BAROKK FLANDRIAS
Madalmaad, mis olid senini moodustanud ühtse poliitilise terviku, jagunesid Hispaania-vastase võitluse tagajärjel kahte ossa (a. 1609). Katoliku usku lõunaprovintsid – FLANDRIA (Belgia) – jäid Hispaania, hiljem Austria ülemvõimu alla, kuna protestantlikud põhjaprovintsid moodustasid iseseisva Hollandi riigi. Ka kunst areneb mõlemas riigis edaspidi iseseisvaid radu pidi.
Arhitektuur
Flandria arhitektuuris valitseb barokkstiil selle äärmuslikul, rikkal ja maalilisel kujul. Seda iseloomustab arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja moonutamine. Selles avaldub mingi ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus, mis on iseloomulik kogu flandria barokk-kunstile.
(http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/barokk.html)
Maalikunst Flandrias
Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed þestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm)
● ANTHONIS van DYCK (1599-1641)● Van Dyck’i saab lugeda nn. PARAADPORTREE rajajaks.● Maalib ka mitmeid altarimaale (nt. „Madonna põlvitavate annetajatega“). ● Van Dyck käsitleb figuure esindusliku väärikusega, poosid on efektsed, kuigi vabad. Tema pintslitehnika on õrn, närviline ja maaliliselt pehme. Õrn värviharmoonia, paiguti suudab olla psühholoogiliselt väga veenev. ● 1632. aastast tegutses van Dyck Inglise kuningas Charles I õuemaalijana.● Kuulsamaid teoseid on tema „Inglise kuningas Charles I portree“.Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed þestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
● PETER PAUL RUBENS (1577-1640)
Rubensi looming on baroki vaimu kõige järjekindlam avaldus, ühtlasi on selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens suutis barokiaja pateetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Samuti vastas tema laad õukonna ja aadli maitsele.
Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon – massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse.
● Väga tüüpiline Rubensi kunstis on jahi-, lahingu-, bakhanaalide ja röövimisestseenid. („Leukippose tütarde röövimine“).
● Maalib meisterlikke voolavaid ja vabu portreemaale.
● Maalib väga palju mütoloogilisi ning allegoorilisi teoseid – „Diana ja Kallisto“, „Kolm graatsiat“ jne.
● Viimasel eluperioodil viljeleb palju žanri- ja maastikumaali. Tema maastikupildid on täis liikumist, paatost ja voogavat elu. Loodust on kujutatud kogu oma ilus ja vägevuses. Suurejoonelised loodusnähtused: vikerkaar, päikesetõus ja loojang jne. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/barokk.html)
Rubensi looming on baroki vaimu kõige järjekindlam avaldus, ühtlasi on selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens suutis barokiaja pateetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Samuti vastas tema laad õukonna ja aadli maitsele.
Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon – massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse.
● Väga tüüpiline Rubensi kunstis on jahi-, lahingu-, bakhanaalide ja röövimisestseenid. („Leukippose tütarde röövimine“).
● Maalib meisterlikke voolavaid ja vabu portreemaale.
● Maalib väga palju mütoloogilisi ning allegoorilisi teoseid – „Diana ja Kallisto“, „Kolm graatsiat“ jne.
● Viimasel eluperioodil viljeleb palju žanri- ja maastikumaali. Tema maastikupildid on täis liikumist, paatost ja voogavat elu. Loodust on kujutatud kogu oma ilus ja vägevuses. Suurejoonelised loodusnähtused: vikerkaar, päikesetõus ja loojang jne. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/barokk.html)
Skulptuur
Skulptuuris töötatakse samuti radikaalses ja maalilises barokivaimus, olles tihti mõjustatud Rubensi vormikäsitlusest.
Barokk Flandrias
- loodi äärmuslikult barokkikku maalikunsti
- Peter Paul Rubens
- suurim esindaja
- temaatika valik oli lai: Piibel, antiikmütoloogia, allergoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, portreed, maastikud
- ühendab barokliku maalikunsti mõlemad võimalused - eluläheduse ja idealiseerimise
- kõrgrenessanssi kolmnurgad asenduvad masside diagonaalidega
- piiritu fantaasia
- väänlevad, põimuvad, elujõust pakatavad inimesed - Anthonis van Dyck
- üks kuulsamaid portreiste
- nn paraadportree rajaja (paraadportree esitab inimest tähtsa ja võimukana) - oli kunstnikke, kes viljelesid olustikulist teemat lopsakas, rahvalikus ja kohati naturalistlikus laadis
- Flandria lihtrahva elujõud
