Mälu ja õppimine

Mälu:
Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine.
Mälu põhiprotsessid:
- omandamine ehk meeldejätmine (salvestamine, kodeerimine)
- säilitamine
- meenutamine
- unustamine
Mälu saab liigitada:
1. Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi:
- motoorne mälu
- emotsionaalne mälu - tundmuste ja tunnete mälu
- kujundimälu - kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu
- sõnalis-loogiline mälu

2. Tegevuse iseloomu järgi:
- tahteline mälu
- mittetahteline mälu
3. Nimetatakse ka:
- nägemismälu
- kuulmismälu
- kompamismälu
- haistmismälu
- maitsmismälu
- liikumismälu
Lühiajaline ja pikaajaline mälu:
Jaotatakse info mälus säilimise aja alusel:
1. Lühimälu:
- Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sekundit.
- Maht on piiratud: 7±2 ühikut
- Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest
- Töömälu vahendab infot lühimälust pikaajalisse mällu.
2. Pikaajaline mälu:
Pikaajaline mälu jaguneb kolmeks mälusüsteemiks (Endel Tulving):
1. Semantiline mälu:
- Üldised faktid maailma kohta
- ei ole seotud isiklike kogemustega
Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis
2. Episoodiline mälu:
Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde.
Näiteks: Milline oli ilm kui te eelmisel aastal Pariisis olles Eiffeli tornis vaadet pildistasite?
3. Protseduuriline mälu:
- Oskused, harjumused, mille meenutamiseks ei ole vaja nende peale mõelda.
- Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus.
Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine, jne...
- Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus erinev, PET,
- Uuritakse ajukahjustusega patsiente.
Ühe klassifikatsiooni järgi on mälu liigid:
Nägemismälu
Kuulmismälu
Kirjutamismälu
Liikumismälu
Mällu salvestamine ehk kodeerimine:
Meeldejätmise edukus sõltub:
1. Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud
2. asjatundlikkus, materjalis orienteerumine
3. Tahtlik tähelepanu, keskendumine
Mõned näpunäited, nipid:
- Seosta õpitav teema olemasolevate teadmistega ja kogemustega
- kordamine, kordamine, kordamine
Mehaaniline kordamine - lühimälu
- Mõtestatud kordamine - pikaajaline mälu
Jaotatud õppimine ja kordamine.
Hermann Ebbinghaus (1850-1909)
- Kränkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks (süstematiseeri, seosta)
- Jutumnemoonika - pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke.
- Mälu ehk mnemoonilised tehnikad (Henry Roediger)
MÄLUTEHNIKA EHK MNEMOONIKA:
- On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst).
- Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne (Uranuse ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest.
1. mälureegel: peab olema positiivne sisendus ja tahe.
- Ma tahan seda meelde jätta
- see jääb mulle meelde
Öeldakse: homseks õpid - homme tead,
eksamiks õpid - eksamil tead
eluks õpid - elus tead!
Kodeerimine on MÄLUJÄLJE tekitamine
Näiteks: sõnu võib kodeerida:
-Tähenduse järgi (süvatöötlus)
-kirjutamise kuju järgi
-tindi värvi järgi
Mälutehnikaid, õppimisstrateegiaid:
Mehaanilise meeldejätmiseks asemel:
-Leia seoseid ja seaduspärasusi
- Loo piltlikke kujundeid
- Ülesütlemine, valjusti jutustamine iseendale
- Esita küsimusi
- Vasta endale
- Korda perioodiliselt (10-12 tundi)
- Hajuta õppimine ajaliselt
- Loo skeeme, struktuure, mõistekaarte, märksõnapilvi
- Asendussõnade meetod [Suurkõrv Plecotos auritus (L) - plekist auruti)]
Jätke meelde tähed!
K R T A P E Ü R T I P T
- Reasta, koosta sõna T R E KP A T R Ü PT I
- Tükelda
365123130282460602004
365 12 3130 28 24 6060 2004
Helilised konsonandid:
- L M N R V
- E L L E M E N E R V E E
- Loo seoseid, kasuta loovust
- Lydia Koidula elas aastatel:
1843-1886 (seos: 1843 ja 43-aastaseks)
- Didaktica magna ilmus 1632.a (ka TÜ)
- Info telefon 1188 (visuaalne pilt kahest viiulist)
-Võrdle
- Erista oluline ebaolulisest
Kordamise reeglid:
- korrata tuleb veidi rohkem kordi kui hädapärast tarvis (üleõppimise seadus)
- kordamine peab olema ajas jaotatud - 3 jaotatud kordamist on sama, mis 6-7 korda korraga (unustamiskõver tuleb üle kavaldada!)
- materjal peaks olema seostatud, mõtestatud
Meenutamine ehk reprodutseerimine:
- Järjestikune meenutamine
- Vaba meenutamine
- Ajendatud meenutamine
- Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip:
1. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud
2. Meenutamine sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud.
Tähtsad on seosed ja kontekst.
Amneesia - Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus
- Retrograadne amneesia- võimetus meenutada sündmusi teatud aja kohta enne ajukahjustust.
Anterograadne amneesia- võimetus jätta meelde sündmusi pärast ajukahjustuste teket
- Lapsepõlve amneesia
- Unenägude amneesia
- Kaitsev amneesia
Meelespidamine ja unustamine:
- Meelespidamise ebaõnnestumine ei tähenda, et info oleks kaotsi läinud.
- Üldjuhul on kasulik ja vältimatu elu osa
Unustamise põhjused:
- Interferents ehk vastastikune häirumine
- Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus
- Mõjutatud juhuslikest detailidest (tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud)
- Motiveeritud unustamine (episoodiline mälu)
- Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta.)
- Ei korrata küllalt palju ja kohe
- Ei looda mõtestatud seoseid
Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem:
Eksplitsiitne- teadvustatud episoodide ja faktide meenutamine (otsene varjamatu).
Implitsiitne- mitteteadvustatud annetega mälusüsteem (järeldav, varjatud).
Mõlemad mälusüsteemid, nii eksplitsiitne kui ka implitsiitne mälusüsteem kuuluvad pikaajalise mälu alla. Neist eksplitsiitse mälusüsteemi alla kuuluvad nii semantiline (faktid) kui ka episoodiline (elusündmused) mälu. Ning implitsiitse mälusüsteemi alla kuuluvad nii tingitud reaktsioonid, Praiming (mitteteadlik õppimine, varemkogetu) kui ka protseduuriline mälu (oskused, vilumused).
Praiming ehk kruntimine - baasilised elemendid jäetakse mällu ja ülejäänud luuakse selle alusel.
Head aega ja jällenägemiseni järgmisel korral.
Tšau