Renessanssi kunst

Renessanssikunstiks peetakse kunsti, mis oli peavooluks XV –XVI sajandil. Klassitsismi- ja humanismiideed olid kunstnike ja teadlaste seas laialt levinud ja vastukaja leidnud. Kõik, mis eelnevalt oli kiriku poolt keelatud, oli nüüd lubatud. Kunstnikud hakkasid uurima kõike, mis võimalik – loodust, valgust ja inimkeha. Sellesse perioodi mahuvad sellised mitmekülgsed meistrid nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Francois Clouet ja El Greco. Neid viimast kolme hakkan siin essses analüüsima – toon välja nende stiilide omavahelised erinevused ja sarnasused.

Itaalia kunstnik Raffaello Sanzio da Urbino (1483-1520)
Prantsusmaa kunstnik Francois Clouet (1505-1572)
Hispaania kunstnik El Greco e. Doménikos Theotokópoulos (1542-1614)

Alustan Raffaeli ja El Greco stiili võrdlusega. Kuna ei tunne piiblilugusid hästi, et ära tunda kõiki sümboleid maalidel, siis võtan selle erinevus-sarnasus  analüüsi baasiks pigem maalide kompositsiooni, emotsiooni ning värvid, kui maali temaatika. Francois Clouet võrdluse jätan viimaseks, sest Clouet maalis põhiliselt portreesid.

Raffaeli „Neitsi Maarja kroonimine“ (kombineeritud Ülestõusuga), 1502-1504

El Greco „Neitsi Maarja ülestõus“, 1577-1579

Kuigi El Greco maal on tehtud pea seitsekümmend aastat hiljem Raffaeli omast, on El Greco võtnud kasutusele siiski eelnevate meistrite kompositsioonivõtte – Neitsi Maarja kõrgub teiste kohal, käed suunatud dramaatiliselt taeva suunas, inglid tema mõlemal poolel ning apostlid seisavad ümber haua, pilguga üles.  El Greco puhul jääb silma see, et ta soovib oma vaatajates emotsionaalset sidet tekitada. Maalis on manerismi stiilis liialdatud apostlite tunnetega, kuid võrreldes Raffaeli siinsete apostlitega, kes on liiga rahulikud,liiga vaoshoitud, ärgitab El Greco apostlid pigem sümpaatiat oma hämmingus. Raffaeli töö on loodud sel perioodil veel oma õpetaja Perugino maneeris. Kõige paremini tuleb liikuvus ning figuuride emotsionaalsus välja Raffaeli viimases teoses– „Issanda muutmine“ (1518-1520), mida võib pidada manerismi eelfiguratsiooniks.

Manerismi tekkeks saab ajaliselt nimetada kõrgrenessanssi lõppu, millal noored kunstnikud elasid läbi kunstilise kriis. Neile tundus, et kõike, mida oleks võimalik saavutada, oli juba saavutatud. Detailsed teadmised anatoomiast, valgusest, füsiognoomiast ning kuidas inimesed oma emotsioone edasi annavad läbi liigutuse ja ilme, graduaalne tooni kasutus – kõik tehnilised vm. probleemid olid lahendatud meistrite poolt. Noortel kunstnikel oli vaja uusi eesmärke, uusi lähenemisi kunstile.  Manerism mõjutas El Greco’t terve tema elu ning selle stiili mõjutusi on tunda samuti Raffaeli „Issanda muutmises“. Nii Raffael kui ka El Greco on oma Neitsi Maarja maalis kasutanud kolmnurka oma ülemises stseenis. Kolmnurga kompositsiooni mõtles välja Leonardo da Vinci, kellega Raffael oli vanusevahet 30 aastat ning elasid samal ajaperioodil. Raffaelli puhul on kolmnurga kasutamine täiuslik. Nii Kristus kui ka Neitsi Maarja ning inglite pead on kompositsioonil ühtse kaugusega üksteisest. Ülemise ja alumise kompositsiooni seob ilusasti kokku figuur, kes seisab täpselt kolmnurga tipust tõmmatud  joone keskel. Kõik elemendid on selles stseenis tasakaalus. El Greco juures tundub kolmnurga kasutamine juhuslik ning tahumatu. Suuremat rolli- elementide ühendamist nagu Raffaelil- ei tundu kolmnurgal siin olevat.

Raffaeli "Issanda muutmine", 1518-1520

El Greco "Krahv Orgazi matus“

Kui Raffaelil on selge ruumikujutus, siis El Greco’l on ruumikujutus ebamäärane, selget piiri maise ja taevase vahel pole, mida on võimalik täheldada nii Neitsi Maarja maalis kui ka El Greco hilisemas teoses – „Krahv Orgazi matus“. Raffaelil on need piirid kindlad ning realistlikumas toonis, tuues sisse maali tagaplaanile rohelise looduse nii „Issanda muutmises“ kui ka „Neitsi Maarja kroonimises“ ning selge värvivahe ülemise ja alumise kompositsiooni vahel. Raffaelile meeldis kasutada väga selgeid värve, eriti punaseid ja siniseid toone. Kui tema varasemtes töödes, nagu „Neitsi Maarja kroonimine“, valitses veel hele värviilu ja puhaste ja selgete lokaaltoonide üksteise kõrvale asetamine, siis hiljem püüab ta küllastatud sooja üldtooni poole, nagu „Sixtuse madonnas“.

