Uus koroonaviiruse tüüp SARS-CoV-2 ja tema põhjustatud haigus COVID-19.
Õigupoolest pole koroonaviiruse nimetus päris täpne. Koroonaviirused on tegelikult üks viiruste perekond, kuhu kuulub ka näiteks 2002. aastal levinud SARS. Praegu leviva koroonaviiruse nimeks on SARS-CoV-2 ja tema põhjustatud haiguse nimeks on COVID-19.
COVID-19
Haiguse sümptomid sarnanevad gripile. Nakatumise tagajärjeks võib olla surmaga lõppeda võiv kopsupõletik või äge respiratoorse distressi sündroom.
Viirus levib valdavalt lähedasel kokkupuutel nakatunud inimesega, kellel avalduvad nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. Hiina andmetel on palavikku täheldatud 88% juhtudest, kuiva köha 68% juhtudest, väsimust (38%), suurenenud limatoodangut (33%), hingamisraskuseid (20%) ja kurgu- või peavalu (13%).
Kõrge nakkusriskiga piirkondadeks on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Üldiselt ei soovitata Eesti inimestel reisida ka Egiptusesse, Hispaaniasse, Iisraeli, Jaapanisse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Singapuri, sest neis piirkondades on haigestumise risk kõrgem.
Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1 kuni 14 päeva, tavaliselt 5 päeva; ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast.
Haiguse nimi tähendab "koroonaviiruse haigust" (inglise COronaVIrus Disease) ja "19" märgib aastat 2019, millal see haigus esmakordselt tuvastati.
Eestis leidis esimene haigusjuht kinnitust 27. veebruaril 2020.
11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse pandeemiaks. Samal ajal oli see jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli üle 120 tuhande. COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.[2]
Paranemise peaks toimuma kõige rohkem kuue nädala jooksul ning inimene tunnistatakse terveks, kui ta on andnud järjest kaks negatiivset proovi.
COVID-19
Terviseamet töötab koos Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), rahvusvaheliste partnerite ja valitsustega, et jälgida viiruse levikut ja tagada Eesti valmisolek inimeste tervise kaitseks ja nakkuse leviku tõkestamiseks.
Praegune olukord
Lähtuvalt Terviseameti riskihinnangust on COVID-19 kõrge riskiga piirkondadeks:- üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse – VÄGA KÕRGE
- haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus – KESKMINE kuni KÕRGE
- haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus – MADAL
Eelnevat arvesse võttes on COVID-19 Eestisse sissetoomise risk väga kõrge, kuid kohapealse laialdase leviku risk madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamise meetmeid. Terviseameti soovitused elanikkonnale jäävad samaks.
Riskipiirkonda reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) ei soovita piiranguid reisimisele või kaubandusele.
SARS CoV-2 (2002):
Koroonaviirused kuuluvad Coronaviridae sugukonda, Coronavirus perekonda.
Kliiniliselt olulised liigid on inimese koroonaviirus ja SARS-koroonaviirus. Viiruse nimi tuleneb päikesekrooni-taolisest välimusest.
Viiruse struktuur
- Suurus 80-160 nm
- Kapsiid helikaalne
- Välisümbrisega
- Genoom (+)ssRNA
Päikesekrooni-taoline välimus tuleneb viiruse välisümbrise nuia-kujulise välimusega pinna-glükoproteiinidest S, mis on 20 nm pikad ja 5–11 nm laiad.
Spike glycoprotein - oga glükoproteiin, envelope small membrane protein - ümbrise väike membraanivalk, membrane protein - membraanivalk, hemagglutiin-esterase - hemaglutiniini esteraas, nucleoprotein - nukleoproteiin, genomic RNA - genoomne RNA.
Kliiniline pilt
Inimese koroonaviirus on teisel kohal nohu tekitajana (esikohal on rinoviirus). Koroonaviirus-nohu korral on inkubatsiooniperiood pikem kui rinoviirusliku nohu korral (keskmiselt 3 päeva). Harva võib viirus tekitada ka pneumooniat või ägestada kroonilisi kopsuhaigusi (astmat ja bronhiiti).
SARS-koroonaviirus tekitab SARS-i (Severe Acute Respiratory Syndrome). SARS avastati esmakordselt 2002. aasta novembris Hiinas, Guangdongi provintsis. Suurem haigusepuhang oli 2002.a. lõpust kuni 2003.a. suveni. Patsientidel oli atüüpiline pneumoonia – palavik >38°C, lihasvalu, köha, valus kurk, letargia ning ka seedetrakti nähud. Ebatavaline oli selle haiguse puhul suur suremus – ligi 10% (sealhulgas ligi 50% üle 65-aastaste seas). Mitmete viroloogialaborite jõupingutuse tulemusena identifitseeriti haigusetekitaja kui SARS-koroonaviirus (SARS-CoV). Haigus põhjustas WHO andmetel üle 8000 haigusjuhu ja üle 900 surmajuhtumi kokku 37 riigis. Kuigi hiljem ei ole juhtumeid esinenud, ei pruugi see viirus olla lõplikult kadunud, vaid võib persisteerida looduslikes (loomsetes) reservuaarides. SARS’i peiteaeg on suhteliselt pikk – 2-3…10-13 päeva.
Epidemioloogia
Koroonaviirused levivad piisknakkuse teel. Eelkõige haigestuvad lapsed. Kõige rohkem koroonaviirusinfektsioone esineb kevad-talvisel perioodil, mil nad moodustavad 10% - 15% ülemiste hingamisteede infektsioonidest. Antikehad esinevad kõigil täiskasvanutel, samas on reinfektsioonid tavalised.
Diagnostika
Laboratoorseid teste rutiinselt ei kasutata. Antikehi vereseerumis määratakse epidemioloogilistel eesmärkidel.
SARS’i diagnoosimiseks töötati välja PCR test, samuti kasutati ELISA meetodit antikehade määramiseks ning viiruse kasvatamist koekultuuris.
Ravi ja profülaktika
Koroonaviirusinfektsioonid tavaliselt ei vaja ravi.
SARS’i korral kasutati peamiselt toetavat ravi (palavikuvastane, hapnik). Umbes 10-20 % patsientidest vajas kunstlikku hingamist. Katsetati ka viirusevastaseid ravimeid ja glükokortikoide. Samuti oli väljatöötamisel vaktsiin, mida praegu teadaolevalt edasi ei arendata.
COVID-19:
COVID-19 on geneetiliselt sarnane SARS-CoV-2 viirusele. Nimi tuleb, sellest, et esimest korda tuvastati see 2019. aastal Hiinas.
Jälgige sümptomite ilmnemist Teatatud haigused on ulatunud kergetest sümptomitest kuni raskete haiguste ja surmani kinnitatud koroonaviirusehaiguse 2019 (COVID-19) juhtude korral. Järgmised sümptomid võivad ilmneda 2–14 päeva pärast kokkupuudet: Palavik, Köha, Hingeldamine
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar