Renessanssikunst Prantsusmaal

Prantsuse kunst renessanssiajal (16. sajand)

• Jean Calvin (1509-1564)
  * usutegelane
  * predestinatsioon - jumala kõiketeadmine
  * õppis Pariisis, tutvus humanismi ja Lutheri teostega
• Parimad renessanssinäited peamiselt Loire´i jõe äärde koondunud arvukad lossid
• Chambord
  * esindab segast 16. sajandi alguse stiili
  * pole kindluslikku sõjalist välimust
  * renessanslikud dekoratiivdetailid
  * alumine korrus - kandev, raske - ülespoole minnes kergem, väiksem
  * suurim loss, uhkeim katus
  * da Vinci tegi plaani
• Fontaineblau loss
  * üks suurimaid
  * hobuserauakujuline trepp
  * mansardkorrus - võeti kasutusele katuse all olev korrus (ehk ei kasutatud pööninguna)
• Louvre loss
  * koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue
  * 3 korust + poolkorrus (atikakorrus)
  * ainult itaalia renessanssist detailid
  * puudub kindluslik iseloom
• Louvre´i püramiid 
  * klaasist ja metallist
  * püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president Francois Mitterrand, Prantsusmaa 200. aastapäevaks
  * arhitekt on Ming Pei
• Jean Goujon (u 1510-1566)
  * üks Louvre´i fassaadi skulptuuride autoritest
• Jean Clouet 
  * renessansmaali silmapaistev esindaja
  * päritolult flaamlane
  * "Francois I portree" (esinduslikeim teos), "Francois I hobusel"

Renessanss Prantsusmaal

Arhitektuur

Kuningavõimuga Prantsusmaal oli lossiehitusel suur tähtsus. Kuningas Francoisoli oma sõjaretkedel Põhja-Itaalisasse näinud uue renessanss-arhitektuuri võimalusi ning tõi Itaalia arhitektid endaga kaasa. Üks kutsututest oli Itaalia renessansi suurkuju Leonardo da Vinci, kes oli osaline   kuninga Chambord´i jahilossi kavandamisel.

Chambord´i jahiloss

Chambord´i jahilossi ehitust alustati 1519.a. Selle aluseks on selge nelinurkne põhiplaan. Peaehitis on kolmekorruseline ja  tüsedate nurgatornidega, mis on keskaegsetelt  linnustelt ülevõetud vormid.  Korruseid eraldavd karniisid rõhutavad renessansile iseloomulikku horisontaalsust. Erilist tähelepanu on pööratud katuseehituse vastu - selle järsult pinnalt tõuseb lausa 365 tornikest, lisaks   korstnad ja eenduvad katuseaknad, lastes oma ülespoole pürgimises tunda hilisgootika mõju.

Peale  nurgatornide on fassaadile  lisatud ka trepitornid. Peahoone sisemuses asub Leonardo da Vinci kavanadatud kahekäiguline trepp. Aknad on erineva laiusega ja nende reeglipäraste vahedega reastamise asemel paiknevad  nad rühmadena või vaheldumisi. 

Chambord´i loss sai aadlikele eeskujuks losside ehitamisel. Lääne Prantsusmaal asuv mitmesaja kilomeetri pikkune Loire´i jõe org ehitati romantilisi lossikesi täis. (http://kunstiabi.weebly.com/renessanss-prantsusmaal.html)             lossidega koos arenes aia- ja pargikunst. Hoolikalt pügatud hekid koos lilleklumpidega moodustavad hoolikalt valitud geomeetrilisi mustreid. Koos sümmeetria põhimõttele allutatud lossiga moodustab kogu kompleks harmoonilise terviku.     Uuendused toimusid ka Pariisis. Kuningas Francois I lasi  sealse   gooti stiilis Louve´i lossi lammutada ja  uuesti üles ehitada  renessanss-stiilis. Selle arhitektiks ei olnud enam itaallane vaid prantslane Pierre Lescot.    Maalikunst  Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all.Kuningas Francois I lasi aastatel 1530-60 oma Fontainebleau lossi rühmal itaalia ja flaami kunstnikel maalidega kaunistada. Kuigi enamik nendest olid välismaalased,  rajasid nad nn. Fontainebleau koolkonna, kelle käe all kasvas üles esimene põlvkond prantsuse renessansikunstnikke.Õukonna kunstnike hulka kuulus  prantslane  Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on  juba  näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. http://kunstiabi.weebly.com/renessanss-prantsusmaal.html Jean Clouet Francois I portree Louvre, Pariis Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud.Austria kuninganna Elisabeth