Raffaeli "Sixtuse madonna"

El Greco kasutas nn „mürgist“ värvipaletti – külma kollast, sinist, rohelist ja punast, mis ideaalselt sobib kokku tema pikaksvenitatud figuuridega ja dramaatilise liikuvusega. Kõige paremini kirjeldab El Greco värvikasutust üks tsitaat Ramon Gomez de la Serna raamatust „El Greco“: „El Greco asetab oma esimestest Toledo piltidest peale tugeva rõhu külmale värvitoonile, talle sünnipäraselt lähedasele, ja ta jäi endale truuks ka siis, kui nägi, et kõik teised sooje toone kasutavad. Ta hülgab punase ja kuldse koloriidi, mis oli põhiline veneetslastel, ja viljeleb sinist ja karmiini, mõnikord oma töid üle ujutades tuhkhalliga, mis ilmselt talle meeldis järjest rohkem...]Domineeriva üldmulje piirides leiame ta lõuendil selgeid, valgusrikkaid, külmi toone; räigeid kontraste suurte pindade vahel, mille värv on puhas, erk, julge, konventsionaalse mahenduseta, isegi toores...]“.

Järgmisena võtan käsile Francois Clouet, kes tegutses põhiliselt õukonnamaalijana nagu tema isa Jean Clouet. Francois Clouet’i poolt pole palju teadaolevaid täisfiguuriga ning ruumikujutusega maale, kuid praeguseks analüüsiks piisab Austria kuninganna Elisabethi portree ning „Suplev naine“(1571).

Austria kuninganna Elisabethi portree Clouet on rikkalikult pisidetailidega täiustanud nii oma portreemaale kui ka „Suplevat naist“. Punane kangas maalis on nii peenelt viimistletud, et tundub käegakatsutav – lausa fotorealistlik oma valguskäsitluses. Kahjuks toob figuuride plastilisus vaataja fotorealismist välja.

Francois Clouet'i "Suplev naine", 1571

„Suplevas naises“ on võimalik maal neljaks stseeniks jaotada. Kui lõigata välja iga stseeni juurest  ülejäänud kolm, nii et, kõik elutu jääks samale kohale, siis kõik stseenid töötaksid paremini eraldi. Kui praegu vaadata kõiki stseene koos, siis see tekitab detailide üleküllastuse. See omakorda teeb maali kompositsiooni kuidagi rahutuks. Kuid võrreldes El Greco maalidega, on see reguleeritud rahutus.

Kuninganna maali vaadates on näha, et Clouet oskab oma  teostes elavalt välja tuua inimese põgusa näoilme. Ka Raffael pööras tähelepanu inimeste näoilmetele ning proovis maali peal välja tuua isiku sisemist mina. Kõige paremini on Raffaeli Julius II ja Leo X portreed. Kahjuks El Greco porteemaalides jätavad isikud reserveeritud ning külma mulje ning inimese tõeline mina jääb pealtvaatajale alatiseks saladuseks.

Raffael, paavst Julius II portree

Raffael, paavst Leo X portree

El Greco, Giorgio Giulio Clovio portree

---

Värvikäsitluse ja paleti poolest sarnaneb Clouet pigem Raffaeli kui El Grecoga– toonid on soojad ja selged, kuid „Supleva naise“  maali sisse toodud suured varjud peidavad selle soojuse ära.

 Raffaeli portreedes on iga subjekti taga kas loodus, mingi ruumi osa või sein, kuhu saab subjekti vari langeda. Clouet juures on märgata, et tema portreedel pole üldiselt mingit ruumikujutust – on tume sein taga, et rohkem esile tõsta maalitu enda tähtsust. Ka El Greco porteedes on üldjoontes tume taust.

Raffael ja Clouet on oma proportsioonides, koloriidis ja subjektide tundmises sarnased. El Greco seevastu läks oma rada pidi ning ei ole oma stiilis võrreldav teistega – need, kellega on paremini võimalik võrrelda ning rohkem sarnasusi näha, saabuvad alles ekspressionismi ajal. Kuigi need sarnasused võivad ühe või teise koha pealt olla suured või väiksed, on just need väikesed erinevused, millest iga kunstniku juures rõõmu tunda.  Lõpetaksin selle essee tsitaadiga:

„Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda.“ Aristoteles

• Sünnimaa Itaalia (15.-16.sajand), teistes Euroopa riikides (1500-1630), Eestis (1520/30-1650)
• Renaissance- taassünd
• Eeldused renessanssi tekkeks:
  * kujunesid linnriigid
  * keisrite ja paavstide võitlus
  * Rooma katoliku kiriku lõhenemine
  * kaubavahetus, luksuskaup
  * kaubanduse kiire areng
• Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine
• Suured mõtlejad, mõjutajad:
  * Dante Alighieri (1265-1321) kirjanik ja poliitik
  * Francesco Petrarca (1304-1374) poeet ja teadlane
  * Niccolo Machiavelli (1469-1527) poliitika ja teaduse rajaja, kirjanik
  * Giovanni Boccaccio (1313-1375) kirjanik
• Leiutised:
  * kaasaskantavad kellad                 * mikroskoop ja teleskoop
  * tulirelvad, raketid                        * allveelaev
  * prillid                                           * trükimasin
  * vesiklosett                                    * tikud