Närvisüsteem, Arengupsühholoogia

Nüüd jätkan seda, mis eelmine kord pooleli jäi.
Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele.
Närvisüsteem saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu).
Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud.
Närvirakk ehk neuron:
Neuron on närvisüsteemi kõige väiksem osa. Närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse.
Neuroni ehitus.
Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dentriitidest ja aksonist.
Dendriidid on lühikesed ja hargnevad (kr dendron - puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke.
Neuronite mõõtmed on erinevad (rakukehad 7-100. Koos pikkade jätketega (aksonitega) võib mõne raku pikkus ulatuda 1,5m. Neuroneid võib lugeda üheks organismi suurimateks rakkudeks.
Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile).
Dendriidid -> rakukeha -> akson
Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid.
Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas:
- erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi mööda aferentseid ehk tundenärvikiude;
- kesknärvisüsteemist perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid kiude.
Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht.
Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust.
Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kuni 100 m/s.
Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel.
Virgatsainete toime närvisüsteemile võib olla erutav või pidurdav.
Virgatsained:
On avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited:
atsetüülkoliin- (Ach)
lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu.
Näiteks:  Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud.
dopamiin- (DA)
mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist.
Näiteks: Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DA-d. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäired, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse dopamiiniga, aga selle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele.
serotoniin- (5-HT)
osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime.
Näiteks: pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotiini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused).
Arengupsühholoogia:
Arengupsühholoogia uurib inimese arengut  alates viljastamisest ning tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Arengupsühholoogia põhimõisted:
Areng - igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne.). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt.
Füüsiline ja motoorne areng - kasvamine, motoorsed oskused jm.
Kognitiivne ehk tunnetuslik areng - taju, mälu, mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside areng, kõne areng
Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) - emotsioonid, suhtlemine
Kõlbeline areng - väärtused, hoiakud, õige-vale
Vaimne areng - teadmised, oskused
Õppimine - keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne).
Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm.).
Kasvamine - pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
Sensitiivne periood - periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt. 2-3 eluaasta - kõne kiire areng; 8-9 eluaasta - suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt. vägivallafilmid)
Kriitiline periood - teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (näiteks: kõne omandamine on võimalik ainult ajavahemikus 1,5 ea - murdeiga)
Optimaalne periood - periood, kus areng toimub kõige paremini ja kiiremini (õppimise ja õpetamise seisukohast). Näiteks: 3a - eneseteenindamiseoskuste arendamine (söömine, enda järel koristamine)
Arenguperioodid:
Sünnieelne periood
Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1a)
Varane lapseiga ehk eelkooliiga (2-7 ea)
Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea)
Murdeiga ehk vanem kooliiga (12-18 ea)
Varane ehk noorem täiskasvanuiga (18-30-ndad)
Keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad)
Hiline täiskasvanuiga (60-...)
Arengukiis - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist.
Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Näiteks:
Lasteaeda minek
Kooliminek
Murdeiga
Kooli lõpetamine
Tööleminek
Abiellumine
Lapse sünd
ja muud...
Nüüd ma siis lõpetan.
Head aega ja jällenägemiseni.