Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

reede, 25. jaanuar 2019

Närvisüsteem ja aju

Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Somaatiline närvisüsteem jaguneb veel kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju ning piirdenärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju närvid ehk liikumiselundid ja meeleelundid.
Autonoomne närvisüsteem juhib siseelundite tööd ja jaguneb kaheks: sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatiline närvisüsteem  aktiveerub ohu, stressi, pinge olukorras. Ta laiendab silmapupille, vähendab sülje eritust "paneb suu kuivama", kiirendab südame tööd, ahendab veresooni, kiirendab hingamist, aeglustab seedeelundkonna tööd, tõstab veresuhkru taset, eritab verre adrenaliini.
Parasümpaatiline närvisüsteem tegutseb siis kui on organism on rahuolekus.
Peaaju on käitumise kõrgeim juht.
Peaaju koosneb: taalamusest, suurajust, mõhnkehast, keskajust, väikeajust, piklikajust, ajusillast, ajuripatsist, hüpotaalamusest.
Piklikaju kontrollib hingamist, südame-vereringet, neelamist, aevastamist, okserefleksi
Väikeaju kontrollib koordinatsiooni ja tasakaalu
Ajusild kontrollib tähelepanu, ärkvelolekut, und, näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu.
Keskaju on automaatsete liigutuste keskus. Keskaju on optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskus.
Näiteks: Seal toimub pea pööramine ootamatu valguse või heli korral. See juhib info liikumist aju eri osade vahel.
Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus tegeleb info edastamisega ajukoorde. Hüportaalamus tegeleb toitumisega, kehatemperatuuri hoidmisega, seksuaalse käitumisega, vedelikutarbimisega, hormoonide reguleerimisega, emotsioonide kontrollimisega.
Peaaju limbiline süsteem on emotsioonide ja naudingukeskus. See on seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Limbiline süsteem hõlmab keskaju, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi. Ohuolukorras liigub info esmalt läbi limbilise süsteemi, siis läbi mandelkeha ehk amügdala, läbi hüportalamuse ja hipokampuse.
Suuraju ehk otsaju:
Suuraju ülesanded:
Juhib kõiki vaimseid tegevusi
Meeltekeskus
Mõtlemine
Mälu
Eneseteadvus - Mina isiksus
Õppimisvõime
Tahtelised tegevused
Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest. Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine.
Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga. Suurajul on kaks poolkera, vasak ajupoolkera ja parem ajupoolkera ning nende vahel olev tsentraalvagu.
Peaajul on neli sagarat: ees otsmikul otsmikusagar, pea peal kiirussagar, taga kuklas kuklasagar ja all oimu koha juures oimusagar.
Suuraju sagarad on seotud erinevate põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
Kiirussagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a. lõhn, kuulmine ja nägemine
Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös.
Ajukoore funktsionaalsed väljad:
Assotsiatiivsed väljad
Motoorsed väljad
Sensoorsed väljad
Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu.
Ajukoore piirkonnad vastututavad eri ülesannete eest:
Vasakus ajupoolkeras:
sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine
paremakäelisus
Analüütiline infotöötlus
Parem ajupoolkera:
ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod ja teised keerukad visuaalsed objektid
vasakukäelisus
Sünteetiline - info terviklik töötlus
Motoorne homunkulus:
Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega
Ajuvatsakesed:
Vesipea - ajuvatsakeste haiguslik suurenemine.
Ajukoores asuvad meeltekeskused Inimese 5 meelt  on kuulmismeel, haistmismeel, kompimismeel, maitsmismeel, nägemismeel.
Nägemiskeskus asub kuklasagaras. Kuulmiskeskus asub oimusagaras.

Kommentaare ei ole: