakeste haiguslik suurenemine.
Ajukoores asuvad meeltekeskused Inimese 5 meelt  on kuulmismeel, haistmismeel, kompimismeel, maitsmismeel, nägemismeel.
Nägemiskeskus asub kuklasagaras. Kuulmiskeskus asub oimusagaras.

Närvisüsteem, Arengupsühholoogia

Nüüd jätkan seda, mis eelmine kord pooleli jäi.
Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele.
Närvisüsteem saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu).
Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud.
Närvirakk ehk neuron:
Neuron on närvisüsteemi kõige väiksem osa. Närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse.
Neuroni ehitus.
Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dentriitidest ja aksonist.
Dendriidid on lühikesed ja hargnevad (kr dendron - puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke.
Neuronite mõõtmed on erinevad (rakukehad 7-100. Koos pikkade jätketega (aksonitega) võib mõne raku pikkus ulatuda 1,5m. Neuroneid võib lugeda üheks organismi suurimateks rakkudeks.
Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile).
Dendriidid -> rakukeha -> akson
Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid.
Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas:
- erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi mööda aferentseid ehk tundenärvikiude;
- kesknärvisüsteemist perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid kiude.
Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht.
Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust.
Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kuni 100 m/s.
Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel.
Virgatsainete toime närvisüsteemile võib olla erutav või pidurdav.
Virgatsained:
On avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited:
atsetüülkoliin- (Ach)
lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu.
Näiteks:  Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud.
dopamiin- (DA)
mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist.
Näiteks: Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DA-d. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäired, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse dopamiiniga, aga selle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele.
serotoniin- (5-HT)
osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime.
Näiteks: pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotiini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused).
Arengupsühholoogia:
Arengupsühholoogia uurib inimese arengut  alates viljastamisest ning tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Arengupsühholoogia põhimõisted:
Areng - igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne.). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt.
Füüsiline ja motoorne areng - kasvamine, motoorsed oskused jm.
Kognitiivne ehk tunnetuslik areng - taju, mälu, mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside areng, kõne areng
Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) - emotsioonid, suhtlemine
Kõlbeline areng - väärtused, hoiakud, õige-vale
Vaimne areng - teadmised, oskused
Õppimine - keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne).
Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm.).
Kasvamine - pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
Sensitiivne periood - periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt. 2-3 eluaasta - kõne kiire areng; 8-9 eluaasta - suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt. vägivallafilmid)
Kriitiline periood - teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (näiteks: kõne omandamine on võimalik ainult ajavahemikus 1,5 ea - murdeiga)
Optimaalne periood - periood, kus areng toimub kõige paremini ja kiiremini (õppimise ja õpetamise seisukohast). Näiteks: 3a - eneseteenindamiseoskuste arendamine (söömine, enda järel koristamine)
Arenguperioodid:
Sünnieelne periood
Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1a)
Varane lapseiga ehk eelkooliiga (2-7 ea)
Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea)
Murdeiga ehk vanem kooliiga (12-18 ea)
Varane ehk noorem täiskasvanuiga (18-30-ndad)
Keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad)
Hiline täiskasvanuiga (60-...)
Arengukiis - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist.
Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Näiteks:
Lasteaeda minek
Kooliminek
Murdeiga
Kooli lõpetamine
Tööleminek
Abiellumine
Lapse sünd
ja muud...
Nüüd ma siis lõpetan.
Head aega ja jällenägemiseni.