Khuddaka-nikāya ja Dhammapada

Khuddaka-nikāya

'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles kṣudraka-āgama) koosneb 15 osast.

• Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
• Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
• Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
• Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
• Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat
• Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
• Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
• Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
• Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
• Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
• Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
• Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
• Apadāna – 'arahantide lood'
• Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
• Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
• Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
• Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
• Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)

Khuddaka-nikāya (paali keeles ‘lühikeste õpetussõnade kogu’), lühendatult KN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka viies kogumik, koosneb 15 alajaotusest.

• «Lühikesed lugemised» (paali keeles khuddakapāṭha) sisaldab üheksa õpetlikku lühiteksti. Neist üheksas on tuntud kui «Sõbralikkuse Sutta» (KN Khp 9, paali keeles mettāsutta), eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (2004).

• «Dhammapada» on tuntud õpetussalmide kogumik.

• «Ülendavad värsid» (udāna) sisaldavad 80 Buddha ütlust koos lugudega, kus ta need lausus.

• «Nõndaöeldu» (itivuttaka) koosneb 112 lühisuutrast, kus proosa vaheldub mõttesalmidega.

• «Suutrate kogumik» (suttanipāta) sisaldab 70 värss-suutrat ja seda peetakse paalikeelse kirjanduse vanimaks teoseks.

• «Taevalossilood» (vimānavatthu) kirjeldab taevaseid ümbersünde.

• «Tondilood» (petavatthu) kirjeldab ümbersünde preetade seas.

• «Auväärsete isandate laulud» (theragātha) sisaldab Buddha meesõpilaste 107 luuleteost.

• «Auväärsete emandate laulud» (therīgātha) sisaldab Buddha naisõpilaste 73 luuleteost.

• «Sünnilood» ehk džaatakad (jātaka) koosneb 547 loost Buddha eelmistest eludest.

• «Selgitus» (niddesa) on Suttanipāta mitme osa kommentaar.

• «Analüüsi tee» (paṭisambhidāmagga) on vormilt lähedane Abhidhammapiṭaka tekstidega ning seletab budistliku psühholoogia mõisteid.

• «Suured teod» (apadāna) sisaldab 547 munga ja 40 nunna värsivormis elulugusid.

• «Buddhade järgnevus» (buddhavaṃsa) räägib 24 varasemast buddhast.

• «Elulookorv» (cariyāpiṭaka) on värsstekst, mis räägib sellest, kuidas Buddha varasemates eludes bodhisattvana vajalikke võimeid arendas.

Khuddaka-nikāyat peetakse paali kaanoni kõige huvitavamaks ja mitmekesisemaks osaks, kus leidub nii Buddhale omistatud õpetussõnu kui ka hilisemate, enamasti anonüümsete autorite teoseid.
Eesti keeles on Linnart Mälli tõlkes ilmunud «Dhammapada» (1977, 2004, 2005) ja «Lühikesed lugemised» (2004).

Dhammapada" (paali k 'seadmuse jada'), ka “Dhammavärsid”, on Buddha mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse theravaada koolkonna pühakirja Tipiṭakasse Sutta piṭaka osasse Khudakka-nikāya kogumikku.
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada. "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.

Pealkiri

Dhammapada koosneb sõnadest dhamma ja pada. Dhamma (sanskriti keeles dharma) on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. Dhamma tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud budismi ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab dhamma ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõiku, sõnu ning mõtteid. Pada'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.

Ajalugu

Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem Buddha õpetussõnadest. Siddhārta Gautama veetis pärast virgumist kogu oma ülejäänud elu Gangese orus ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha parinirvaanat, hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse erinevate tõlgenduste põhjal. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18. Mõttesalmid pandigi kirja esimeste India budistlike kogukondade poolt, et säilitada Buddha sõna. 2. saj e.m.a hakati Indias budistlikke tekste üles kirjutama. Kuid see oli raske töö, sest kirjutati palmilehtede peale ning alles hiljem pikkade ja kitsaste raamatulehtede peale. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mis toimus neli korda poole tuhande aasta jooksul.
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.

Ülesehitus

Dhammapada marmortahvel

"Dhammapada" koosneb 26 peatükiks jaotatud 423 mõttesalmist. Kuigi salmid on kindlalt peatükkide alla jaotatud, ei ole kõik salmid seotud vastava peatüki teemaga ja neil on iseseisev mõte. Seepärast ei ole vaja "Dhammapadat" algusest lõpuni järjest lugeda, vaid iga salmi eraldi, et selle mõtet uurida ja mõista. Allpool on teose peatükid eesti keeles ning paali keele transliteratsioonis.

Peatükid

1. Paarid	Yamakavagga
2. Hoolivus	Appamādavagga
3. Meel	Cittavagga
4. Lill	Pupphavagga
5. Rumal	Bālavagga
6. Tark	Paṇḍitavagga
7. Väärikas	Arahantavagga
8. Tuhat	Sahassavagga
9. Patt	Pāpavagga
10. Vägivald	Daṇḍavagga
11. Vanadus	Jarāvagga
12. Ise	Attavagga
13. Maailm	Lokavagga
14. Virgunu	Buddhavagga
15. Õnn	Sukhavagga
16. Meeldiv	Piyavagga
17. Viha	Kodhavagga
18. Kõnts	Malavagga
19. Seadmuse järgija	Dhammaṭṭhavagga
20. Tee	Maggavagga
21. Mitmesugust	Pakiṇṇakavagga
22. Põrgu	Nirayavagga
23. Elevant	Nāgavagga
24. Janu	Taṇhāvagga
25. Munk	Bhikkhuvagga
26. Vaimulik	Brāhmaṇavagga

Eestikeelne tõlge

"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud Linnart Mäll. Esmakordselt 1977. aastal Loomingu Raamatukogu nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli budistlike teoste tõlgetest. Teist korda ilmus teos parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Seal on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge. 2005. aastal andis Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele.

Terminite tõlkeid

ahiṃsā (paali, sanskriti 'vägivallatus' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, nt džainismi ja hinduismi. Vägivallatust levitas 20. sajandil Mahātmā Gāndhi.
arahat (paali, sanskriti arhat 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
ariya (pl, skr ārya 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib Buddha Seadmust; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
attā (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta aatmanit püsivaks ega tõeliseks.
bhikkhu (pl 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
brāhmaṇa (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse (braahman ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
buda (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.
citta (pl citta, ceto, mano; skr citta, cetas, manas 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.

Lühendid:

Selles postitustes kasutatud lühendite tähendused.

skr - sanskriti keel/keeles

pl - paali keel/keeles